Universaalid - Arvustus.com arvustused

“Avensis on püsinud Eesti kõige enimmüüdud sõiduautode seas aastaid. Olgu praegune majandusolukord milline tahes, uue mudeli kasutusomadustest lähtuvalt vääriks vana Avensis väljavahetamist küll.

Toyota konservatiivse disainiga harjunutele võib uudismudeli disain esmapilgul lausa uudne tunduda, kuigi pikemalt silmitsedes leidub originaalset ja uudislikku vähe. Uus Avensis näeb kena välja, läheb ilmselt paljudele peale, aga ei riiva oma väljanägemisega kedagi. Korraga tulevad müügile nii sedaan kui ka universaal, kusjuures kahest õnnestunum on ehk just viimane. Luukpärakeret uuest Avensisest enam ei ehitata.

Kindla peale mängib Toyota ka uue Avensise sõitjateruumis. Kindla peale minek on Toyotal aidanud seni autosid müüa, ja – näib firma eeldavat, et – aitab ka edaspidi. Lihtsa kujundusega armatuurlaud on jätab kvaliteetse mulje, kuigi kõik plastpinnad pole eriline puutenauding. Täitsa omapärane on lisavarustusena pakutav jaapanipärane keskkonsooli tekstuur Takesumi, mis peaks meenutama bambust.

Ruumi ei ole Avensises vähe, nagu 4,7 meetri pikkuseks kasvanud autost võikski eeldada. Tõsi, suuremakasvulistel juhtidel kärbib lai keskkonsool põlveruumi ning klaaskatusega autol võib nappida pearuumi, aga siis peaks olema juba üle 1,90 m pikk.

PLUSSID:
mugavus, müratus, 1,8liitrine bensiinimootor

MIINUSED:
uimane diiselautomaat, tavaline sisemus ja välimus

KOKKUVÕTE:
auto, mis kedagi ei eruta, aga mis paljudele meeldib”

“Audi A4 allroad quattro vastab kõige täpsemini nende vajadustele, kel tarvis peale asfaldi tihti sõita ka kruusateedel või hoopis katteta teedel.
Selline väide kõlbaks justkui iseloomustama kõiki nelikveo ja kõrgema kliirensiga autosid. Kõlbabki, kuid A4 allroad suudab erinevatel teedel esiplaanile asetuvad omadused välja käia eeskujulikult tasakaalustatult ning esineda tasemel kõigil kolmel.
Audi A4 allroad quattro mootorivalik koosneb kolmest võimalusest: 211hobujõuline bensiinimootor ning 170- ja 240hobujõulised diislid. Viimane, prooviautot käitanu, töötab vaikselt ja viimistletult, on valmis jõulisteks sööstudeks, kuid suudab samas läbi ajada mõõduka kütusekuluga. Koostöös seitsmekäigulise S tronic otselülitustega käigukastiga kiirendab see auto paigalt sajakilomeetrise tunnikiiruseni 6,4 sekundiga, keskmiseks kütusekuluks teatab tootja aga 7,1 liitrit sajale kilomeetrile.
500njuutonmeetrist pöördemomenti käsutab juht juba alates 1500 pöördest minutis kuni 3000ni. Mootor paistab silma äärmise paindlikkusega, käikude ülekandesuhted ning jõuallikas mängivad laitmatult kokku nii maanteesõidul kui aukudes ukerdades.
Loomulikult toonitab allroadi disain auto maastikuvõimalusi, kuid liiale siiski ei minda. A4 allroad jätab tavamudelist jõulisema mulje, kuid ei muutu robustseks. Kerekuju ei muutu töntsiks, nagu vahel maastikusõiduelementide lisamisega juhtub, pigem vastupidi: allroadi joontes leidub enamgi hoogu kui tavauniversaalis.
Sõitjateruumis ootavad ees kvaliteetsed materjalid ja eeskujulik koostetöö. Mõnevõrra kukub üldisest ansamblist välja ukselülitipaneelide plast, kuid see märkus balansseerib juba norimise piiril. Sisemusele lisab avaruse tunnet hiiglaslik klaasist katuseluuk (lisavarustus, hind 23 500 krooni).
490liitrist pakiruumi saab hõlpsalt tagaistmete arvelt suurendada. Mõeldud on ka sellele, et allroadi kasutaja kandam ei pruugi alati olla kõige puhtam: vastavalt sellele tuleb keerata põhjamatil ülespoole sobivam külg.
Auto sattumise maastikule tuvastab vastav süsteem ning häälestab vastavalt ka elektroonilise stabiilsuskontrolli. Amortisaatorite ja roolisüsteemi ümberhäälestuse eest vastavalt sõiduoludele või juhi soovidele hoolitseb Drive Selecti nimeline seadistuspakett.

Miinused: hind
Plussid: disain, sõiduomadused erinevatel teedel, mugavus, juhitavus, nelikvedu

Kokkuvõte: praktiline ja stiilne auto, mis maksab paraku väga palju”

“Kia niinimetatud Golfi-klassi uudismudel cee'd võiks endale sõidu- ja muude omaduste taustal veel kummalisemat nime lubada – narrima ei hakata mingil juhul.

Miinused: jäigavõitu vedrustus
Plussid: hind, ruumikus, praktilisus
Kokkuvõte: hea hinna ja soliidse välimusega praktiline pereauto.”

“Lisaks värskemale ilmele sai Ford Mondeo uuenduskuuri tulemusena juurde kaks mootorivõimalust ning pardale täiendavat sõitjate mugavust ja ohutust suurendavat tehnikat.

Välised muudatused puudutavad enim auto esiosa, kaheosalise radiaatorivõre ülemist poolt kahandati, alumist kasvatati ning lisati valgusdioodidel töötavad päevasõidutuled. Sama tehnoloogiat pruugitakse ka tagalaternates.

Varustusse lisandusid sõidurajal püsimist abistav süsteem, mis kõrvalekalletest annab teada roolivärinaga, automaatne kaug- ja lähitulede ümberlülitus ning juhi ärksust jälgiv seade. Viimane jälgib auto sõidujoont, võimalikku jeerimist ning kui see ületab kriitilise piiri, annab märku helisignaaliga.

Sõitjateruumi materjalidele ja kvaliteedile polnud juba värskenduskuurieelsel mudelil midagi ette heita, anti uuele mõningast peenlihvi, mis muidugi asjale kahjuks ei tule. Olulisemad on aga uued mootorid, 240hobujõuline otto- ja sellest 40 hobujõu võrra tagasihoidlikum diisel.

Juhitavuselt kuulub Mondeo klassi paremikku, kuid on samas üpris raske, käitudes oma 1569 tühimassikilogrammiga veidi laisalt.

PLUSSID:
Varustus, sõiduomadused, ruumikus

MIINUSED:
Suur tühimass

KOKKUVÕTE:
Ruumikas, hästi varustatud ja suurepäraselt juhitav pereauto, millele on raske midagi olulist ette heita.”

“Kui püüda uue Honda Accordi erinevusi eelkäijast kuidagi ühte märksõnasse võtta, oleks selleks peenviimistlus.

Sõna “viimistlus” ei käi uuenduste ulatuse, vaid iseloomu kohta: jutuks olev Accord on täiesti uus mudel, mitte vana värskendatud versioon.

Aga uut ja vana Accordi mõttes kõrvutades – alates sõitjateruumi materjalidest ja sõiduomadustest kuni tehniliste tagamaadeni –, jõuab aga ikka välja just uue mudeli lihvitud, keerukama olemuseni. Muidugi polnud eelkäijagi rohmakas: välja veninud teksasid pole Accord kunagi kandnud, pigem vahetas uus mudel eelkäija halli ülikonna musta vastu, kuid smokingut siiski veel selga ei tõmmanud.

Lisaks tähelepanuväärsetele tehnilistele näitjatele torkab jõuallikas silma ka rafineeritud maneeride ja akustikaga. Koostöös kuuekäigulise manuaalkäigukastiga suudab see hästi läbi saada nii sportliku kui säästliku juhiga. Kaheliitrine ottomootor pakub eelkäijaga sama võimsust, 156 hobujõudu, kuid on samuti ökonoomsem – sajal kilomeetril kulub 7,3 liitrit bensiini keskmiselt varasema 7,7 asemel. Proovinud jõuallikat koos viiekäigulise automaatkäigukastiga, saab öelda, et kooslus toimib sujuvalt, kuid mitte eriti reipalt. 2,4liitrine ottomootor arendab 201 hobujõudu ning suudab sedaan-Accordi manuaalkäigustiga varustatuna kiirendada 0–100 km/h 7,8 sekundiga, automaat venitab selle aja aga 9,5 sekundile.

Mootorimüra ning tuulemüra poolest on sõitjateruum vaikne, küll aga võiks veeremüra olla paremini summutatud, eriti käib see märkus universaali tagarataste kohta. Hästi juhitav, kuid mugav Eelkäijast laiem rööbe ning madalam raskuskese, samuti sõiduoludega automaatselt kohanduv amortisaatorite jäikus annavad tõhusa panuse juhitavusse. Accord kuuletub juhile tingimusteta, kuid on mugav ka ebatasastel teedel. Proovisõit Austrias ei sisaldanud küll sellist kuumaastikku, nagu Eestis leida võib, kuid ei kulgenud ka ainult peegelsiledal asfaldil.

Peale n-ö tavapärase stabiiluskontrolli leidub Accordil veel teisigi sõiduohutust suurendavaid seadmeid. Näiteks stabiilsuskontrolliga (Honda keeles VSA) töötab koos seade, mis mõjutab juhti tegema kriitilises olukorras rooliga õigeid liigutusi: vales suunas rooli keerata on raskem kui õiges. Samuti sekkub vastava varustusega Accord olukorda, kui juht ei püsi teel valgete joonte vahel. Auto päris ise loomulikult ei sõida, kui roolist lahti lasta: lülitub joonte vahel püsida aitav süsteem välja. Tagant otsasõitu aitab vältida radar, mis jälgib ees toimuvat ning vajadusel on võimeline reageerima juhti hoiatavast signaali kuni jõulise pidurduse näol.

PLUSSID:
Diiselmootor, sõiduomadused, ohutusvarustus

MIINUSED:
Aeglasevõitu automaatkäigukast, veeremüra universaalil

KOKKUVÕTE:
Tugev tegija keskautode seas - hästi varustatud, hea juhitavusega ja mugav. Lõpliku hinnangu saab anda pärast hindade selgumist.”

“Dacia Sandero on 70 protsendi ulatuses sama auto nagu aastate eest esitletud Logan. Kui arvestada, et väliselt on need kaks täiesti erinevad, polegi midagi imestada, et autos istudes ja sellega sõites suuri üllatusi oodata ei maksa.
Sandero välimusele pole ette heita vähimatki, eriti kui arvestada, et auto kannab endas ikka Daciale omast ideoloogiat: vähese raha eest palju autot. Nüüd saab siis vähese raha eest palju ilusat autot. Kuigi loodud Logani põhjal, on Sandero telgede vahe ning ka enamik muudest mõõtudest Logani omadest veidi pisemad.

Miinused: baasvarustus, jõuetud mootorid
Plussid: mugav vedrustus, disain, hind

Kokkuvõte: ilusa kesta all on lihtne ja pretensioonitu auto. Kui tarvis odavat uut igapäevaliikurit, siis peaks see sobima küll.”