Mu saatuse maa
9.0
1 hindaja

67. Mu saatuse maa
Aino Kallas

„Mu saatuse maa“ – sellise pealkirja on pannud kirjanik Aino Kallas teosele, kus avaldanud mälestuskilde Eestist ja eestlastest. Eesti oli soomlanna Aino Kallase jaoks saatuse maa vähemalt kahes mõttes. Kohtumine Oskar Kallasega sidus ta Eesti külge perekondlike sidemetega. Samuti sõlmusid Eestis rohked sõprused ja tutvused, mida kirjanik mälestustes meenutab. Aino Kallas suhtles paljude eesti haritlastega abikaasa konservatiivsetest mõttekaaslastest Noor-Eesti moodsate noorte intellektuaalideni. Ka Aino Kallase kirjanduslik areng on seotud Eestiga. Kirjanikku kütkestasid Eesti dramaatiline ajalugu ja siin elanud inimeste saatuste lood, mis said tema loomingu aineks. Aino Kallas kujunes silmapaistvaks ja Euroopas palju tõlgitud kirjanikuks just oma Eesti-aineliste lühijuttude ja proosaballaadidega.


Lisas Marge-Elin Roose 10.04.2012
Pane hinne:
Proua O imekspanemised
9.0
1 hindaja

68. Proua O imekspanemised
Aino Pervik

Kaunis juubeliraamat, mis on ühe elu näinud ja targa naise tähelepanekud elust, olukordadest ja inimestest, peaaegu nagu luule...


Lisas Marge-Elin Roose 26.04.2012
Pane hinne:
Lohejooksja
9.0
4 hindajat

69. Lohejooksja
Khaled Hosseini

Khaled Hosseini "Lohejooksja" on viimaste aastate üks edukamaid raamatuid, mida on ostnud üle 10 miljoni lugeja kogu maailmas ning mida on tõlgitud enam kui 45 keelde. “Lohejooksja” on lugu Afganistanist väga erinevatel aegadel – alates monarhia viimastest õitsenguaastatest, kuningavõimu kukutamisest kuni tänapäevase Talibani käes vaevleva rusustatud, mässuliste hirmuvalitsuse all kannatava riigini välja. See on lugu isadest ja poegadest, Amirist ja Hassanist, kes on justkui parimad sõbrad, kuid samas lahutavad neid aastasadadega juurdunud traditsioonid ja seisusevahe, vastandlikud usundid. See on lugu peensusteni järgitavast afgaani kombestikust ja traditsioonidest, mis jäävad kestma ka võõrsil, USAs afgaani immigrantide kogukonnas. See on lugu elude purunemisest ja saatuslikest muutustest, kui Afganistanis algab sõda, ning usust ja lootusest näha taas kord õitsvat kodumaad. See on lugu sõprusest ja armastusest, reetmisest ja lunastusest.


Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Autori meistriteos. Väga köitvalt kirjutatud elulugu, mida ei saa enne käest ära panna, kuno on ka viimane kaas korralikult läbi vaadatatud.
Raamat kõnnib läbi ühe mehe elu, näitamaks nii lapsepõlve hirme, nooruki lollusi kui ka täiskasvanuea kohustusi.
See on raamat, mille kirjeldamine on tänamatu töö, kuna sealt saab igaüks seda, mida otsima läheb - leiab, keda/mida vihata elus ja maailmas, leiab vastuseid usulistele vaatenurkadele, leiab naeru ja lapsepõlve meenutusi ja mälestusi.
Julgen soovitada seda raamatut ka noortele, kuid täiskasvanutele peaks see olema lausa kohustuslik - heas mõttes.”

18.02.2015 13:29 - Kerttu Hermann
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Kilpkonn ja õlgmarssal
9.0
2 hindajat

70. Kilpkonn ja õlgmarssal
Tuula-Liina Varis

Tuula-Liina Varis on vabakutseline kirjanik Soomes. Ta on kirjutanud romaane ja novelle, lastelugusid ja elulooraamatuid. Tuula-Liina Varis elas aastaid ühist keerukat elu mehega, keda võib tõesti nimetada legendiks juba eluajal, Pentti Saarikoskiga. Pentti Saarikoski, Soome suuremaid kaasaegseid luuletajaid, tõlkija, haritlane, mõttekirjanik, küllap geenius, kes šhokeeris heakodanlikku publikut, suri 1983. aastal. Millest räägib siis see raamat? See on raamat suurest ja valulikust armastusest, kuid kindlasti armastusest. Miks on raamatu pealkirjaks "Kilpkonn ja õlgmarssal", see jäägu terase lugeja avastada.


Lisas Marge-Elin Roose 04.09.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“See on väga hea raamat. Juba kunagi ammu Loomingu Raamatukogus ilmunud ja palju kordi läbi loetud. Hea, et uuesti ilmus!”

08.09.2012 16:27 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Hirm
9.0
3 hindajat

71. Hirm
Heiki Vilep

Hetk, äratundmine, võpatus. Hämaruses ligihiiliv viiv, mille jooksul asjade pealispind, see turvaline kattevari pudeneb koost, sulab nagu oktoobrikuine lumi sooja vihma käes. Viigitud ülikondade ja siledate kleitide alt ilmuvad nähtavale veri ja soolikad. Ligihiiliv surm oma anatoomilises üksikasjalikkuses. Surm, mille puhul elundite bioloogiline talitlus lõpeb, pärasool jookseb ohates tühjaks ja kopsud plahvatavad veristeks kämpudeks. Ümbritsevad esemed saavad täpsed kontuurid, sosistavad oma tähendusi ja keelduvad edaspidi olemast tuimad rekvisiidid. Nipsasjad riiulitel. Kõikvõimalikud eetikakategooriad ja maotud viisakusavaldused känguvad, et anda ruumi peadtõstvatele kompleksidele ja hirmudele. Me tunneme seda armastuse lõppedes, kisendavas üksinduses, elu ürgargipäevastes ringkäikudes. Kõõmane pea langeb jõuetult käte vahele. Ma elan, liigun nagu käimapandud masin, aga miks? Kellele on seda vaja? On see mingi halb nali? Kõik on ju lõppkokkuvõttes tuhandeid kordi läbi tehtud ja läbi valutatud. Kõigest, mida kunagi nimetasime rõõmuks, jääb irooniline irvitus, valugrimass. Kes selle läbi elanud, ei näe enam kunagi maailma endisena. Ees seisab tee. Uus tee. Võta ja keera see kõik enese kasuks. Tee midagi suurt ja hullumeelset – kirjuta raamat, ehita metsa erootiline kuju või laamenda kusagil kõrtsis. Naudi seda, et sa tekitad hämmingut ja lase metafüüsilistel ühikutel voolata oma pangaarvele. Mis sellest, et seda kõike pole päriselt olemas, et see kõik on illusioon. Kui sa suudad enesele otsida tegevuse, millele pole ühest seletust, siis oled sa puudutanud igaviku ust... Ott Kilusk, kirjanduskriitik


Lisas vilep 14.08.2012
Pane hinne:
September
9.0
1 hindaja

72. September
Peeter Helme

Peeter Helme teine romaan „September” on hoogne ja lennukas lugu noore riigiametniku elus kümnekonna päeva jooksul aset leidvatest sündmustest. Minajutustajast peategelasel on suuri raskusi iseenda ja ümbritseva maailma objektiivse tajumisega, kuid teda on õnnistatud suhteliselt hea võimega märgata üksikasju ning taibata end ümbritsevate inimeste motiive – eelkõige seetõttu, et need on sama madalad kui tema endagi omad. Nõnda rikub noor peategelane iseendale märkamatult enda ja teiste elusid, tehes seda viisil, mis kujutab endast segu nukrusest ja vaimukusest. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Peeter Helme (s. 1978) on ajalehe Keskus kirjandustoimetaja, EMTA Lavakunstikooli kirjandusloo lektor, Vikerraadio kirjandusminutite toimetaja ja kirjanduskriitik. Avaldanud 2007. a romaani „Puudutus” (äramärgitud 2006. a. romaanivõistlusel) ja lühijutu „Lihtne Buxtehude” ajakirjas Looming nr 2, 2008.


Lisas Marge-Elin Roose 04.09.2012
Pane hinne: