Plasma, OLED, LCD, LED?

Plasmatelerid

PLUSSID: OLEDi kõrval ainus uutest teleritehnoloogiatest, mis suudab tõeliselt head musta tooni esitada, st must on sügav ja tõeliselt must, mitte tumehall. Seda oskab iga filmisõber hinnata. Plasmaekraanide pilt on värvimoonutustevaba ja seda päris suure nurga alt vaadates. Nii peetakse seda tavaliselt parimaks kodukinotelerite tehnoloogiaks.
MIINUSED: Pildi sissepõlemise oht -- kuvades pikalt staatilist pilti, võib kujutis ekraanile "põleda", jäädes nähtavale ka mõnda teist pilti kuvades. Selle probleemi vastu on siiski leitud ohtralt lahendusi ja tänapäevaseid plasmatelereid see oht tavakasutuses ei kummita. Plasmateleritel on läikiv ekraan, mis ei pruugi kõigile meeldida, ent muudab pildi siiski säravamaks. Plasmatelerid tarbivad uutest teleritehnoloogiatest kõige enam energiat.

LCD-telerid

Enimlevinud ja soodsaim telerite tüüp.
PLUSSID: Enamlevinud ja seega soodsaim teleritehnoloogia, puudub pildi sissepõlemise oht. LCD telerid on kaalult kergemad ja mitte nii õrnad kui plasmatelerid, seega on nende transport ja paigaldamine lihtsamad. LCD-telerid toimivad ka suurtel kõrgustel (näiteks lennukis), kus plasmatelerid juba hätta jääksid.
MIINUSED: LCD-kraanil pole must kunagi päris must, sest pikslitest paistab alati veidi valgust läbi. Seetõttu kannatab veidi ka värviküllasus. Üldjuhul on LCD televiisorite vaatenurk palju halvem kui plasmaekraanidel, kuid uued kõrgtasemel IPS-paneelidega LCD telerid on seda arvamust välja juurimas. Varasematel mudelitel on mureks olnud ka paneeli reaktsiooniaeg, ehk võime sujuvalt kiiret liikumist esitada. Tootjad on aga hakanud valmistama kuni 800 Hz pildiparandusmootoriga telereid, nii et seegi viga on kadumas.

LED-telerid

PLUSSID: Külmkatood fluoressents lampide asemel valgustavad selle teleritehnoloogia puhul piksleid valgusdioodid. Eristada tuleks taustavalgustuse ja külgvalgustusega LCD-telereid. LED taustavalgustus võimaldab piksleid ükshaaval kustutada ja süüdata, seega on tulemuseks sama tume must kui plasmatelerite puhul. Külgvalgustusega LED-tehnoloogia puhul see ei toimi, samas on viimane veelgi säästlikum, sest valgustavaid dioode on vähem. LED-telerid on saadaolevatest paneelitehnoloogiatest kõige säästlikumad, kulutades vaid veidi üle poole LCD-telerite energiavajadusest.
MIINUSED: Kuna tehnoloogia on alles uus, maksavad LED-telerid tunduvalt rohkem kui tavalised LCD- ja plasmatelerid. Praegused LED-telerid ei ole väga heade vaatenurkadega, nii et parima elamuse saab võimalikult otse teleri ees istudes.

OLED-telerid

Need on orgaanilistel valgusdioodidel põhinevad telerid. Sellised telerid eraldi taustavalgustust ei vaja. Turul olevad telerid on veel üsna kallid, aga pilt on tõepoolest särav. Ehkki OLED-tehnoloogia annab ilmselt lähemas tulevikus vanemate tehnoloogiatega võrreldes palju paremaid tulemusi, on selle praegused eelised (teler saab olla oluliselt õhem, pildi must on täiesti must, ekraani reageerimisaeg on ülihea, ulatudes 100 000 Hz-ni), pole praegu see tehnoloogia veel üldlevinud.

Tehnilised andmed

Kui oled endale erinevad paneelitehnoloogiad selgeks teinud ja juba konkreetsemate mudelite vahel valima asud, kaalu järgnevat.

1. Kui suur teler osta?

Üldiselt kehtib reegel, et teler, mis algul tundub väga suur, justkui kahaneb aja jooksul ning mõne aja pärast hakkad mõtlema, et oleks võinud suuremagi osta. Kindlasti ei maksa teleri suurusega ka liiale minna, aga kui ruum ei ole just ekstra tilluke, võiks vaadata telereid diagonaaliga alates 40 tollist. Allolev kalkulaator aitab HD-resolutsioonis teleri puhul õiget valikut langetada.

2. Igaks juhuks kontrolli üle, et teleril on piisavalt resolutsiooni

Praegu on kõige levinum teleri resolutsioon täislahutus (Full HD) ehk 1920x1080 pikslit. See tähendab, et kui omale Blu-Ray mängija soetad, Elioni, Starmani, STV vms kaudu mõnda kõrglahutusega kanalit tahad tellida või soovid arvutist HD-videot striimida, saad telerist maksimumi. Enamik praegu müüdavatest teleritest ongi Full-HD, nii et seda nõuet pole kuigi keeruline täita.

Kui sul eelarve aga lubab, võid tulevikukindluse mõttes ka Ultra HD (UHD) ehk 4K ehk 2160p (3840 × 2160 pikslilise tihedusega) teleri osta. Neid on poodides saadaval juba palju, aga 4K kvaliteediga videot on veel peaaegu olematul hulgal, seega kohe poleks sellisest võimekast telerist isegi nii palju rõõmu kui olla võiks. Siiski, Youtube ja Netflix võimaldavad päris palju sisu ka selles formaadis vaadata. 

Nii nagu FullHD telerid suudavad SD-formaadis videot üles skaleerida, seda ligilähedaseks HD pildiga muutes, nii suudavad ka 4K telerid madalama resolutsiooniga pilti nägusamaks muuta, et see pikslitihedal paneelil ka ilus paistaks.

Samas on inimese silma eraldusvõime piiratud. Full HD ja uuendusliku Ultra HD ehk 4K eelised tulevad välja just suurt ekraani piisavalt lähedalt vaadates. Keskmise suurusega või väiksema ekraani puhul ning kaugelt vaadates ei ole suurema resolutsiooni järele vajadust kuna silm seda nagunii ei suuda eristada.

3. Kontrolli, kas teleril on kõik vajalikud sisendid/väljundid ning kas neid on piisav hulk

Mitu HDMI-sisendit vajad ning mis standardiga? Kas ka DVI, VGA või komponent ühendusi? See sõltub sinu olemasolevast tehnilisest varustusest ja tulevikuplaanidest.

Samuti pead teadma, et kõik HDMI-d ei ole võrdsed, ka sealt leiab erinevusi:

• HDMI 1.0 kombineerib digitaalse videosignaali kahekanalilise audiosignaaliga ühte kaablisse.
• HDMI 1.1 versioon lisab võimaluse edastada Dolby Digital, DTS ja DVD-Audio surround siganaale, samuti kuni 7.1 kanaliga PCM audiot.
• HDMI 1.2 lisab võimaluse edastada digitaalset SACD helisignaalimängijastressiiverisse.
• HDMI 1.3 ja 1.3a võimaldab edastada kõrgresolutsioonisheli Dolby Digital Plus, Dolby TrueHD, and DTS-HD formaatides. Tavalise 24-bitise värviruumi asemel toetab see versioon kuni 48-bitist värvisügavust.
• HDMI 1.4 võimaldab mitmeid uuendusi, näiteks on samas kaablis nüüd võimalik, edastada nii internetiliiklust kui audiot-videot, olemas on 3D tugi, 4096x2160 resolutsiooni toetus jpm.
• HDMI 2.0 tõstab oluliselt andmeedastuskiirust (3,4 Gbit/sek -> 6 Gbit/sek kanali kohta, ehk kokku 18 Gbit/sek peale). See võimaldab HDMI 2.0 kaudu edastada 4K resolutsioonis pilti 60 kaadrit sekundis. Lisaks võimaldab see 25 kaadrit sekundis 3D videopilti, kuni 32 helikanalit, sh tugi kuni 1536 kHz audiole; tugi 21:9 kuvasuhtele jpm.

4. 3D

Enamik praegu müügil olevatest parematest teleritest ongi juba 3D-toega, niisiis küsimus, kas osta 3D-teler või mitte, ei olegi enam kuigi pädev. Hetkel on 3D pildiga telerites veel hulgaliselt probleeme. St nii head taset kui 2D (ehk tavapildi) esitamisel saadakse, 3D-s veel ei suudeta. Lisaks pole praegusel ajal suurt midagi 3D-s vaadata. Eestis nähtavad telekanalid veel 3D pilti ei näita ja näed seda sisuliselt vaid siis kui poest 3D Blu-Ray filmi ostad. Niisiis pole veel eriti midagi vaadata ja paljud selle tehnoloogia praeguseid lapsehaiguseid ei talugi - 3D pilt paneb neil pea valutama, tekitab iiveldust ja väsitab silmi. Epileptikutele ja noortele lastele ei ole 3D pilt soovitatav.
Aga isegi kui sa 3D pilti vaadata ei armasta ja tead, et veel suurt midagi vaadata ei olegi, tuleb parema teleri ostmisel 3D võimalus ise kaasa. 3D teleritel on nõutav suurem värskendussagedus ja mitmed tehnoloogilised erinõuded, mis muudavad teleri pildi ka tavalise 2D pildi vaatamisel paremaks. 3D pilti esitada suutvad telerid jaotatakse tehnoloogiate põhiselt nii:
Polariseeritud 3D: passiivsete (energiat mitte tarbivate) polariseeritud prillidega vaadatav.
Aktiivkatikuga 3D (Active shutter): kordamööda avatakse ja sulgetakse üks prilliklaas, nii et korraga näeb vaid ühe silmaga, ent see vahetumine on nii kiire, et see pole tajutav. Samas paistab aktiivprillidega vaadatav pilt tänu selle tumedam, prillid on tänu patareidele raskemad ja tehnoloogia tõttu kallimad.
Prillivaba, ehk autostereoskoopiline 3D: selle tehnoloogiaga telereid on küll messidel juba tutvustatud, aga Eesti poodidest neid veel ei leia.

Märkasid viga või soovid täiendada? Kommenteeri või saada meile kiri!