Pärnu söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid{$post_title} - Arvustus.com arvustused

“ Minu kallim pani kahese laua kinni ning palus ka küünla lauda toimetada. Tähistasime meie koos oldud aja aastapäeva ja mõtlesime seda pisut peenemas kohas mööda saata ja mitte lugeda rahanumbreid jne..

Vaatasime mööda sellest, et meid juhatati kolmesesse lauda, kus teineteise vastas istumine poleks tulnud kõne alla, sest liiga kauge maa, et romantiliselt suhelda..

Vaatasime mööda ka asjaolust, et kisavad soomlased käisid edasi-tagasi jne

Leppisime ka asjaoluga, et kaks teenindajat ei näinud oma teksades just eriti viksid välja. See teenidaja, kes meid esmalt teenindas, tema oli kenas kleidis ja üles löödud ning viks ja viisakas, aga üldmulje oli romantilisest meeleolust rohkem kui mööda.

Kuna Kallim sõitis autoga siis, romantilise vahuveini jätsime tellimata, aga tellisime lambapraed PEHMEST lihast.. Üks praad maksis 12.90.. Salatil polnud viga ja oli üsna huvitav.. petersell andis hea maigu, küll aga oli salat õige pisut soolane. Samas polnud salat ka midagi erilist. Adžika oli lausa SUPER!- Täname!
Aga vabandage väga- see liha...
LIHA OLI VINTSKE, TUIM, KUIV JA ILMSELGELT ÜLE KÜPSETATUD..
Julgen ka kahelda portsjoni suuruses, et kas tõesti need 5 pisikest kuivanud lihatükki kaaluvad 200g või olen millestki valesti aru saanud?!

See praad ei olnud oma hinda väärt! Adžika vist nii palju ei maksa ja selline liha, mis maitseb pigem nagu kuiv saepuru, ei tohiks ammugi nii palju maksta!

Õnneks me kohe midagi juurde ei tellinud peale jookide, kuigi plaanisime esialgu jääda kauemaks ja ka nende kooki proovida. Peale sellist praadi ei olnud meil enam julgust neid "hõrgutisi" proovida.

Maksime arve peale praadide "nautimist" ja ma siiralt lootsin, et teenindaja küsib, et kuidas maitses, aga ta ei teinud seda. Jäime viisakateks ja lahkusime, aga hinge jäi kripeldama, et mida me siis 28€ saime.. vaid ampsu head adžikat, ei midagi enamat.

Oleme väga pettunud! See õhtu pidi olema nautlemiseks, romantilises õhkkonnas HEA TOIDUGA, aga me ei saanud mitte midagi! Me ei tahtnud rikkuda seda õhtut, muidu oleksin toidu tagasi palunud kööki viia, püüdsime säilitada rahu ja sõime isegi kõik ära, kuna kõhud olid tühjad, aga kas see peaks olema üks korralik restoranielamus?

Kui kirjutasin kogu loo sealsele juhatajale, siis juhataja maksis meile ühe prae hinna tagasi. Ütlesin, et võibolla edaspidi, kui juhtume Teie restorani, siis on ehk kõik paremini ja .. Juhataja ei lubanud lõpetada ja soovitas pigem teisi restorane, et muidu peab meile jälle pool prae hinda tagasi maksma. Järelikult on neil toidud halvad igal ajal ja meie sinna oma jalga enam ei tõsta”

“