- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
427.
Aegade julm laul
Tiit Tarlap
„Äkki tekkis Ivoril kummaline tunne, et kõik on nii kaunis, nii meeldivalt tühine ja samas unelevalt armas, et see lihtsalt ei saa kauaks kestma jääda. Taolisi mälestusi kirjeldavad inimesed suurte sõdade eelõhtutest.” Tiit Tarlapi uue romaani peategelase, ajarändur Ivor Renniki eelaimus osutub prohvetlikuks – heaolu on habras ja ajutine, rahvamasside kaua kestnud pahameel murrab pinnale ning korra ja turvalisuse asemele asuvad anarhia ning vägivald. Tsivilisatsiooni päästmiseks peavad ajarändurid leidma ajas kunagise saatusliku punkti, mis on tulevikukaose põhjustanud. Seejärel tuleb neil n-ö rööpad ümber seada, et heaolu jääks püsima. Muidugi nende jaoks, kes on seda väärt. Kuid maailma taas õigeks kohendamine ei lähe valutult. Eesmärk on õilis ning nõuab täideviijatelt eneseohverdamist, ent selle juurde kuuluvad ka intriigid, salanõud, tumedad kired. Missioon viiakse edukalt lõpule, aga kas tulemus on parim võimalik?
Lisas cantabile 15.04.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
428.
Vait olla ja edasi teenida
Mihkel Rammo
„Vait olla ja edasi teenida” on tempoka arenguga lugu noorte meeste ajateenistusest Eesti Kaitseväes. Humoorika stiiliga on autor püüdnud edasi anda sõjaväeelu argipäeva, mis kohati areneb lausa absurdini. Peategelane Mike, ülekaaluline egoistist Vilde, tülinorija Kanter, karm, kuid pehme südamega mehemürakas Tölp, range leitnant Pilberg ja paljud paljud teised tegelased püüavad ennast selles karmis maailmas maksma panna. Olles astunud ajateenistusse, kogevad loo tegelased, et tegu ei olegi kohaga, kus õppused, kord ja distsipliin käsikäes käivad. Sekka tuleb ka napsutamist, hüppes käimist ja kauneid naisi. Paraku ei puudu siit ka tõsised mured ja kurvad sündmused.
Lisas sipsik 27.01.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
429.
Dead until dark
Charlaine Harris
Ace Books, 2001 Märksõna: vampiirid
Lisas kirju 21.03.2010
“Nõustun absoluutlselt eelmise kommeteeriaga! Seksuaalsusega oli tohutult ülepakutud. Kuid siiski pean tunnistama, et raamat ise sujuvalt kirjutama ning oli ka põnev lugeda. Meeldis ka miljöö, mis autor oli tekitanud...kui jätta välja paar (või rohkem) kohta :)”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
430.
Kolmekümneaastane kapten
Ebe Padu
Hoogsa seiklusjutu peategelaseks on igas olukorras kohkumatu ja endaks jääv eestlanna Leonella, kes pärast laevahukku Läänemerel satub kahtlase laeva pardale, kus temale ja teisele laevahukust pääsenud kaaslasele Jaanusele saab selgeks, et tegemist on kaasaegsete piraatidega. Laeva kamandab mees nimega Dick Sald, kelle kodumaa on Jeemen. Pärast ebaõnnestunud põgenemiskatseid Inglismaal seisab kahel eestlasel ees teekond Aafrika rannikule ja ränk seiklusrikas teekond läbi musta mandri, mis viib nad esialgu Egiptusesse ja lõpuks kapten Saldi kodumaale Jeemenisse. Kangelaste edasised seiklused jätkuvad pärast pikki aastaid Amazonase selvas. Seikluskirjanduse tundjale saab juba pealkirjast ning muidugi ka nimedest Dick Sald, Negro, samuti mitmetest muudest üksikasjadest selgeks, et tegu on omamoodi kaasaegse arendusega Jules Verne_i teose Viieteistkümneaastane kapten” teemadel, mis omakorda dikteerib nii mõnegi süžeekäigu, milles tänane ja eilne justkui ulataks teineteisele käe.
Lisas toomela 07.02.2011
“Oli ikka tegemist, et seda lugeda. Tegevus käis nii kiiresti, et härra Orav rattas ei jookse vist nii ruttu. Keel oli ka selline... ma ei tea, no ikka vä-ä-äga raske oli lugeda. Nagu mitte eestlane oleks kirjutanud. Lõpu poole hakkas muidugi ära harjuma. Pooleli küll ei jätnud, aga kui poleks lugenud, ei juhtuks ka midagi. Lugesin kuu aega tagasi, aga enam ei mäleta midagi. Tervest raamatust jäi mulje, et loe nagu sisu kokkuvõtet. Nii et jah , lasteraamat vist. Kaheteistaastastele ehk meeldiks?”
Muki on seda arvustust muutnud: 30.05.2011 17:40
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
431.
Džanga varjudega
Aleksei Pehhov
Aleksei Pehhovi loodud Siala on isevärki maailm, mida asustavad lisaks inimestele J. R. R. Tolkieni lugudest tuttavad haldjad, nende kauged sugulased orkid, paharetid, härjapõlvlased ja nende nõod päkapikud. Kohalikku koloriiti lisavad inimsokud doralislased, lisaks kohtab kõiksugu „väikerahvaid“ nagu orged, deemonid ja zombid. Jätkub „Siala kroonikate“ avaraamatus „Varjus hiilija“ (e.k. Varrak, 2010) alanud rännak Hrad Speini, teekond muutub iga päevaga järjest ohtlikumaks. Ent nüüd on hilja taganeda, salk rühib valusate kaotuste ja reetmiste kiuste sihi poole. Mis saab edasi, neis salapärastes Zagraba laantes, kus võim ei ole enam inimeste käes? Aleksei Pehhov on loonud suure tegelastehulgaga, arvutimängulikult haarava fantaasiamaailma. Triloogia teine osa pakub ootamatuid sü˛eekäike, leidlikke lahendusi meistervarga kimbatustele ja taltsutamatut paharetihuumorit. „Siala kroonikate“ triloogia avaosa „Varjus hiilija“ tõi Moskvas elavale Aleksei Pehhovile 2002. aastal Nimetu Mõõga kirjandusauhinna parima debüüdi eest.
Lisas Marge-Elin Roose 09.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
432.
Aednik
Prue Leith
Pärast piinarikast lahutust on Lotte jätnud eduka arhitektikarjääri, et saada kraad aianduse ajaloos ning läinud tööle Oxfordshire’sse, miljonär Brody Keegani ülemaednikuks. Brody ei tea aedadest midagi ja Lotte teab väga palju, Brody maitse on niisama räige kui Lotte oma maitsekas. Kui Lotte oma ülemuse ja tolle rikutud noore naisega konflikti satub, leiab ta ennast emotsionaalsete pöörete segadikus. Lotte teab, mis on õige aia jaoks, aga ikka veel lahutusest toibumata, mures oma laste pärast ja hirmul raskustesse sattumisse ees, ei ole ta eriti kindel, mis on õige tema enda jaoks ... Prue Leith on restoranipidaja, toitlustaja, telekokk, raadioajakirjanik, kokraamatute autor ja romaanikirjanik. Ta sündis Lõuna-Aafrikas, kuid tema tööelu on kulgenud enamasti Suurbritannias. Oma tegevuse eest on ta saanud Briti Impeeriumi ordeni (OBE), samuti Veuve Cliquot Aasta ärinaise tiitli 1990. aastal ning seitse audoktori kraadi Suurbritannia ülikoolidest
Lisas Marge-Elin Roose 09.04.2012