PÖFF 2013 - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

67. In Bloom (2013)
Nana Ekvtimishvili, Simon Groß

Gruusia poolt sel aastal võõrkeelsele Oscarile nimetatud film on paljudel (siiani 11 auhinda) Euroopa filmifestivalidel auhinnatud täiskasvanuks saamise lugu, mille tegevus toimub pöördelistel 1990. algusaastatel, kui arutu kodusõda Gruusiat räsib. Iseseisvumiseufooria on asendunud vägivalla ja majanduse kokkukukkumisega. On tunda traditsioonide mõranemist ja loomulikku vastuhakku liigmaskuliinsele maailmale. Ümbritsev kaos ja segased perekonnasuhted ei sega aga noori õitseeas hingi unistamast ega lootmast. Thbilisis püüavad igapäevase eluga hakkama saada teismeeas Eka (Lika Babluani) ja Natia (Mariam Bokeria). Noortele omaselt ei pööra Eka ja Natia ümbritsevale viletsusele liigset tähelepanu. Olulisem on klassikaaslastega kihistada, salaja suitsetada ja oma tärkava seksuaalsusega tegeleda. Viimane ei jää loomulikult ka vastassugupoolel märkamata. Eka kui klassikalisem iludus jääb silma temast vanemale macho’st noormehele, kes neiu mägilaste traditsioonide kohaselt ka röövib – päise päeva ajal ja otse leivasabast. Kuid Eka südames on koht ka teisel, vaatajale kindlasti tunduvalt sümpaatsemal noormehel. Nii need asjad aga Gruusias jääda ei saa. Kättemaks on valus ja siiani Eka varju jäänud tagasihoidlik Natia näitab, mis puust on Gruusia naised. Filmi stsenarist ja režissöör Nana Ekvtimishvili toetub enda noorpõlvekogemusele tolleaegses keskkonnas, tehes seda ausalt ja valusmagusa nostalgiaga, maalides Oleg Mutu kaameratöö abil Thbilisist justkui juba kergelt kolletama kippuva postkaardi. Dagmar Raudam

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

68. Miss Zombie (2013)
Hiroyuki Tanaka

Jaapani kõrgklassi perekonna residentsi saabub postisaadetisega uus koduabiline, kes on pisut … eriline. Nukrameelne, vaikiv ning alandlikult talle määratud töökohustusi vaikimisi täitev ning tasuks antud toidupoolise samavõrd kuulekalt vastu võttev neiu kannab haigust, mis on muutnud ta ühiskonna heidikust zombie’ks. Ikka ja jälle kerkivad tüdrukus esile mälestused eelnevast pärisinimese elust ning teadmata kadunud pisipojast. Ajapikku selgineb tõde, et zombie polegi niivõrd tundetu, kui pealtnäha paistab, vaid pigem tundmatu haiguse käes kannataja.

Hoolimata esialgsest eemaletõukavast suhtumisest ning tüdruku poolt alandlikult talutavast vägivaldsest külaelanike tagakiusamisest, hakkab tööandjate ning neiu vahel tekkima usalduslik suhe, mis üha enam ja enam hakkab segi kiskuma perekonnasuhteid.

„Miss zombie” on ehk tänavuse Jaapani filmiaasta üks enim üllatanud linateostest, segades omavahel lummavaks tervikuks musta komöödia ning peenekoelise draama. Film keerab ühtaegu pea peale tavapärase arusaama zombie’filmist kui õudusžanrist, olles pigem teravmeelne metafoor, mis kirjeldab allutajate ja alluvate, rikkurite ja neid teenivate omavahelisi suhteid. Pärast mitmeaastast pausi režiitooli naasnud Sabu comeback-filmis on kohal kõik režissöörile kuulsust toonud elemendid – stiilne mustvalge pildikeel, nutikas ühiskonnakriitika, peenekoelised näitlejatööd ning loomulikult näpuotsaga sõgedat musta huumorit.

Sten Saluveer

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

69. Of Horses and Men (2013)
Benedikt Erlingsson

Režissöör Benedikt Erlingsson, Islandi filmifännidele pigem tuntud kui näitleja, on lavastanud oma esimese täispika mängufilmi „Hobustest ja inimestest”, võites sellega tänavu San Sebastiáni filmifestivalil parima uue lavastaja auhinna ning ühtlasi on film ka Islandi Oscari-kandidaat. Film, kus rolle mängib suur osa Islandi näitlejate koorekihist, on omapärase huumoriga maaromanss sellest, kuidas võime leida hobuselikke iseloomujooni inimestes ning vastupidi. Kõik väikese oru elanikud muidugi tunnevad üksteist ning igal on oma uhkuseks enda oma hobune. Kuid nagu väikses külas ikka, on häid ja halbu naabreid ning suhteid igasuguseid ning seda ka naabrite hobuste vahel. Otsese tagajärjega saab nii hobuste kui inimeste suhete osaks ka armastus ja surm. „Hobustest ja inimestest” on värske, dramaatiline ja ometi omal moel naljakas film, mis räägib maal elavate inimeste õnnest ja õnnetusest läbi hobuse vaatepunkti. Maria Reinup

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

70. A Street in Palermo (2013)
Emma Dante

Itaalia teatri tuntud ja armastatud näitlejanna ning lavastaja Emma Dante režissööridebüüt põhineb tema enda kirjutatud romaanil. „Tänav Palermos” on 2008. aastal ilmunud romaan, mille tegevus toimub Sitsiilias, Palermos. Rosa, keda kehastab suurepäraselt Emma Dante ise, on sõitnud Roomast vihatud kodulinna vaid elukaaslase Clara (PÖFFi vaatajale tuntud näitlejanna Alba Rohrwacher) soovil. Nende suhted on keerulised, liiklus nende ümber hullumeelne, ilm lämmatavalt palav ja nad eksivad teelt. Samira (Itaalia teatri grand old lady Elena Cotta) käib igal hommikul surnuaias lahkunud tütre haual. Ta korjab kohalikust rannast pisikesse punasesse autosse oma perekonna, mis koosneb arvutust hulgast väikestest lastest ja kelle pea on autoritaarne Saro Calafiore. Samira ei vaevu rääkima, kuid seda vägevam on jõud, mis temast hoovab. Samira pere jõuab kodutänavasse, mille on blokeerinud eksinud Rosa. Nüüd algab väikesel umbtänaval unustamatu etendus. Peategelased on kaks naist, kelle grandioosset vastasseisu võiks armastuseks nimetada. Tunnistajad on ilmetud umbtänava müürid, kust vahetevahel kirju kõrvaltegelaskond välja voolab ja kuhu siis jälle tõmbub. Filmi „Tänav Palermos” näol on tegu suurepärase, nappide vahenditega saavutatud peenekoelise ning võimsa looga. Dagmar Raudam

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

71. Los Olvidados (1950)
Luis Buñuel

On parim hetk heita taas pilk Buñueli unustamatule meistriteosele. Sellest on 10 aastat, kui UNESCO lisas filmi maailma mälu registrisse, tunnustades teose ajaloolist tähtsust. Film jutustab Pedro ja ta kamba äpardustest Mehhiko agulis. Jaibo, kes põgeneb noortevanglast, ühineb tänavalastega. Lisaks nende uitamisele kajastab film puudusttundvate inimeste elu ning seda, kuidas asjaolud võivad viia korruptsiooni ja ebamoraalsuseni. Olles temaatiliselt seotud Buñueli varasema filmiga „Leivata maa” (sotsiaalse realismi analüüs), kirjeldatakse filmi „Unustatud” tihti kui neorealismi (tegevus toimub väljas, amatöörnäitlejad, teemaks töölisklass), kuid võrratud stseenid – näiteks muna viskamine kaamerasse või imeline aegluubis unenägu – paljastavad sürrealistlikke mõjutusi, mis täiendavad energilise loojutustamise poeesiat, luues kaasahaarava, perversse ja häiriva draama. „Unustatud” oli režissööri esimene film, mis saavutas rahvusvahelise edu, ning Buñueli sõnul tähistas see ta karjääri taas õide puhkemist. Paljud filmid räägivad noortest tänavakurjategijatest, näiteks „400 lööki”, „Deprisa Deprisa” või „Viha”. Filmi „Unustatud” peetakse üheks Luis Buñueli tähtteoseks. See võitis 1951. aastal 11 Arieli auhinda ning Mehhiko peab seda üheks oma ajaloo parimaks filmiks. Cannes’is, kus film esilinastus, võitis see parima režissööri auhinna ning paljud peavad seda meistriteoseks.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

72. Blood Brother (2013)
Steve Hoover

Peaaegu talumatult suurte emotsioonidega dokumentaallugu noormehest, kes eneseotsingute käigus satub India reisil AIDS-i põdevate hüljatud laste hooldekodusse. Katsed kodumaal eluga uuesti kohaneda luhtuvad ning Rocky kolibki Indiasse, et tegeleda lastega, kellel pole maailmas mitte midagi ega kedagi. Tulemuseks on meeletult kontrastsed emotsioonid, mida tekitavad kontrastsed kaadrid inimliku häda ja hoolimise ning ängi ja ilu vaheldumisest.