Välised kõvakettad aitavad ületada ühe põhilise probleemi, millega iga arvuti ja nutiseadme omanik kokku puutub -- Ruumi on liiga vähe! Pildid, videod, muusika ja mängud ei mahu ära!
Välise kõvaketta abil saad selle probleemi lahendada lisaks üsna soodsalt, hinnad algavad madalalt ja näiteks 1 TB, ehk u 1000 GB ketta saad kätte vähem kui 60 euroga.
Milline väline kõvaketas valida, see sõltub eelkõige ühest aspektist: kas plaanid välist kõvaketast kasutada andmete varunduseks, transportimiseks või üheks põhiliseks igapäevaselt kasutatavate andmete kettaks, olemasoleva kettamahu laienduseks.
Väline kõvaketas varunduseks
Kui soovid osta välist kõvaketast andmete duplikeerimiseks, varundamiseks, siis on sinu valik laiem ja pead sama mahu soetamiseks vähem raha välja käima. Nimelt ei ole varunduseks sobivad kettad väga kiired, nende pöörded on madalamad ja isegi kui neil on kiiret andmeühendust võimaldavad ühendused (USB 3.0, SATA, Thunderbolt), siis saab pudelikaelaks just ketaste enda kiirus. Plusspoolele jääb lisaks nende soodsamale hinnale ka väiksem energiatarve. Sellistel ketastel on sageli sõna "Backup" (varundus) juba toote nimes, aga heaks indikaatoriks on ka hind. Kaalu varundusketta ostmise asemel, või veel parem lisaks sellele ka mõne pilvevarundusteenuse kasutamist.
Väline kõvaketas kaasas kandmiseks
Kui on vaja ketast, millega saaksid andmeid mugavalt ühest kohast teise kaasa võtta ja kasutada kõvaketast sisuliselt suure mälupulgana, siis on sinu jaoks ilmselt esmatähtis, et ketas oleks väike ja kerge. Sülervutite 2,5" kõvaketaste baasil ehitatud pisikesed välised kõvakettad on selliseks tegevuseks loodud. Need on vaiksed, väiksed, kerged ja saavad kogu vajaliku elektrienergia üle USB ühenduse, enamasti midagi seinakontakti pista pole vaja. See on väga mugav ja vähendab kaasas kantava raskust. Sellised kettad on aga üldjuhul aeglasemad (4200-5400 p/m, mõne 7200 p/m erandiga), mis ilmselt selliseks kasutuseks aga probleeme ei valmista. Kui valmistab ja vajad väga kiiret ketast (näiteks pidevalt suurte foto- või videofailide laadimiseks), siis vali kas suure ja kiire 3,5" kettaga ning seinakontakti käiv kõvaketas või väike, väga kiire ja kerge, aga kallis väline SSD ketas.
Väline kõvaketas (HDD), mis on pisut kiirem kui tavaline varundusketas ning mahutab 1 TB maksab u 100 €.
Väline kõvaketas igapäevaseks kasutamiseks ja arvuti kettamahu laiendamiseks
See on ketas, mis istub sul ilmselt enamasti laual, seda liigutada pole vaja ja seepärast pole ka lugu sellest, kui see on suur, raske ja otsapidi seinakontaktis. Kui tahad, et ketas oleks kiire (iseenesest saab ka siin hakkama odava varunduskettaga), kui soovid sinna pidevalt andmeid tõsta, sealt programme käivitada, seda mõne programmi (video-foto-helitöötlus) cache'i kettana kasutada, siis peaks kõvaketas olema kiire. Seega pööretelt kas 7200 p/m või lausa 10 000 p/m või 15 000 p/m. Viimased on küll mürarikkamad ja väga kallid, lisaks pole näiteks 15 000 p/m kõvaketastest saada väga suure mahutavusega mudeleid. Kui kõrgemas hinnaklassis ja väiksema mahuga kettaid juba vaatad, tasub kindlasti pilk heita ka välistele SSD ketastele. Need on hääletud ja väga kiired, hinnad on küll endiselt kõrged, aga langevad iga aastaga.
Ühenduste osas tuleks eelistada USB 3.0, SATA või Thunderbolt ühendust, mis võimaldavad arvutil kiire kettaga ka kiiresti suhelda. Kui kasutad kiiret SSD ketast, aga arvuti külge on see ühendatud USB 2.0 kaabli abil, on maksimaalselt kiiruseks ikka 480 Mb/s, samas kui USB 3.0 kümnekordistab selle kiiruse (5 Gb/s). Aga pane tähele, et USB 3.0 olemasolu üksi ei garanteeri, et ketas on kiire ning et seda ühenduskiirust ka reaalselt kasutada saab.
Hetkel maksab:
1 TB SSD ketas (LaCie Little Big 1TB SSD) u 870 €
Viisaka kiirusega tavaline HDD ketas 1 TB umbes 150 €
Väline kõvaketas failide jagamiseks võrgus
Kodu või töökoha võrgus on rida erinevaid arvutid, sh mitte ainult laua- ja sülearvutid, vaid ka tahvelarvutid ja nutitelefonid. Vahel on vaja, et kõik need saaksid failidele ligi (näiteks kodusele filmi- ja muusikakollektsioonile), aga ei saa ju kõvaketast kord ühe, kord teise seadme taha ühendada, seda enam, et paljudel nutitelefonide ja tahvelarvutitel polegi kohta, kuhu midagi lisaks ühendada. Selleks on olemas NAS (Network Attached Storage) kettad, ehk võrgukettad. Sobivate ühenduste korral (näiteks Wifi), suudavad sellise ketta leida ja sealt faile laadida ka paljud telerid ja muud meediaseadmed.
