Maasturid - Arvustus.com arvustused

“Kui tahate miljoni krooni eest midagi väga jänkilikku, on Escalade kindla peale minek.

Tagasihoidlikkusest ei saa Escalade’i puhul rääkida, olgu siis teemaks disain, mõõtmed, mootori võimsus, kütusekulu või hind. Ideeautol Sixteen nähtud kujustus-elemente on julgelt üle kantud General Motorsi uuel nn täismõõdulise SUVi platvormil istuvale Escalade’ile. Tulemus on jõuline ja silmatorkav Ω 6,2liitrise V-8 lõrin sobib pildiga täiuslikult.

Võrreldes Eesti turul tõenäolise peakonkurendi Mercedes-Benzi GL-klassiga, on Cadillac Escalade rikkalikuma baasvarustusega. Samas on Mercedese lisade nimekirjas asju, mida Cadillacile ei saa ka juurde makstes. Mercedesel on laiem mootorivalik ning suuremad maastikusõiduvõimalused, samas on Cadillaci V-8-le kõige lähemal asuv GL 500 kallima baashinnaga.

Plussid:
sõidumugavus, varustus, ameerikalikkus

Miinused:
valikus üks mootor, istmete ümberseadmine

Kokkuvõte:
Mugav ja võimas luksusdžiip, mille praktilist väärtust suurendaks hõlpsamini ümberseatav sõitjateruum.”

“2001. aasta lõpus juhtus see, mida Porsche entusiastid kartnud olid: ettevõte tõi turule maasturi. Palju kära tekitanud ja kirgi kütnud Cayenne oli aga Porsche AG jaoks hädavajalik samm, et kindlustada end ebakindla sportautoturu languste vastu. Miks just SUV (sport utility vehicle)? Väga lihtne: Porsche peamine turg USA jooksis SUVidele tormi ja mitmed Saksa luksusmargid olid toonud turule oma SUVi (BMW X5, MB ML). Cayenne on välja töötatud koostöös Volkswageniga (mudel Touareg) ning autodel on palju ühist. Kõik Cayenne’id on toodetud spetsiaalselt selle jaoks loodud uues Leipzigi tehases. Edu ei lasknud end kaua oodata ning juba aasta pärast oli Porsche finantsolukord parem kui eales varem. Viis aastat vana mudeli vahetas Cayenne’i uuendatud versioon käesolevaks aastaks välja.
Välimus on üks enim kõneainet pakkunud külg Cayenne’il ja ilusaks on teda raske pidada. Enamik kasutajaid leiab, et tegemist on pigem “ülbe” ja “macho” välimusega, kuid mitte kuigi erilise või kauni masinaga. Kuid kere on turvaline (esi- ja külgturvapadjad, padjad esiistmete seljatugedes, turvakardinad), roostekindel ja maastikuautole ebatüüpiliselt väga jäik. Tänu sellele on Cayenne väga hea juhitavusega ning seda ei väsi autoga kokkupuutunud inimesed kordamast. Ka varustus on rikkalik: baasvarustusse kuuluvad nahk istmed, 12 kõlariga stereosüsteem ja kõikvõimalikud elektrilised lisavidinad. See on aga ka Cayenne’i üks nõrku külgi: esimeste aastate autodel on esinenud elektrihädasid, mis puudutavad stereosüsteemi (raadio arvab, et on varastatud, ja läheb turvarežiimi), kesklukustust ja salonginäidikuid. Ka kell võib end lihtsalt niisama aeg-ajalt ära nullida. Kasutajad on kurtnud liiga vähese jalaruumi üle tagaistmel. “Higistama” kipuvad esituled.
Cayenne Turbo arendab 450 hj ja Cayenne Turbo S koguni 521 hj. Cayenne Turbole võis lisatasu eest soetada ka forsseerimispaketi, mis tõstis mootori võimsuse 500 hobujõuni. Vaatamata Turbo ja Turbo S-i enam kui 2,3tonnisele tühimassile, pakuvad need tõelisele sportautole kohast dünaamikat: 100 km/h kättesaamiseks kulub vaid veidi üle viie sekundi. Mootoritest tasuks eelistada vabalthingavat V-8-t, mis tagab piisava dünaamika (0–100 km/h 7,2 s) ja enam-vähem mõistlikud pidamiskulud. Samuti on just Cayenne S-e enim müügil.

Miinused: kallis osta, janused mootorid, disain
Plussid: mugavus, dünaamika, vastupidavus

Kokkuvõte: kes soovib mugavat ja suurt sõidukit ning on nõus selle eest ka maksma, siis on see auto just neile”

“Väljast paistab BMW X1 nagu üks linnadžiip ikka, sõidukogemus on aga kõike muud kui maastikuautolik.
Sportautolik kõlaks liialdusena, kuid äärmiselt sportlik, koos kõigi kaasnevate plusside ja miinustega aga küll. Kes otsivad X1-st mugavat ja pehmet kulgejat auklikele kruusateedele, peavad pettuma, sellistes oludes esineb X1 üsna rabedalt, kes aga sõiduautolikke omadusi asfaldil koos võimalusega sõita vahel sinna, kuhu sõiduautoga liiga madala kliirensi tõttu ei pääse, siis neile peaks BMW uus linnadžiip sobima. Muide, X1-te pakutakse nii nelikveolisena kui ka vaid tagaveolisena, märgistatuna vastavalt xDrive ja sDrive.
Mõõtudelt on X1 väiksem kui Mercedes-Benzi GLK ja Audi Q5. Ning ka odavam. Noobelmarkidel talle otsest konkurenti praegu vastu panna polegi, kuid eks ennekõike just nimetatutega X1-l rinda pista tuleb.

Miinused: sõiduomadused halval teel, hind
Plussid: ökonoomne, kuid võimas mootor, sõiduomadused heal teel
Kokkuvõte: stiilne linnadžiip, mis maksab sportlikkuselt liiga palju lõivu mugavusele.”

“Uus Jeep Grand Cherokee on vanast suurem ja pakub sama raha eest rohkem mugavuslisasid kui rivaalid. Paraku sõidab luksusdžiip esialgu vaid bensiini jõul.
Autosse istudes saab kohe selgeks, et ameeriklased on ses suhtes tubli sammu edasi astunud. Armatuurlaud oma puit- ja kroomelementidega näeb nägus välja ja tundub puutudes kallihinnaline. Koledat kõvaplasti silma ei jää, nahaga on lisaks istmetele üle tõmmatud ka armatuurlaua ja uste ülaosa (Limited- ja Overland-varustuse puhul).
Ruumi on esiistmeil lahedalt ja ka tagumises reas saab nüüd laiutada – palju lühema telgede vahega eelkäijas oli tagaistmel kitsavõitu. Kolmandat istmerida endiselt ei pakuta, küll aga mahukat pakiruumi. Pakiruumi ainuke häda on see, et väga kõrge põranda tõttu osutub sülearvutist raskemate esemete laadimine autosse ebamugavaks, kui te pole just Gerd Kanter. Valides õhkvedrustuse (kõikidel mudelitel lisa) saab aktiveerida parkimisrežiimi, mis langetab autot 3,8 cm võrra, lihtsustades pisut sõitjate sisenemist-väljumist ja esemete laadimist.

Plussid: hind, varustus, maastikuvõimed

Miinused: koperdav vedrustus, janu, diislit tuleb oodata

Kokkuvõte:
hea hinna, rohkete vidinate ja karmi maastikuvõimekusega luksusdžiip.”

“4,6 meetri pikkuse Captiva plussiks on avar sõitjateruum. Kui esimeses kahes istmereas on ruumi lahedalt, siis kolmas ei võimalda küll laiutamist, kuid on täiesti kasutatav ka täiskasvanud reisijate transpordiks.

Pikemate jalgadega juht võib pisut kurta lühikese istmepadja üle, keskmine ilmselt mitte. Ruumipuudus aga ei tohiks vaevata kogukamaidki. Panipaiku leidub tavapärasest rohkem: juhi käeulatuses on nii väike laegas kliimaseadme kuvari all kui ka mahukam pealtlaetav armatuurlaua ülaosas.

Plussid:
praktilisus, sõiduomadused nadil teel, kvaliteet

Miinused:
mõningane õõtsumine teesõidul, hind

Kokkuvõte:
Hea valik inimesele, kelle sõidud ei kulge alati asfaldil, aga ei vii ka päris teedeta maastikule. Kallivõitu, kuid korraliku kvaliteediga ja praktiline auto.”

“Teise põlvkonna Jeep Grand Cherokeed toodeti nii Ameerikas kui ka Euroopas. Austrias valmisid tippmudel Overland ja Mercedese diiselmootoriga autod. Töökindlus on keskmisel tasemel, esines ka mitmeid nn tagasikutsumisi.
Teise põlvkonna puhul kasutati Uniframe’i-nimelist kere ja raami liitekonstruktsiooni. Sellega taheti paremaks muuta teesõiduomadusi nii juhitavuse kui ka müra osas. Keret ja raami aitasid viimistleda Porsche insenerid. Disainilt oli uus Grand Cherokee pigem evolutsioon kui revolutsioon, esimese põlvkonna kandilised vormid asendusid ümaramatega. Välimust võib lugeda igati õnnestunuks ja sõitjateruum on USA autole kohaselt luksuslik.
Selle mudeliga kaudusid 5,2- ja 5,9liitrised jõuallikad, asemele tuli “kõigest” 4,7liitrine kettülekandega PowerTech V-8, mis tehnilistelt näitajatelt on eelkäijatega ligilähedane ja kütusekulult ökonoomsem. Mootor valiti 1999. aastal Ameerikas kümne parima mootori hulka. Valikusse jäi kuuesilindriline 4,0 R-4, mis iseenesest pärineb juba 1964. aastast ja on ühtlasi kõige lollikindlam.
Õnnestunud on Mercedese päritolu 2,7liitrine viiesilindriline CRD, mis töötab vaiksemalt ja on ökonoomsem. CRD-l võivad pihustid suurtel läbisõitudel (130 000 - 150 000 kiloomeetri kandis) hakata kütust tagasi laskma, tekitades probleeme kütusesurvega.
Autole on paigaldatud nelja erinevat automaatkäigukasti: kolme neljakäigulist ja üht viiekäigulist. Neljakäiguline 42RE on eriti tundlik õli kvaliteedi suhtes. Probleemidele viitavad viivitused käiguvahetustel, käiguvahetusel tõusvad mootoripöörded ja suurenenud müra. Esineb ka õlilekkeid.
Maanteel õõtsub Grand Cherokee üsna tugevalt. Auto suhteliselt suur mass avaldab mõju roolisüsteemile, esisilla detailidele ja piduritele. Kui tagasillast hakkab kostuma võõrast müra, võib tegu olla väsinud rattalaag ritega. Esimesi rattalaagreid eraldi osta ei saa, need tuleb vahetada koos rummuga. Vanematel mudelitel oli probleeme pidurisadulatega. Muret võib valmistada piduri vaakumvõimendi, mis annab vahetuse vajadusest märku piduripedaali vajutamisel tekkiva susinaga.

Miinused: mitmed tagasikutsumised, 3,1 l diisel kehv, kallis pidada
Plussid: võimekad mootorid, õnnestunud välimus, turul lai valik

Kokkuvõte: ehtameerikalik maastikuauto - mahukas, mugav, suurte mootoritega ja ühtlasi ka töökindlusprobleemidega”