Taevatagune suurem ilm
5.5
2 hindajat

433. Taevatagune suurem ilm
Siim Veskimees

Mingi muistse sõja käigus Päikesesse uputatud tähekindlus tulistab valimatult kõiki lähenejaid ja seetõttu on Maa unustatud kolgas. Inimkond elab tuhandetel planeetidel, kuid mõnedel Inimkonna Föderatsiooni Julgeoleku agentidel on siiski «võtmeid», mis lubavad neil aeg-ajalt Maale peitu tulla. Nende kohalik esindaja on otsustanud tolle veidra seltskonna jõudehetkil räägitud lugusid meile edasi jutustada, nii hästi-halvasti, kui ta neist aru saab. Tolles loos – kolmandas sellises – on kolonel Zätereit hädas kummalise pöördruumipilvega, miljard aastat tagasi kadunud tsivilisatsiooni loominguga, mis peidab endas Maast sada tuhat korda suuremat väga meeldivat elukeskkonda. Too Tau Sõrmuse nime all tuntud moodustis asub Rahutoojate Impeeriumi piiril ja kõik – Impeerium, föderatsioon, enamasti Piiriasukateks nimetatavad riigikesed, vaba ruumi Kaubandusliidud ja ilmselt ka võõrrassid – tunnevad selle vastu teravat huvi. Inimkonna Föderatsiooni suhteid Rahutoojate Impeeriumiga saab kõige paremini iseloomustada nii, et nad ei ole veel sõjalisse vastasseisu sattunud. Lisaks on Sõrmusel ja teistel selle piirkonna planeetidel silmapilkset ühest teise üleminekut võimaldavad platvormid – samuti ühe ammukadunud võõrrassi looming, mille kasutamist kõik meeleheitlikult selgeks püüavad õppida. Zätereiti Tau Sõrmuse retkele lisavad vürtsi ka üks 400 aasta eest pagendusse saadetud ning selle aja peamiselt Impeeriumis tegutsenud sugulane ja üks koos oma pantvangidega sündmuste keerisesse sattunud piraat.


Lisas Marge-Elin Roose 19.04.2012
Pane hinne:
Kuukerijad
5.5
4 hindajat

434. Kuukerijad
Marje Ernits

Aastal 2835.toimuval vilistlaste ballil tõotab noor mees Teo äsja kohatud tütarlapse südame võitmiseks, et kingib talle Kuu. Algselt romantiliselt mõeldud lubadusest kujuneb välja hirmkallis suurprojekt tühjaks pumbatud Maa kaaslaselt hinnaliste varade kaevandamiseks ja Maale kantimiseks. Projekt, mida uurimise käigus Kuult elu avastanud Teol enam peatada ei õnnestu, toob kaasa katastroofi ja inimkonna hävingu Maal. Ainsatena elavad selle üle tema arheoloogist armastatu Ida, kes iidsetes templites väljakaevamisi sooritab, ning kaks tillukest jaapani tüdrukut. Ootamatult matriarhi seisusesse sattunud Ida otsustada jääb, kuidas tagada elu jätkumine maa–alustes tingimustes. Marje Ernitsat (s.1948) on nimetatud eesti produktiivsemaks kirjanikuks ja nais-Kaugveriks. Lõuna-Eestis Kanepi vallas elav kunstnikuharidusega autor alustas kirjutamist alles vanemas keskeas, kuid on pälvinud tunnustust mitmel romaanivõistlusel.


Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
Pane hinne:
Nonstop
5.5
2 hindajat

435. Nonstop
Piret Bristol

Kogumiku fotograafiliselt detailne, peatumatust mälupiltide voolust kantud luule ja lüüriline proosa (sekka üks dialoog noore ajakirjanikuga) on äratuntavalt Bristoli-näoline. Lüüriline mina ei peitu väljamõeldud maskide taha, vaid on julgelt seesama P. B. ehk konkreetne Tartu poetess peaaegu konkreetsest Roosi tänava või ehk hoopis Fortuuna perioodist, liikugu ta siis vahelduse mõttes Tallinnas, Belgias või on pagendatud kuhugi nii maisesse kohta nagu kodu. Tema kaaslasena ilmub mees (seekord pikajuukseline ja näitleja), teda nõustavad mõnikord advokaat ja toimetaja, teda väisavad kummalised kujud ebareaalsustest ja muu linnarahvas ning teda ümbritseb nagu läbi paksu klaasi ruutude või fotoobjektiivi nähtud linnamaastik. Poolkogemata ühe Tartu ajaloost kirjutava raamatu leheküljele sattunud autor küsib: „Kas tuleviku vaataja nimetab seda pilti „21. sajandi naiseks õlleklaasiga“? Kas enda avastamine keset Tartu ajalugu peaks olema ajend eksistentsiaalseteks mõtisklusteks?“


Lisas Marge-Elin Roose 14.09.2012
Pane hinne:
Umbes 1993
5.5
2 hindajat

436. Umbes 1993
Aivar Lembit

Peale Nõukogude korra ja raudse eesriide kokkukukkumist 1991 aastal saabunud vabanemine tähendas peale kõige muu ka vägivallalaine järsku tõusu kuritegelikus maailmas. Range režiimiga harjunud isikute jõhker käitumine tõi kaasa pingete suurenemise. See tabas valusalt nii õiguskaitseorganeid kui tavakodanikke. Esines juhuseid, kus kannatadasaanud inimesed ei rahuldunud enam pelgalt asjade käigu jälgimisega.


Lisas cantabile 15.03.2013
Pane hinne:
Varitõde
5.5
2 hindajat

437. Varitõde
Piret Lai

Miski polnud enam nii, nagu esmapilgul näis. Kõik klappis mehe räägituga, kuid mitte millegi muuga, mida Marta Eavans tavaliseks eluks pidas. Tuli tunnustada osavust, millega loos tõde ja vale põimusid. Sel ebareaalsel ööl ilmus mees olematusest, korraldas naise elu järgnevaks paariks kuuks ning kadus siis taas olematusse. Marta Eavans teadis, et see oli juhtunud, et see oli uskumatu ja et ta ei saa sellest kellelegi rääkida. Seitse surnukeha oli palju ka Föderatsioonile, aga Willie Douglas ei sallinud, kui kasutati ülemäärast jõudu. Alles hiljem taipas ta, et Marta Eavansil on arusaamatu võime sattuda järjekindlalt sinna, kuhu ta ei tohiks mingil juhul sattuda, ja sellega liitus oskus teha sellest alati tema mure.


Lisas cantabile 15.04.2013
Pane hinne:
Tühipüks
5.3
3 hindajat

438. Tühipüks
Mati Soonik

Emakeeleõpetaja, veendunud vanapoiss, saadetakse ootamatult pensionile, sest direktori sõbrannale on kohta tarvis. Seega on üksikul mehel palju aega, et oma elus inventuuri teha. Ta on kuulnud, et vallalised surevad varem kui abieluinimesed, ka tema kolme sõbra elukäik kinnitab seda. Nüüd tunneb ta end üksiku ja ülearusena. Tal on küll ilma peal kaks tütart, kelle eest ta pole hoolt kandnud ja kes on talle võõrad. Ent elu pakub üllatusi. Ta kohtub oma tütardega, saab teada, et on juba ka vanaisa ja et koguni neli naist - vanem tütar, tütretütar, noorem tütar ja selle ema - vajavad tema abi. Vanapoisi rahulik elu pööratakse ühtäkki pea peale. Ja teda hakkab vaevama küsimus: kas saabki teda enam vanapoisiks pidada? Võib-olla õnnestub tal seetõttu semudest kauem elada?


Lisas tool 27.05.2011
Pane hinne: