Juust
6.0
1 hindaja

409. Juust
Willem Elsschot

Willem Elsschot on Belgia tänapäevase kirjandusklassiku Alfons Josef De Ridderi (1882-1960) kirjanikunimi, üks tuntumaid hollandi-flaami keeleruumis. Tema Kogutud teosed mahuvad ära umbes seitsmesajale leheküljele, olles kirjutatud n-ö leivatöö kõrvalt, milleks oli reklaamiärimehe amet. Elsschotilt on varem eesti keeles ja ühes köites ilmunud romaanid Liimilevõtmine ning Jalg (Varrak, 1995) ja ajakirjas Looming (1994/7) pikem jutustus Virvatuli. Käesolev lühiromaan Juust ilmus esmakordselt 1933. aastal ja autori südamlik-humoorikast inimarmastusest kantuna on üks flaami kirjanduse populaarsemaid teoseid tänini. Toimetanud Kerti Tergem Kujundanud Piia Ruber


Lisas Marge-Elin Roose 25.10.2012
Pane hinne:
Cetaganda
6.0
1 hindaja

410. Cetaganda
Lois McMaster Bujold

Miles Vorkosigani seiklused jätkuvad sedapuhku Cetaganda planeedil. Cetaganda impeeriumi keisrinna on surnud ning Miles ja ta nõbu Ivan osalevad matustel Barrayari diplomaatidena. Esmapilgul üsna ohutu missioon pakub esimese üllatuse kohe, kui mehed saabuvad – nimelt ründab neid arusaamatul põhjusel üks surnud keisrinna teenreid. Järgmisel päeval on see teener juba surnud ning Miles ja Ivan leiavad end keset üha mõistatuslikumaks muutuvaid sündmusi. Cetaganda impeeriumit valitsevad kummalised, Milesile ja Ivanile võõrad seadused, kuid Miles püüab neist aru saada ning mõista, mis toimub. Peagi on ta kistud kohalikesse intriigidesse ning lõppkokkuvõttes peab just tema päästma kogu impeeriumi. Lois McMaster Bujoldi populaarses ulmesarjas on varem ilmunud „Lõputuse piirid“ (Varrak 2011), „Vori mäng“ (Varrak 2011) ja “Sõduri õpilane” (Varrak 2010). Ilmunud on ka sarja eellood „Au riismed“ (Varrak 2008) ning „Barrayar“ (Varrak 2009).


Lisas Marge-Elin Roose 04.10.2012
Pane hinne:
Roheliste lippude reservaat
6.0
2 hindajat

411. Roheliste lippude reservaat
Tiit Tarlap

«Muidugi ei olnud asjad hoopiski nii mustvalged. Erahuvideta objektiivsust leidus poliitikas sama palju kui igas kärnkonnas printsessi. Emely organisatsioon – mida ta ka ei taotlenud – tegutses suure tõenäosusega juba mitte kellegi erahuvides vaid Maa Ühendvalitsuse huvides. Mis kokkuvõttes tähendas paraku vaid nende isikute või ühenduste erahuvisid, kelle peo pealt Ühendvalitsus ise sõi.»


Lisas Marge-Elin Roose 14.12.2012
Pane hinne:
Torm
5.9
9 hindajat

412. Torm
Lauri Vahtre

Lauri Vahtre hoogne ja kaasakiskuv romaan „Torm“, mis on ühtaegu nii põnevus- kui hoiatuslugu, viib lugeja ettearvamatute sündmuste keerisesse Kuubal, Ameerika Ühendriikides ja Euroopa eri paigus. Peategelasel, Eesti ministeeriumiametnikul Adam Saksal tuleb tegeleda nii maailma päästmise kui omaenda sassis elusuhete harutamisega, ning kõike seda grandioosse katastroofi taustal, mis toob ilmsiks, kui õhuke on tsivilisatsioon meie ümber ja kui kergesti võib puruneda inimlikkus meie sees.


Lisas About 20.12.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Päris põnev!”

29.03.2011 14:43 - Monika64
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Väikesed vanamehed
5.9
7 hindajat

413. Väikesed vanamehed
Tiina Laanem

Tiina Laanem kirjutab oma esimeses romaanis kõigist neist meestest ja naistest ja lastest, kes iga päev meie keskel oma elu elavad. Seab küsimuse alla sõpruse tegelikkuse ja sisu. Elu tegelikkuse ja sisu. Susi sest kõigest aru saagu. Kõige rohkem räägitakse ses raamatus ikka meestest, kelle varjus joonistuvad välja naised. Ja kusagil kaugel, õige tasa ja õige vaikselt, on ka lapsed. 2006. aasta romaanivõistluse võitja.


Lisas trophyhunter 18.12.2010
Pane hinne:
Koju
5.8
5 hindajat

414. Koju
Jan Kaus

Jan Kaus on laiahaardeline ja andekas autor, kes on kujunenud noorema kirjanikepõlvkonna üheks juhtkujuks. Tema uus romaan „Koju“ kõneleb tänapäeva Eesti tegelikkusest, nagu varasemadki romaanid “Tema” (2006) ja „Hetk“ (2009). Kaus uurib inimest tema vigade, hirmude, ebaõnnestumiste ja igatsustega. Üheks oluliseks tegelaseks kujuneb romaanis ka Tallinna linn, mille minevik oma lõhnade ja värvidega tekstis ellu ärkab. Kausi romaan on tõsine, süüviv, tänapäeva ja tänapäeva inimest tundlikult kujutav. Keskseks motiiviks on romaanis aga igatsus jõuda koju – kohta, kus on rahu ja turvalisus, ja kuhu äng ei pääse.


Lisas Marge-Elin Roose 02.11.2012
Pane hinne: