Varitõde
5.5
2 hindajat

433. Varitõde
Piret Lai

Miski polnud enam nii, nagu esmapilgul näis. Kõik klappis mehe räägituga, kuid mitte millegi muuga, mida Marta Eavans tavaliseks eluks pidas. Tuli tunnustada osavust, millega loos tõde ja vale põimusid. Sel ebareaalsel ööl ilmus mees olematusest, korraldas naise elu järgnevaks paariks kuuks ning kadus siis taas olematusse. Marta Eavans teadis, et see oli juhtunud, et see oli uskumatu ja et ta ei saa sellest kellelegi rääkida. Seitse surnukeha oli palju ka Föderatsioonile, aga Willie Douglas ei sallinud, kui kasutati ülemäärast jõudu. Alles hiljem taipas ta, et Marta Eavansil on arusaamatu võime sattuda järjekindlalt sinna, kuhu ta ei tohiks mingil juhul sattuda, ja sellega liitus oskus teha sellest alati tema mure.


Lisas cantabile 15.04.2013
Pane hinne:
Suur Marsi müür
5.4
7 hindajat

434. Suur Marsi müür
Alastair Reynolds

Briti ulme superstaari ja esifantasti Alastair Reynoldsi (1966) pea lühiromaani mõõtu jutustused «Suur Marsi müür» ning «Liustikuline» on avalöögiks kirjaniku tulevikuajaloole, kuhu kuulub tänaseks enam kui viie romaani ja kahe kogumiku jagu tekste. Esimesena eesti keeles sel kujul ühtede kaante vahel avaldatud tekstid on kronoloogiliselt tolle maailma esimesed lood. Jutustuses «Suur Marsi müür» peab Reynoldsi tulevikuajaloos olulist rolli mängiv Nevil Clavain rahusobitajana lepitama kaks sõjajalal olevat fraktsiooni ning lendab selleks Marsile, mis on hiljutise kodusõja tõttu muudetud erinevat liiki targa sõjatehnika surmavalt ohtlikuks lahingutandriks, kus need masinad inimeste tahtest sõltumatult oma hävingutööd edasi teevad. Nagu klassikalises spiooniloos ikka, pole siingi miski nii, nagu paistab, ning ühegi tegelase motiivid sellised, nagu meile alguses esitatakse... Jutustuses «Liustikuline» peab Clavain lahendama kummalise mõrvamüsteeriumi meie päikesesüsteemist kaugel asuval jääliustikest koosneval planeedil Diadeem, kuhu kunagi automaatrobotid on asutanud ameeriklaste koloonia. Koloonia, mis avastamise hetkeks on hävinud. Koloonia, mis koosneb laipadest. Koloonia, mille asukad tunduvad olevat enne oma surma hulluks läinud...


Lisas Marge-Elin Roose 12.11.2012
Pane hinne:
Tühipüks
5.3
3 hindajat

435. Tühipüks
Mati Soonik

Emakeeleõpetaja, veendunud vanapoiss, saadetakse ootamatult pensionile, sest direktori sõbrannale on kohta tarvis. Seega on üksikul mehel palju aega, et oma elus inventuuri teha. Ta on kuulnud, et vallalised surevad varem kui abieluinimesed, ka tema kolme sõbra elukäik kinnitab seda. Nüüd tunneb ta end üksiku ja ülearusena. Tal on küll ilma peal kaks tütart, kelle eest ta pole hoolt kandnud ja kes on talle võõrad. Ent elu pakub üllatusi. Ta kohtub oma tütardega, saab teada, et on juba ka vanaisa ja et koguni neli naist - vanem tütar, tütretütar, noorem tütar ja selle ema - vajavad tema abi. Vanapoisi rahulik elu pööratakse ühtäkki pea peale. Ja teda hakkab vaevama küsimus: kas saabki teda enam vanapoisiks pidada? Võib-olla õnnestub tal seetõttu semudest kauem elada?


Lisas tool 27.05.2011
Pane hinne:
Unesnõiduja
5.3
3 hindajat

436. Unesnõiduja
Margus Tamm

Pärast kooli hiilisin metsa, võtsin puuõõnest kiiritusefiltri ja lõin naaskliga sinna mõned augud ning panin filtri puuõõnde tagasi. Kodus tegi vanaisa pannkooke, need olid head, kuid veelgi parem oli mõte sellest, kuidas puhkeb sõda ja meie külale visatakse tuumapomm. Minu pinginaaber tõmbab kopsud veel saastumata õhku täis, jookseb metsa, haarab puuõõnest filtri ja surub selle suule, arvates et on pääsenud, aga see ei aita, hahahhaaa, see ei aita, ja siis kui radioaktiivne saaste tungib tema kopsudesse, saab ta aru, kui suur viga oli minuga tülli minna.


Lisas tool 23.08.2011
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Eripärane on see raamat kindlasti ja mul ei tulegi pähe, et selle sarnast raamatut lugenud oleksin. See ei tähenda, et see tingimata hea oleks, muidugi. Ütleks, et häiriv :)”

23.08.2011 12:23 - tool
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Idataevasse kerkib veevalaja
5.3
6 hindajat

437. Idataevasse kerkib veevalaja
Uido Truija

Uido Truija Idataevasse kerkib Veevalaja on vaimukas hoiatusromaan, mis kirjeldab Maa ajalugu ning kauboikapitalistlikku Eestit humanistlike tulnukate silmade läbi. Jutustajad on planeedilt Umaran, kes tunnevad end olevat vastutavad Maa elanike ahnuse ja liigse instinktiivsuse eest - seda põhjusel, et just nemad panid omal ajal toimima evolutsiooni, ristates Umarani inimeste geene Maal elutsevate kurjemat sorti ahvide geenidega. Tulemuseks saadi nutikas, kuid kurjavõitu ja ahne loomuga tegelane.


Lisas Marge-Elin Roose 19.04.2012
Pane hinne:
Dekoreeritud jumalad
5.3
6 hindajat

438. Dekoreeritud jumalad
Enn Tupp

Dekoreeritud jumalad on 2008 a. ilmunud Detsembripäike järg. Teises raamatus siirdub peategelane olude sunnil Vene oligarhi kaaskonda juhtima tema julgeolekusüsteemi. Sealne elu toob kaasa hämmastavaid seiklusi, aga ka traagikat ja armastust.


Lisas Marge-Elin Roose 25.04.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Tagakaanel on R.V. andnud raamatule väga hea hinnangu ja lisan niipalju, et tegemist on raamatuga, mida tahad ikka ja taas kätte võtta. Eriti tema teemakontekstis I osa - "Detsembripäikesega".”

21.06.2012 09:50 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0