“Tallinnfilmi“ filminäitlejate õppestuudio
4.3
3 hindajat

121. “Tallinnfilmi“ filminäitlejate õppestuudio
Õie Orav

„Teatrikoolide” sarja 6. vihikuna ilmunud raamatu „“Tallinnfilmi“ filminäitlejate õppestuudio“ sisaldab ülevaadet stuudiost ja õppetööst, meenutusi juba praeguseks lahkunud õpilastest ning intervjuusid veel meenutajatega. Raamat sisaldab lisadena eluloolisi andmeid ja rollide loetelu ning nimeregistrit. Tallinfilmi filminäitlejate õppestuudio loodi 1960. aastal. See oli ainus filmistuudio juurde loodud näitlejate õppestuudio kogu tollases Nõukogude Liidus. Tallinfilmi õppestuudio on muuhulgas lõpetanud Sirje Arbi (Tennosaar), Arvi Hallik, Toomas Kalmet, Peeter Kard (Šmakov), Enn Kose, Tiia Kriisa, Verner Loo, Aime Piirsalu, Ivalo Randalu, Eili Sild (Torga), Mall Sillandi, Peeter Tedre, Ülle Ulla. Stuudiolasi õpetasid Leo Kalmet, Leo Soonpää, Reet Kasesalu-Martinson, Karl Ader, Meeli Sööt, Vello Rummo, Olev Piirsalu, Jüri Müür, Kaljo Kiisk, Leida Laius, Valeria Anderson, Veljo Käsper jt. Raamatu ilmumist toetasid Kultuurkapitali Näitekunsti ja Audiovisuaalse kunsti sihtkapitalid.


Lisas Marge-Elin Roose 03.01.2013
Pane hinne:
Hillar Kärner. Kuus aastakümmet Caissa lummuses
4.0
1 hindaja

122. Hillar Kärner. Kuus aastakümmet Caissa lummuses
Margus Sööt

Rahvusvaheline meister Hillar Kärner (sündinud 27. juulil 1935) oli aastakümneid Paul Kerese ja Iivo Nei kõrval Eesti silmapaistvaim maletaja, kes oma tippajal kuulus kindlasti maailma maletajate esisaja hulka. Hillar Kärner on mänginud palju meeldejäävaid ja efektseid partiisid, mille hulgas on nii ilusaid võite kui ka õpetlikke kaotusi. See raamat toob lugeja ette valiku nendest. Valdav enamus raamatus esitatud partiide kommentaaridest on Hillar Kärneri enda sulest, mis muudab partiide jälgimise veelgi põnevamaks ja äärmiselt nauditavaks.


Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
Pane hinne:
Harri Kiisk - eesti kultuuri vahendaja Rootsis
4.0
1 hindaja

123. Harri Kiisk - eesti kultuuri vahendaja Rootsis
Triinu Ojamaa, Kanni Labi, Janika Kronberg

Käesolev monograafia Harri Kiisast, eesti kultuuri vahendajast Rootsis sai alguse Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna identiteediuurimustest. Kultuuriline, etniline ja rahvuslik identiteet, mis eestlastel on alates 19. sajandist olnud tihedalt seotud just muusikaga, väljendub eri viisidel kodumaal, oma rahva keskel elades ja võõrsil viibides. Eri aegadel välismaale sattunud eestlaste seas oma uurimuse tarbeks ainest kogudes pidime ilmselt paratamatult jõudma ka Harri Kiisani, kes siis kahjuks oli küll juba meie seast lahkunud. Tema elutöö ja mälestused temast on aga alles ja väärivad säilitamist ühe osana eesti kultuuriloost.


Lisas Marge-Elin Roose 22.01.2013
Pane hinne:
Taksojuhi päevik
3.8
4 hindajat

124. Taksojuhi päevik
Toomas Tomahook

Soome elu. See pole igav. Kirjapandud juhtumid varieeruvad meeldivatest ja sõbralikest sõitudest sõbralike ning mõnusate inimestega kuni väga ebameeldivate sõitudeni. Viimastes kohtute muuhulgas nii mõistuse ära joonud ja oksendavate, võlgu jäänud kodanikega, kellele oli vaja vahel ka politsei kutsuda. Tuleb ette lugusid seltskondadega, kellel oli kaasas pool kilo kokat või kes tahtsid mulle relva müüa.


Lisas Raamat24 04.03.2015
Pane hinne:
101 Eesti kuulsust
3.0
2 hindajat

125. 101 Eesti kuulsust
Mart Juur

Kuidas kulgeb tee kuulsuse juurde, kuidas kuulsus maitseb, kas kuulsus on ravitav? Tegelikult on kuulsusi selles raamatus palju rohkem kui 101. Kaugeltki kõik pole eestlased. Staaride paraad algab Järva Jaani, Vend Vahindra, Dunkri Lonni ja Alfred Rosenbergiga ning päädib Oliver Kruuda, Nõia-Intsu, Vaido Neigausi, Lauri Pedaja ja Anu Saagimiga. Suurem osa neist pole tuntud töö, saavutuste või ametikoha tõttu, nad on kuulsad lihtsalt sellepärast, et nad on kohutavalt kuulsad. Kuulsuste kiiremaks leidmiseks on raamatu lõppu lisatud isikunimede register.


Lisas tommm 29.03.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“On mingi kogu tehtud ja natuke Juurt on ka sealt tagant tunda, aga üldiselt tekitab raamat liiga palju küsimusi ja annab liiga vähe vastuseid. Ma ei saa hästi aru, miks Juur selle tegi üldse.”

29.03.2012 20:44 - tommm
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Kodumaine viis. Heljo Sepa muusikutee
3.0
1 hindaja

126. Kodumaine viis. Heljo Sepa muusikutee
Iren Lill

Heino Elleri muusikapala „Kodumaine viis” on paljudele tuttav ja südamelähedane. Raamatule nime andnud kaunis teos on pühendatud pianist Heljo Sepale, Elleri kauaaegsele õpilasele, kellest sai tema õpetuse ja loomingu edasikandja, eesti heliloomingu väsimatu propageerija. Võitnud 1938. aastal esimese eesti instrumentalistina rahvusvahelise konkursi Londonis, tõi Heljo Sepp Eestile kuulsust juba 15-aastasena. Siiski ei kulgenud tema edasine muusikutee nõnda sirgelt ja siledalt, nagu ennustasid talle toona Euroopa ajalehed. Lugeja saab ülevaate meie ühe omanäolisema ning andekama interpreedi, pianisti ja pedagoogi Heljo Sepa käänulisest, kuid huvitavast ja viljakast teekonnast muusikas. Raamatus on Heljo Sepa kontsertesinemiste, raadiosalvestuste, heliplaatide, raamatute ja artiklite loetelu.


Lisas Marge-Elin Roose 16.10.2012
Pane hinne: