- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
109.
Osirise silm
R. Austin Freeman
Osirise silm on üks R. Austin Freemani kõige esimestest krimiromaanidest (ilmunud 1911). Mõistatust lahendab Freemani meeliskangelane doktor Thorndyke – kohtumeditsiini asjatundja ja elav entsüklopeedia. Mõistatus seisneb ühe mehe salapärases kadumises, mis toob esialgu kaasa lihtsalt perekondlikku tüli ja kemplemist. Lugu muutub aga pahaendelisemaks, kui kadunud mehe asemel hakkavad siit-sealt välja ilmuma kellegi kondid. Doktor Thorndyke aimab nii mõndagi, kuid aumehena ei süüdista kedagi enne, kui on saanud kindlaid tõendeid. Nõnda tuleb kõigil esialgu ise nuputada või kobada pimeduses, mis näib üha mustem ja hädaohtlikum.
Lisas Marge-Elin Roose 23.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
110.
Tagasi Eestisse!
Urmas Vadi
Oivaline romaan eestlaste vahelistest suhetest, meie romaanikunsti uus rajamärk.
Lisas Marge-Elin Roose 19.09.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
111.
Mandala
Tõnu Õnnepalu
Kui kirjanik kolib Kollasesse majja, leiab ta eest kaks musta kassi. Õieti vastu kirjaniku tahtmist saavad neist tema elu ja üldse inimelu lõbusad peeglid. Nende loo jutustamine viib aina uute lugude juurde, mis põimuvad ja moodustavadki lõpuks “Mandala” mustri. Seal on oma koht nii kassidel kui nende peremehel, aga ka väikesel poisil Joosepil, vana mõisa ammukadunud rahval ning selle uutel asukatel… Kõik nad (vähemalt inimesed, kui ka mitte kassid) on otsinud ja otsivad oma õnne valemit. Mõnikord see tundub ju nii käegakatsutav ja lihtne, just nagu Ladhaki munkade värviline liivajoonis… Siit leiad ka video, kus Tõnu Õnnepalu loeb ette väikse katkendi oma raamatust: http://www.youtube.com/watch?v=cgAzXyKvzgc
Lisas Marge-Elin Roose 12.09.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
112.
Targa mehe hirm. Triloogia "Kuningatapja kroonika" II osa 2. raamat
Patrick Rothfuss
Patrick Rothfussi „Kuningatapja kroonika“ triloogia on viimaste aastate tugevaim debüüt fantaasiakirjanduses. Põhjalikkus, millega autor on üles ehitanud maailma, milles triloogia sündmused aset leiavad, on võrreldav vaid Tolkieni Keskmaaga. Triloogia teise raamatu “Targa mehe hirm” teises pooles jätkuvad Kvothe seiklused kaugel, nüüd juba koduseks saanud ülikoolist. On põhjuseks saatus või tema enda noorusliku uljusega tehtud otsused, igatahes satub Kvothe kohtadesse, kuhu tema taustaga inimesed tavaliselt ei pääse. Või kui pääsevadki sisse, siis kindlasti mitte enam välja. Päris ladusalt ei lähe tagasitee Kvothelgi, värskeid arme jagub nii kehale kui hinge. Ent need on odav hind saadud teadmiste ja oskuste eest. Sest see Kvothe, kes ülikooli naaseb, pole lihtsalt osavate kätega muusik, vaid meister ka armuasjades ja mõõgavõitluses. Ning tuule nime kasutamine õnnestub ikka sagedamini.
Lisas Marge-Elin Roose 19.09.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
113.
LRK 33-35/2012 Tuubat ei ole
Paolo Nori
Itaalia romaanikirjaniku ja vene keelest tõlkija (sünd. 1963) lugu noore, tunnustust ihkava kirjaniku igapäevaheitlustest kass Paolo ning teda külastavate häälte ja inglite seltsis. Tragikoomilistest argistest kildudest joonistub tasapisi välja autori põlvkonna portree.
Lisas Marge-Elin Roose 31.10.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
114.
Roheline süü
Mihkel Kunnus
Leedukas Svajūnas B., kes viskas tema ema kanu murdnud koera sillalt alla, saavutas rahvusvahelise kurikuulsuse ja pandi kaheksaks kuuks vangi. Ta põhjendas oma tegu sellega, et ema oli koera tõttu pidevas näljas. Põhjendus põhjenduseks, koer lihtsalt ei saa süüdi olla; leedukas küll. Vajadustega pole siin samuti midagi pistmist. Kui igavlev kiisuke Emmanuelle-Cyntherella suvatseb lõhefileekese seedimist väikse linnu- või hiirepiinamisega ergutada, siis käitub ta vastavuses oma loodusliku loomusega ja on täiesti süütu, nagu on täiesti süütu ka maastikku ümber kujundav kobras. Kassi pole mõtet surnuks piinatud looma korjuse juures nuhelda, inimest aga küll, sest ka iga ateist teab, et inimene kannab endas Jumala kvaliteete ja seega tema ristilöömine lunastab. See, kas mõnda loomakest ka sellised inimestevahelised rituaalid ja žestid kuidagi aitavad või lohutavad, ei puutu asjasse, sest süüdlase karjed on sulnim unelaul.
Lisas Ende 14.03.2014
