Supilinna surmad
9.0
1 hindaja

73. Supilinna surmad
Olev Remsu

Tartu 1960ndate aastate algul. Kollast on sirgunud noormees, kes tegeleb usinalt sõudmisega. Teose teine keskne tegelane on tema Supilinna naaber Siiri Kullamägi, kes töötab pangas. Nõukogude rahareformi tõttu joonistub välja keeruline skeem, millesse on seotud linnajuhid, julgeoleku ja ka märksa süütumad inimesed. Supilinna surmad on järg Olev Remsu menukale raamatule Supilinna poisid.


Lisas Marge-Elin Roose 22.10.2012
Pane hinne:
Kui jumal oli jänes
9.0
2 hindajat

74. Kui jumal oli jänes
Sarah Winman

Inglise näitleja ja kirjaniku Sarah Winmani (snd 1964) romaani minajutustajaks on tüdruk nimega Elly, keda ümbritseb kirev galerii kummalisi sugulasi ja tuttavaid: vend, kes kuidagi ei suuda maailmas oma kohta leida; vanemad, kes teinekord otsustavad teha õige äkilisi kannapöördeid; võluv filmistaarist tädi; hakkaja, ajuti lausa üleloomulike võimetega sõbratar; öömajalised, kellest aastatega saavad peresõbrad. Kõik nad on kenad inimesed, kelle elu pole aga sugugi kerge – ei lapsepõlves ega täiskasvanueas, ei 1970. ega 1990. aastatel, ei Londonis, Cornwallis ega New Yorgis. Napis, humoorikas laadis kirjeldab Winman, kuidas sellise seltskonna suhterägastikes ellu jääda ja võib-olla koguni õnnelikuks saada. Romaan jutustab vennast ja õest, lapsepõlvest ja suureks saamisest, sõpradest ja perekonnast, võidurõõmust ja kaotuskurbusest ning kõigest, mis sinna vahele jääb. Ennekõike aga jutustab see raamat armastusest igal võimalikul kujul.


Lisas Marge-Elin Roose 02.11.2012
Pane hinne:
Murtud tiivaga ingel
9.0
1 hindaja

75. Murtud tiivaga ingel
Ivo Lani

Kui me püüame olla objektiivsed, siis saab meie enesearmastus tavaliselt haiget, kuna me armastame sageli omi fantaasiaid lähedastest rohkem,kui reaalselt lähedasi endid ja me ei andesta neile kui nad oma reaalse olemusega meie fantaasiaid purustavad. Jääb küsimus. Keda me rohkem armastame: kas omi fantaasiaid või siiski oma ligimest - lubamata tal olla tema ise. Meis igas ühes on jumalik alge, mis rüütub ajas pahedesse, mida me nimetame arenguks, taipamata, et oleme end märkamatult kuradile müünud ja seda mõistes kulutame ülejäänud elu eneses jumaliku alge taastamiseks, et siit ilmast puhtana minna!


Lisas Marge-Elin Roose 10.01.2013
Pane hinne:
Keha ja vaim
9.0
1 hindaja

76. Keha ja vaim
Helene Ranna

Helene Ranna (1898-1946) romaan „Keha ja vaim“, mis sai 1930. a Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna, kujutab elu ühes Saaremaa kolkakülas 20. sajandi alguskümnendeil, kohalikku seltsielu ja koloriitseid tegelasi. Romaani keskmes on peategelase Ilma abieluprobleemid. Külakooliõpetajannana abiellub ta südame sunnil vähem kooliharidust saanud Augustiga, kes teenib masinistina. Koos hakkavad nad asundustalu rajama ja viivad selle peagi heale järjele. Kuid abielu õnnestub vaid osaliselt: keha on rahul, vaim jääb kängu. Romaani läbiv teema - erinevast haridustasemest tingitud pinged abielus - pole kaotanud oma aktuaalsust tänapäevalgi.


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne:
Rekonstruktsioon
9.0
4 hindajat

77. Rekonstruktsioon
Rein Raud

Juba viis aastat on Enn Padrik teadnud, et kunagi tuleb tal välja selgitada oma tütre surma tegelikud asjaolud. Ning nüüd ei saa seda enam edasi lükata. Selleks peab ta sõitma läbi suure osa Eestit ning käima koguni Prantsusmaal, et kohtuda paljude väga mitmesuguste inimestega, kellest ühed üritavad senini toona toimunut oma mälust kustutada, teised aga oleksid teda otsekui oodanud, et lõpuks ometi kõik südamelt ära rääkida. Ja kokku kujuneb sellest palju keerulisem pilt, kui Enn oleks osanud loota või karta... Või kui lühemalt, siis: Ise surma palge ees seistes on Enn Padrik asunud välja selgitama oma tütre ja ta sõprade ühise enesetapu tagamaid, mis osutuvad oletatust tunduvalt keerulisemaks.


Lisas Marge-Elin Roose 14.12.2012
Pane hinne:
Jõmmiparadiis. Uus elu Proletariaadi puiesteel
9.0
1 hindaja

78. Jõmmiparadiis. Uus elu Proletariaadi puiesteel
Elme Väljaste

Mõnikord ma lihtsalt ei jõua ära imestada, miks on nii, et mõni peab elama karmavõlaga ja mõni teine sünnib õnnesärgis, aga meie perele on langenud osaks ohvernaabriks olemise sünge saatus. Tõesti, mul saab õige varsti villand Proletariaadi puiesteest! No mis elu see olgu? Paremat kätt naabrid ei märka teiste kätetööga rajatud krundipiiri, muru ega sõiduteed. Jõmmipere ei tea täpselt, mida ehitusbuumist saadud musta rahaga ette võtta, kuhu seda kulutada või mida kõike luba omamata kinnistule ehitada. Vasakut kätt torniga maja triikimistoa aknalaual lehvib aga Venemaa lipp ning hoovis praalitakse: “Aga meil Moskvas on nii hea…” Ja nagu kauge mineviku vari elab veel üle tänava Viinamees ainsana kolmest kangest vanamehest.


Lisas Marge-Elin Roose 22.01.2013
Pane hinne: