Pärnu söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“Stefani Pizzadele ei saa Eestis keegi teine vastu. Parimad pizzad, hea teenindus, ooteaeg ei ole kunagi olnud pikk.”

“Ööbisin Kurgo Villas, mille osa on restoran Piparmünt, mis mulle juba mõnda aega oli huvi pakkunud. Tegelikult valisin ma ööbimiskoha just nimelt selle restoran Piparmündi pärast, sest hea toit on mulle kodust väljas ööbimise juures alati oluline osa.

Sisekujundus midagi meeldejäävat ja fantastilist ei ole, hästi casual koht. Pole liiga pidulik ega liiga hipster. Mingit erilist tunnet ei tekitanud ja eriti meelde ei jäänud. Kui, siis hakkas silma leti taga asuv A Le Coq-i külmik, mis veidi kogemust odavdas ja kui joogid toodi, siis sellega haakuvalt ei meeldinud mulle ka see, et kõik klaasid olid bränditud. Mahlaklaasid Aura ja pokaalid A Le Coq. Ka see pole kvaliteetse restorani juures just see, mida väga näha tahaks. Tundub kokkuhoid vales kohas.



Eelroaks valisin "Flambeeritud kammkarbid kerge porru- ja küüslaugukastmega", 11 eur, mille serveering oli väga efektne -- see toodi lauale kuivjää aurus, taldriku põhjas oli vesi, seal kkuivjää, mis auru tekitas ja sinna peale oli asetatud teokarbipool, kus sees kastmes kammkarbid ise olid. Tõesti efektne ja huvitav ning nii kammkarbid kui kaste olid ka tõesti suurepärased. Kui järgnevad toidud olid ka head, siis see kammkarbiroog oli kindlasti Piparmündi restorani pärl.



Menüüs seisis "Kalaroog peakoka hommikusest valikust" (14 eur), konkreetse kala nime seal ei olnud. Valisin selle prae ja pisut üllatusin, et teenindaja ka toitu serveerides ei tutvustanud, mis kalaga tegu on. Tundsin selles aga ise angersäga ära. Ma eeldasin tegelikult, et hommikune valik tähendab seda, et on hommikul Pärnu lahest püütud kohalik kala, pole hullu. Kala ise oli hästi valmistatud ja nägi garneeringuga mustal taldrikul efektne välja. Ning maitses väga hea!



Teine roog, millest osa sain, oli sea sisefilee, täpsemalt "500 kraadi juures küpsetatud seafilee ja seakõrva pot-a-feu", 12 eur, mis oli samuti kenasti mahlaseks ja suussulavaks küpsetatud ning maitses suurepäraselt. Pisut ebahuvitav oli, et garneeringutes oli kasutatud mitmeid sarnaseid elemente ja kui ühte oli kogetud, siis teine enam nii huvitavana ei mõjunud.



Lastepraeks oli valge kala filee, aga paraku väga luuderikas. Sellised peenikesed vastikud luud, mis lapsele vägagi kurku tahavad jääda ning mida siis lapsevanem pidi enamus söömaajaks varutud aega fileetükist eemaldama, oma toidule selle võrra vähem keskenduda saades. Teenindaja küll ka ise õnneks hoiatas, et on luurohke, aga alles serveerides ning tegelikult ei ole päris sobiv lastemenüüsse sellist tähelepanu nõudvat elementi lisada.



Magustoiduks proovisin desserti nimega "Kohustuslik lavendli kreembrülee", 5 eur, mis oli maitsev ja huvitava serveeringuga -- moosi ja piimavahuga kõrval.



Teenindus oli viisakas, aga natuke liiga pealiskaudne ja kergelt tähelepanematu. Nt ei õnnestunud väiksel lapsel kõrgest klaasist toodud pika kõrrega kuidagi juua ja pidin ise soovitama kõrs lühikeseks lõigata, nagu harjumuspäraselt heas restoranis ise, väikest last nähes, tehakse. Paar nüanssi olid veel, mis enam ei meenu.

Aga kokkuvõttes on tegemist siiski Mahediku kõrval minu lemmik Pärnu restoraniga ning soovitan see järele proovida kõigil, kel isu hea toidu järele!”

“Wasabi kogus on taldrikul väga väike, Sushilõigud on lohakalt lõigatud, riis on mage ning soja liialt soolane. Väga suur pettumus!”

“1.jaanuari õhtul läksime elama ja einestama Rannahotelli – imelisse EWaegsesse hoonesse, kus mh toimusid ka Raimond Valgre filmivõtted. Umbes aasta tagasi tehti see korda ja nüüd võib taas hõljuda valgetes koridorides ning laulda ajatuid armastusballaade.

Piltidega postitust vaata minu blogist: https://kyllusesarv.wordpress.com/2017/01/20/parnu-rannahotell/

1. jaanuari õhtul valitses hotellikoridorides ning restoranis kummituslik vaikus – olime reisimas väljaspool igasugust hooaega. See andis kogu üritusele erilise nüansi – nagu jaanipäeval tühjas linnas. Meeldiva üllatusena aga musitseeris fuajees kaunis klaverimängija. Andsime restoranile võimaluse end üllatada ning hellitada ja tal tõesti õnnestus see.

Tavapärase võinoa ja taldriku asemel olid võinoad torgatud kivisse. Ka menüü paistis tore ning huvitav. Esmalt toodi lauda peakoka tervitused ning selle juurde õhukesed isetehtud tatraleivad majoneesiga.

Eelroana sõime talletartari puravikumajoneesi ja põdrasamblaga. Lisaks oli taldrikule puistatud ka puravikutolmu. Väga õnnestunud maitsekombinatsioon.

Teise eelroana sõime nuumpardi maksa sous-vide õunte, õunaželee ja kirsiõlles marineeritud kirssidega.
Mõlemad road olid väga maitsvad. Kuid originaalsuse eest saab plusspunktid pardimaks, kuna tavapäraselt seda toidukohtades ei pakuta. Pardimaks oli õrn ja sobis hästi kokku kergelt hapude ja samal ajal värskendavate õuntega. Kirsid lisasid tummisust ning sügavust roale.
Pearoogi serveeriti lisateenindusega ehk mõlemale roale serveeriti kaste alles meie juuresolekul.

Ühe roana sõime metsparti porgandikreemi aniisisiirupis valmistatud põldmarjade ja porgandikreemiga. Kui mulle esmapilgul tundus, et liha selles roas on vähe, siis seda meeldivam üllatus oli tõdeda, et liha oli valmistatud lausa kahel viisil – fileena, mis oli tavapäraselt mõnus ning frititud confit pallina! See roog oli tõesti mõeldud mulle, kuna ma armastan soolaseid roogi, mis on samas magusad. Kes on väga klassikaliselt soolaste maitsete austaja, see võib ehk pettuda.

Teise roana sõime kammeljat maisipüreega fennelikastmega. Roog oli tore ja maitsev, kuid jäi igas aspektis alla nii pardipraele kui Supelsakste kuldmerikogrele. On lihtsalt ebamugav süüa pearooga kausist. Samuti tundub maisipüree pigem Ameerika farmerite lõunaoode, kui Pärnu rannarestorani pearoog. Ma ei eita, et õrn kala ja magus mais sobivad, aga see maitses veidi odavalt. Kuid plusspunktid kindlasti selle eest, et nad pakkusid valget kala ja said sellega keskmiselt hakkama.

Magustoidumenüüs võlusid meid enim Kitsejuustu brüleekreem loorberijäätisega. On tõeliselt tore, et keegi pakub seda ülimaitsvat, kuid ikkagi väga äraleierdatud magustoitu põnevamas kuues, kui vaid lihtsalt mündi või sidrunimaitseliselt. Loorberijäätis andis juurde just sobiva killu. Kui mina ise eelistan magustoite alati magusana, siis sestap jäi mulle magususest veidike puudu. Minu kallim see-eest kiitis rooga vaid positiivsete sõnadega.

Teise magustoiduvaliku tegime liitlaste – kadakas ja kama – vallast. Kui eelmises roas jäi mul veidi magususest puudu, siis see magustoit on kohe kindlasti neile, kes armastavad kui järelroog on pigem värskendav ja hapu. Kamast oli tehtud magustoidu peale krõbe küpsis, lisandiks jõhvikakreem.

Kui juhtute aga tellima lõppu veel ka teed ehk kohvi või käsitööõlut nagu meie, siis tuuakse lauda veel parima etiketikohaselt käsitöötrühvleid.
Kokkuvõtvalt: koht on küll kallis, road varieeruvad 20 € ümber ja veidi alla selle, kuid road on põnevalt ülesehitatud ja kaunilt serveeritud. Minu jaoks on Eestis peale kõiki kogemusi restoran nr 1 Vihula, kuid ma tundsin, kuidas Rannahotell hakkab talle varsti päris lähedale saama.”

“Super teenindus ja ülimalt maitsvad toidud”

“Käisime suurema seltskonnaga mahedikus jõulude ajal ja üks meist oli ka laua tolleks puhuks broneerinud. Kohale jõudes juhatati ilusti kohale ning kätte anti joogikaardid. Joogid välja valitud, palusime menüüd ning siis tuli suur üllatus. Nimelt olevat me tervele seltskonnale juba eelnevalt ( laua broneerija kaudu) salatid tellinud ja kui me neile vastu vaidlesime, siis muutus teenindaja päris pahaseks ja ütles, et salatid olevat juba koka poolt valmis tehtud. Meie muidugi suures hämmingus, sest salateid me küll ei kavatsenud tellida, aga lahendusena oleksime siiski näinud peale pikka arutamist, et teenindaja oleks võinud teha pakkumise ( poole hinnaga vms) ja tõenäoliselt oleksime isegi leppinud sellega. Aga mida on siis ühel kohvikus teha 10 valmis tehtud salatiga? Siinkohal viibutaks neile natuke näpuga.
Nüüd , eelneval nädalavahetusel, käisime jälle. Suur aitäh ja tänu neile hommikumenüü eest, mida meie üllatuseks polnud Pärnust üldse kerge leida. Jälle sadasime sisse suure seltskonnaga ja olenemata ainukesest teenindajast suutis ta põhimõtteliselt terve kohvikutäie inimesi ära teenindada. Toit jõudis inimesteni ( meie seltskonna puhul) küll viivitustega , aga siiski saime kõik meeldivalt kõhud täis ja huvitavad hommikusöögielamused. ”