- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
403.
Leedi alistub. Õed Copelandid
Carole Mortimer
Leedi Diana Copeland on kiirustanud Londonisse, et öelda oma värskele eestkostjale lord Faulknerile, mida ta täpselt arvab tema solvavast abieluettepanekust. Kuna ta mõlemad õed on kodust ära jooksnud, peab ju keegi seda ometigi tegema... Ega see vapustav kelmika pilguga mees saa ometigi olla too vana lollpea, keda tema näha lootis! Sügavalt sisse hingates püüab Diana mitte lord Faulkneri joovastava pilgu sügavusse uppuda... ega astuda täiesti pöörast sammu ja nõustuda lordi krahvinnaks saama!
Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
404.
Maja Paradiisi tänaval
Sofka Zinovieff
Kuuskümmend aastat pärast Teise maailmasõja lõppu naaseb eksiilis elanud Antigone Perifanis Ateenasse. Ta on tulnud matma oma poega Nikitat, keda nägi viimati lapsena. Avanevad vanad haavad ja paljastuvad perekondlikud saladused. See raamat on ühe perekonna lugu läbi Kreeka lähiajaloo, kodusõja ja sõjaväelise diktatuuri aastate, mis mõjutavad selle riigi ja rahva elu tänase päevani. Sofka Zinovieff (1961) sündis Londonis, kuid elab oma kreeklasest abikaasa ja kahe tütrega Kreekas. Isa poolt on ta vene päritolu – tema vanavanemad emigreerusid Peterburist Inglismaale kohe pärast 1917. aasta revolutsiooni Venemaal. Oma vanaemast Sofka Dolgorukist on Sofka Zinovjeff kirjutanud ka raamatu „Punane printsess“ (eesti keeles 2010). Käesolev on Sofka Zinovjeffi esimene dokumentaalsete sugemetega ilukirjanduslik romaan.
Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
405.
Nobeli testament
Liza Marklund
Õhtukleidis mõrvar tungib Stockholmis Nobeli preemiate kätteandmise puhul korraldatud pidusöögile ning Kuldse Saali tantsupõrandal tulistab ta Nobeli komitee esinaist otse südamesse. Ajakirjanik Annika Bengtzon satub sündmuste keerisesse kogemata – mitte tööga seotult, vaid tunnistajana. See keerab kogu naise elu pea peale – tema abielu mõraneb ning töökoht on löögi all. Peagi leiab Annika end keset vägivaldset terrori- ja surmalugu, mis on saanud alguse juba sajandeid tagasi. Igalt poolt, kust ta otsib, leiab ta jälgi samast mehest: Alfred Nobelist, mõõtmatult rikkast leiutajast, kes pani aluse Nobeli auhinnale ja kellele oli saatuse poolt määratud üksildane surm. Lõpuks jõuab Annika tõele eluohtlikult lähedale. „Nobeli testament“ on Liza Marklundi kuues romaan, mis räägib ajakirjanik Annika Bengtzonist. Eesti keeles on varem ilmunud „Pommuudis“, „Studio Sex“, „Paradiis“ ja „Punane hunt“.
Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
406.
Sinu naeratuse varjus
Mary Higgins Clark
Kaasakiskuv põnevik kauaaegsetest perekonnasaladustest, mille päevavalgele tulek ähvardab röövida pahaaimamatu pärijanna elu. Kaheksakümne kahe aastane kehva tervisega Olivia Morrow teab, et tal on vähe elamisaega jäänud. Oma suguvõsaliini viimase esindajana seisab ta üüratu valiku ees: kas paljastada ammune perekonnasaladus või võtta see endaga hauda kaasa. Olivia valduses on kadunud nõo, nunn Catherine’i kirjad, keda katoliku kirik kaalub õndsaks kuulutada – õndsusest pühakuseisuseni on üksainuke samm. Oma eluajal asutas õde Catherine seitse haiglat erivajadustega lastele. Pärast surma kirjutatakse tema arvele nelja-aastase rasket ajuvähki põdenud poisikese tervenemine. Kui arstid olid lapse seisundi meditsiiniliselt lootusetuks kuulutanud, palvetas meeleheitel ema õde Catherine’i poole, mille tulemusena sai poiss nagu imeväel terveks. Olivia valduses olevad kirjad on tõestuseks, et Catherine sünnitas seitsmeteistkümneaastaselt poja, kelle loovutas kasuperele. Olivia teab, kes oli Catherine’i poja pärisisa: Alex Gannon, tulevane maailmakuulus arst, teadlane ja leiutaja, kelle käes oli mitu meditsiinilist patenti. Nüüd, kaks põlvkonda hiljem, on Catherine’i lapselaps, kolmekümne ühe aastane lastearst Monica Farrell perekonna vara õigusjärgne pärija. Ent kui Olivia paljastaks Monicale tema tegeliku päritolu ja esivanemad, siis reedaks ta Catherine’i soovi...
Lisas Marge-Elin Roose 16.08.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
407.
Kadunud aastad
Mary Higgins Clark
Lugu keerleb avastuse ümber, mis ehtsaks tunnistamise korral võib olla inimkonna kõige suuremat lugupidamist vääriv dokument – pühamaist püham ning kahtlemata maailma kõige ihaldatum ja hinnalisem ürik. Piibliuurija Jonathan Lyons usub, et on leidnud kõige haruldasema pärgamendi – kirja, mille võis kirjutada Jeesus Kristus. Kiri varastati Vatikani raamatukogust 16. sajandil ja arvati, et see on jäädavalt kadunud. Jonathanil õnnestub salaja oma leiu ehtsusele mitme teise eksperdi abil kinnitust saada. Samas tunnistab ta perekonnasõbrale, et üks tema usaldusaluseid tahab pärgamendi müüa ja selle pealt suurt kasu lõigata. Mõned päevad hiljem leitakse Jonathan tapetuna oma kabinetist. Tema Alzheimerit põdev abikaasa Kathleen avastatakse kapist, mõrvarelv käes, mõistus segi. Dementsusest hoolimata teadis Kathleen, et tema abikaasal oli pikemaajalisem salasuhe teise naisega. Kas Kathleen tappis oma abikaasa armukadedushoos, nagu arvab politsei? Või on mehe surmaga seotud midagi enamat? Kelle valduses on hindamatu pärgament? Nüüd on nende tütre, 28-aastase Mariah’ ülesanne aidata oma ema süüst vabastada ja isa surmaga seotud müsteerium lahendada. Romaan “Kadunud aastad” on üheaegselt hingemattev mõrvamüsteerium ning samas jaht kõigi aegade kõige hinnalisemale religioossele ja arheoloogilisele aardele.
Lisas Marge-Elin Roose 14.09.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
408.
Jumala vasak käsi
Paul Hoffman
Tema nimi on Cale. Talle öeldi, et ta võib hävitada maailma. Võib-olla hävitabki… „Mõtlemapanev ja võrratu. Hoffman on loonud hirmuäratava maailma ning täitnud selle veidrate ja keerukate tegelastega.”- EOIN COLFER, RAAMATUSARJA „ARTEMIS FOWL” AUTOR. Lunastajate Varjupaik on tohutu suur ja kõle paik. Sealsed asukad – poisid, kes viidi sinna väga noorelt vastu nende endi tahtmist – kannatavad päevast päeva lunastajate jõhkrat võimutsemist, millel on üks eesmärk: teenida ainsat õiget usku. Ühes Varjupaiga käänulistest koridorirägastikest seisab poiss. Vanust võib tal olla neliteist või viisteist eluaastat – seda ei tea täpselt ei tema ega keegi teine. Oma pärisnime on ta unustanud, aga praegu kutsutakse teda Thomas Cale’iks. Ta on kummaline ja salatsev, vaimukas ja võluv, vägivaldne ja üdini verejanuline. Ta paistab olevat julmusega ära harjunud, kuid ühel päeval avab ta valel ajal vale ukse ja satub nägema kohutavat vaatepilti. Pärast seda tuleb tal valida: põgeneda sealt… või saada tapetud. Ta peab läbima põuase maa-ala, mida kutsutakse Kärnalaks, et jõuda tõotatud linna, Memphisesse: hingematvalt kaunisse, üdini jumalavallatusse ja sügavalt korrumpeerunud paika. Lunastajad aga tahavad Cale’i iga hinna eest tagasi… aga mitte saladuse pärast, mille jälile poiss sai. On veel üks, palju hirmsam saladus, millest Cale’il pole veel aimugi. Paul Hoffmani kolmas romaan „Jumala vasak käsi“ on rahvusvaheline menuk, mis on ilmunud juba kahekümne kolmes keeles.
Lisas Marge-Elin Roose 14.09.2012
