Sinu naeratuse varjus
6.0
1 hindaja

409. Sinu naeratuse varjus
Mary Higgins Clark

Kaasakiskuv põnevik kauaaegsetest perekonnasaladustest, mille päevavalgele tulek ähvardab röövida pahaaimamatu pärijanna elu. Kaheksakümne kahe aastane kehva tervisega Olivia Morrow teab, et tal on vähe elamisaega jäänud. Oma suguvõsaliini viimase esindajana seisab ta üüratu valiku ees: kas paljastada ammune perekonnasaladus või võtta see endaga hauda kaasa. Olivia valduses on kadunud nõo, nunn Catherine’i kirjad, keda katoliku kirik kaalub õndsaks kuulutada – õndsusest pühakuseisuseni on üksainuke samm. Oma eluajal asutas õde Catherine seitse haiglat erivajadustega lastele. Pärast surma kirjutatakse tema arvele nelja-aastase rasket ajuvähki põdenud poisikese tervenemine. Kui arstid olid lapse seisundi meditsiiniliselt lootusetuks kuulutanud, palvetas meeleheitel ema õde Catherine’i poole, mille tulemusena sai poiss nagu imeväel terveks. Olivia valduses olevad kirjad on tõestuseks, et Catherine sünnitas seitsmeteistkümneaastaselt poja, kelle loovutas kasuperele. Olivia teab, kes oli Catherine’i poja pärisisa: Alex Gannon, tulevane maailmakuulus arst, teadlane ja leiutaja, kelle käes oli mitu meditsiinilist patenti. Nüüd, kaks põlvkonda hiljem, on Catherine’i lapselaps, kolmekümne ühe aastane lastearst Monica Farrell perekonna vara õigusjärgne pärija. Ent kui Olivia paljastaks Monicale tema tegeliku päritolu ja esivanemad, siis reedaks ta Catherine’i soovi...


Lisas Marge-Elin Roose 16.08.2012
Pane hinne:
Kadunud aastad
6.0
1 hindaja

410. Kadunud aastad
Mary Higgins Clark

Lugu keerleb avastuse ümber, mis ehtsaks tunnistamise korral võib olla inimkonna kõige suuremat lugupidamist vääriv dokument – pühamaist püham ning kahtlemata maailma kõige ihaldatum ja hinnalisem ürik. Piibliuurija Jonathan Lyons usub, et on leidnud kõige haruldasema pärgamendi – kirja, mille võis kirjutada Jeesus Kristus. Kiri varastati Vatikani raamatukogust 16. sajandil ja arvati, et see on jäädavalt kadunud. Jonathanil õnnestub salaja oma leiu ehtsusele mitme teise eksperdi abil kinnitust saada. Samas tunnistab ta perekonnasõbrale, et üks tema usaldusaluseid tahab pärgamendi müüa ja selle pealt suurt kasu lõigata. Mõned päevad hiljem leitakse Jonathan tapetuna oma kabinetist. Tema Alzheimerit põdev abikaasa Kathleen avastatakse kapist, mõrvarelv käes, mõistus segi. Dementsusest hoolimata teadis Kathleen, et tema abikaasal oli pikemaajalisem salasuhe teise naisega. Kas Kathleen tappis oma abikaasa armukadedushoos, nagu arvab politsei? Või on mehe surmaga seotud midagi enamat? Kelle valduses on hindamatu pärgament? Nüüd on nende tütre, 28-aastase Mariah’ ülesanne aidata oma ema süüst vabastada ja isa surmaga seotud müsteerium lahendada. Romaan “Kadunud aastad” on üheaegselt hingemattev mõrvamüsteerium ning samas jaht kõigi aegade kõige hinnalisemale religioossele ja arheoloogilisele aardele.


Lisas Marge-Elin Roose 14.09.2012
Pane hinne:
Jumala vasak käsi
6.0
1 hindaja

411. Jumala vasak käsi
Paul Hoffman

Tema nimi on Cale. Talle öeldi, et ta võib hävitada maailma. Võib-olla hävitabki… „Mõtlemapanev ja võrratu. Hoffman on loonud hirmuäratava maailma ning täitnud selle veidrate ja keerukate tegelastega.”- EOIN COLFER, RAAMATUSARJA „ARTEMIS FOWL” AUTOR. Lunastajate Varjupaik on tohutu suur ja kõle paik. Sealsed asukad – poisid, kes viidi sinna väga noorelt vastu nende endi tahtmist – kannatavad päevast päeva lunastajate jõhkrat võimutsemist, millel on üks eesmärk: teenida ainsat õiget usku. Ühes Varjupaiga käänulistest koridorirägastikest seisab poiss. Vanust võib tal olla neliteist või viisteist eluaastat – seda ei tea täpselt ei tema ega keegi teine. Oma pärisnime on ta unustanud, aga praegu kutsutakse teda Thomas Cale’iks. Ta on kummaline ja salatsev, vaimukas ja võluv, vägivaldne ja üdini verejanuline. Ta paistab olevat julmusega ära harjunud, kuid ühel päeval avab ta valel ajal vale ukse ja satub nägema kohutavat vaatepilti. Pärast seda tuleb tal valida: põgeneda sealt… või saada tapetud. Ta peab läbima põuase maa-ala, mida kutsutakse Kärnalaks, et jõuda tõotatud linna, Memphisesse: hingematvalt kaunisse, üdini jumalavallatusse ja sügavalt korrumpeerunud paika. Lunastajad aga tahavad Cale’i iga hinna eest tagasi… aga mitte saladuse pärast, mille jälile poiss sai. On veel üks, palju hirmsam saladus, millest Cale’il pole veel aimugi. Paul Hoffmani kolmas romaan „Jumala vasak käsi“ on rahvusvaheline menuk, mis on ilmunud juba kahekümne kolmes keeles.


Lisas Marge-Elin Roose 14.09.2012
Pane hinne:
Juust
6.0
1 hindaja

412. Juust
Willem Elsschot

Willem Elsschot on Belgia tänapäevase kirjandusklassiku Alfons Josef De Ridderi (1882-1960) kirjanikunimi, üks tuntumaid hollandi-flaami keeleruumis. Tema Kogutud teosed mahuvad ära umbes seitsmesajale leheküljele, olles kirjutatud n-ö leivatöö kõrvalt, milleks oli reklaamiärimehe amet. Elsschotilt on varem eesti keeles ja ühes köites ilmunud romaanid Liimilevõtmine ning Jalg (Varrak, 1995) ja ajakirjas Looming (1994/7) pikem jutustus Virvatuli. Käesolev lühiromaan Juust ilmus esmakordselt 1933. aastal ja autori südamlik-humoorikast inimarmastusest kantuna on üks flaami kirjanduse populaarsemaid teoseid tänini. Toimetanud Kerti Tergem Kujundanud Piia Ruber


Lisas Marge-Elin Roose 25.10.2012
Pane hinne:
Cetaganda
6.0
1 hindaja

413. Cetaganda
Lois McMaster Bujold

Miles Vorkosigani seiklused jätkuvad sedapuhku Cetaganda planeedil. Cetaganda impeeriumi keisrinna on surnud ning Miles ja ta nõbu Ivan osalevad matustel Barrayari diplomaatidena. Esmapilgul üsna ohutu missioon pakub esimese üllatuse kohe, kui mehed saabuvad – nimelt ründab neid arusaamatul põhjusel üks surnud keisrinna teenreid. Järgmisel päeval on see teener juba surnud ning Miles ja Ivan leiavad end keset üha mõistatuslikumaks muutuvaid sündmusi. Cetaganda impeeriumit valitsevad kummalised, Milesile ja Ivanile võõrad seadused, kuid Miles püüab neist aru saada ning mõista, mis toimub. Peagi on ta kistud kohalikesse intriigidesse ning lõppkokkuvõttes peab just tema päästma kogu impeeriumi. Lois McMaster Bujoldi populaarses ulmesarjas on varem ilmunud „Lõputuse piirid“ (Varrak 2011), „Vori mäng“ (Varrak 2011) ja “Sõduri õpilane” (Varrak 2010). Ilmunud on ka sarja eellood „Au riismed“ (Varrak 2008) ning „Barrayar“ (Varrak 2009).


Lisas Marge-Elin Roose 04.10.2012
Pane hinne:
Roheliste lippude reservaat
6.0
2 hindajat

414. Roheliste lippude reservaat
Tiit Tarlap

«Muidugi ei olnud asjad hoopiski nii mustvalged. Erahuvideta objektiivsust leidus poliitikas sama palju kui igas kärnkonnas printsessi. Emely organisatsioon – mida ta ka ei taotlenud – tegutses suure tõenäosusega juba mitte kellegi erahuvides vaid Maa Ühendvalitsuse huvides. Mis kokkuvõttes tähendas paraku vaid nende isikute või ühenduste erahuvisid, kelle peo pealt Ühendvalitsus ise sõi.»


Lisas Marge-Elin Roose 14.12.2012
Pane hinne: