- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
115.
Leonardo da Vinci
Elke Linda Buchholz
96-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Väike kunstiraamat. Raamatule annavad lisaväärtuse rikkalikud illustratsioonid koos selgitustega teose sünniloost, tähtsatest aspektidest ja praegusest asukohast.
Lisas Kardinal 28.06.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
116.
Minu võitlus
Tiit Madisson
Radikaalist vastupanuvõitleja avameelsed mälestused „õnnelikust sotsialismiparadiisist“, nõukogude GULAGist, pagulaseesti ühiskonnast, taasiseseisvumisest ja „rahademokraatlikust vabariigist“. Selle mälestusraamatu eesmärk on kirjeldada, „kuidas kõik teostus“, anda läbielatu põhjal pilt protsessidest, milles mul oli „õnn ja rõõm“ osaleda. Panna selleks võimeline lugeja mõtlema, kas akadeemik Gustav Naanil oli 1990. aastate alguses tõesti vääramatult õigus, kui ta väitis, et eestlased on igal ajal eeskujulikud võõraste valitsejate käsutäitjad olnud ja oma riiki me valitseda ei suuda? Sarnast mõtet on pisut teise nurga alt arendanud rahvuslasest etnograaf Oskar Loorits paguluses viibides: eestlastel on tugev kultuuriline identiteet, kuid kuna meil puudub poliitilise mõtlemise võime, siis ei suudeta omale valida väärikaid ja idealistlikke juhte. Olen varem kirjutanud ühiskonna tähelepanu pälvinud sündmustest raamatutes „Riigipööraja märkmik“, „Lihula õppetund“ ja „Aprillimässu lugu“, kuid tingituna lühikesest ajavahest, mis eraldas sündmusi kirjapandust, pole saanud olla päris avameelne ega välja tuua täit tõde. Julgen siin tunnistada, et olen mõnegi asja maha vaikinud. Nendes avameelsetes mälestustes siin, ei pea ma enam kartma ajakirjanduse tähelepanu ega karistuseks kohtuasja algatamist. Need sündmused on karistusseadustiku mõttes ammu aegunud ja ajalehtedes kirjutatust ei ole ma hoolinud kunagi. Seega panen avameelselt paberile, kuidas kõik teostus ja toon nimeliselt välja need, kes on toimunut oma otsustega ühes või teises suunas mõjutanud. Ka selle, mis põhjustel ja kuidas kujunes siinkirjutajast välja isiksus, keda peavoolumeedia tohib märkida vaid kui „äärmuslast“ ja seda nii nõukogude okupatsiooni ajal kui ka veel üsna hiljaaegu vabas Eestis; miks pole mind rahule jäetud ka siin, Hispaanias, sünnimaast kaugel viibides. Püüan välja tuua põhjused, miks vähemusse kuuluvast iseseisva mõtlemisega radikaalist saab valitsejate peksupoiss, kelle kallal rakendatavaid repressioone rahva enamus ehk massiinimesed oma vaikimisega heaks kiidavad ja sel moel pikemas perspektiivis tahtmatult oma rumaluse ja võimu ees lömitamisega aitavad kaevata hauda tervele rahvusele.
Lisas sipsik 27.03.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
117.
Luule Viilmaa. Elul on kaks poolt
Lea Arme
Stresside keeles räägib inimesega tema enda elu. Luule Viilma, arst ja õpetaja Me peaksime selgeks tegema, mis üldse on ELU, siis saaksime paremini aru ka sellest, mida Luule Viilma Maa peal tegi. Ta tuli vahetult enne, kui hakkasid uued energiad alla tulema. Luule oli teerajaja. Mai-Agate Väljataga
Lisas Marge-Elin Roose 23.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
118.
Paleontoloogi päevaraamat
Kristiina Ehin
„1980ndatel olen Rapla tüdruk, keda on hakanud huvitama paleontoloogia. Eelajalooliste isendite uurimine täidab mingil määral musti auke, kus võinuksid olla mu juured. Porgandipeenras tuhnides leian karvase ninasarviku lõualuu ning Rapla kirikaiast märke seal kunagi mäletsenud mammuti- ja ürgveisekarjast. Vanaisa eest pean varjama oktoobrilapse märki, koolis aga ei tohi iitsatadagi, mida kõike kodus loetakse ja räägitakse. Olen kooli ja kodu vahel nagu jäässe külmuv pardipoeg, kes proovib viimast vaba veesõõri enda ümber lahti hoida. Aga ajastud vahetuvad äkki nii suure hooga, et kui poleks harjumust vana päevaraamatut pidada, võiks arvata, et on möödunud mitu elu. Äkki leian ennast hoopis ühest teisest Eesti väikelinnast, Viljandist, vaatan kärgpere emana järvepeeglisse ja näen täiesti teistsugust aega ja iseennast.” Kristiina Ehini sulest on emakeeles varem ilmunud kuus luule- ning kolm proosakogu. Tema looming on pälvinud nii kodumaiseid kui rahvusvahelisi preemiaid. „Paleontoloogi päevaraamat” räägib autori lapsepõlvest, kooli- ja noorusajast Raplas kirjanikest vanemate peres. Raamat koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks, täiendades „Aja loo” sarja veel ühe läbitunnetatud loo võrra.
Lisas cantabile 20.05.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
119.
Onu Bella - Ma võtsin viina
Igor Maasik
Seda võib nimetada autobiograafiaks, memuaarteoseks, ilukirjanduslike sugemetega ajalooks. Neil intiimsetel lehekülgedel avab autor oma tundliku hinge. Bella jutustab ajast ja elust, pildistab inimesi ja sündmusi, analüüsib impulsse, mis inspireerinud tema loomingut. Tekstid pakuvad rikkalikult äratundmis- ja avastamisrõõmu ning suurt lugemismõnu. Nii muusikas kui kirjatöös on Bella trump stiil. Ajal, mil Eesti kirjandus kubiseb nilbustest, eriti seksist, jääb Onu Bella maitsekaks ning väljapeetuks: ta räägib mõndagi keppimisest, nikkumisest, nussimisest ja tahapanemisest, kuid seksist – mitte sõnagi.
Lisas Valgaanium 25.04.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
120.
“Tallinnfilmi“ filminäitlejate õppestuudio
Õie Orav
„Teatrikoolide” sarja 6. vihikuna ilmunud raamatu „“Tallinnfilmi“ filminäitlejate õppestuudio“ sisaldab ülevaadet stuudiost ja õppetööst, meenutusi juba praeguseks lahkunud õpilastest ning intervjuusid veel meenutajatega. Raamat sisaldab lisadena eluloolisi andmeid ja rollide loetelu ning nimeregistrit. Tallinfilmi filminäitlejate õppestuudio loodi 1960. aastal. See oli ainus filmistuudio juurde loodud näitlejate õppestuudio kogu tollases Nõukogude Liidus. Tallinfilmi õppestuudio on muuhulgas lõpetanud Sirje Arbi (Tennosaar), Arvi Hallik, Toomas Kalmet, Peeter Kard (Šmakov), Enn Kose, Tiia Kriisa, Verner Loo, Aime Piirsalu, Ivalo Randalu, Eili Sild (Torga), Mall Sillandi, Peeter Tedre, Ülle Ulla. Stuudiolasi õpetasid Leo Kalmet, Leo Soonpää, Reet Kasesalu-Martinson, Karl Ader, Meeli Sööt, Vello Rummo, Olev Piirsalu, Jüri Müür, Kaljo Kiisk, Leida Laius, Valeria Anderson, Veljo Käsper jt. Raamatu ilmumist toetasid Kultuurkapitali Näitekunsti ja Audiovisuaalse kunsti sihtkapitalid.
Lisas Marge-Elin Roose 03.01.2013