XXII Pauksoni astroloogiline abimees
8.1
7 hindajat

25. XXII Pauksoni astroloogiline abimees
Edda Paukson

Kirjastus: Luna Radix.


Lisas Therg 16.01.2011
Pane hinne:
Seeneaabits. Metsast pannile ja purki
8.0
3 hindajat

26. Seeneaabits. Metsast pannile ja purki
Margit Härma

Metsaseente korjamine on tore ja kasulik harrastus. Selleks, et ka kõige metsapelglikumad ennast metsas kodusemalt tunneksid, on Seeneaabitsas tutvustatud kõike, mida seenelkäimise kohta peaks teadma. Selles tervele perele huvitavas raamatus võib lugeda seenevarustusest ja seente määramisest kuni seente hingeelu ja retseptideni. Seeneaabitsas kirjeldatakse arusaadavas keeles ja põhjalikult paarikümne Eesti maitsvaima ja levinuima söögiseene tunnuseid ning seda, kuidas on kõige mugavam neid korjata, puhastada, säilitada ja toiduks valmistada.


Lisas Marge-Elin Roose 16.08.2012
Pane hinne:
Maalehe suvelilleraamat
7.7
3 hindajat

27. Maalehe suvelilleraamat
Merike Aomets

Suvelilled on võitnud aednike südame sellega, et nende õisi näeb juba samal aastal, neid saab igal aastal vahetada ning peenraid uute huvitavate taimedega ümber kujundada, nende valik on väga suur ning tublimad neist õitsevad terve suve kuni sügiseste külmadeni. Suvelilli on kasvatatud ammustest aegadest saati. Esmalt levisid aedades ilutaimedena teraviljapõldude umbrohud, nt rukkililled, saialilled, magunad. Käsikäes maailma avastamisega on täienenud ka aedades kasvatatavate üheaastaste lillede nimekiri. Selles raamatus tutvustab autor rohkem kui 70 kergesti kasvatatavat ehk otse peenrale külvatavat suvelille. Merike Aomets on sündinud 1966. aastal Tartumaal. 1986. aastal lõpetas ta Räpina Sovhoostehnikumi ja 1996. aastal Eesti Põllumajandusülikooli agronoomia teaduskonna. 2005. aastal sai ta põllumajandusülikoolist magistrikraadi aianduserialal. Merike Aomets on töötanud aednikuna ja aiapoodides müüjana. Alates 2007. aastast töötab ta Räpina Aianduskoolis õpetajana. Taimede ja lillede vastu on aednik huvi tundnud juba lapsepõlvest alates. Enam on teda köitnud lilled, mida saab otse peenrale külvata. Nendega on ta tegelenud palju aastaid. Aomets on ise kasvatanud kõiki raamatus tutvustatavaid suvelilli.


Lisas sipsik 27.01.2014
Pane hinne:
Nostalgilised tikandid
7.3
3 hindajat

28. Nostalgilised tikandid
Helga Koger

Omaaegsete populaarsete käsitööajakirjade Käsitööleht ja Ilutegija väljaandja Helga Koger on nende kaante vahele kogunud mustrid oma lapsepõlve mälestustest – tikitud esemed 20. sajandi esimese poole Eesti kodudest. Need kodud olid kuidagi eriliselt kodused, romantilised ja omanäolised, sest isetehtud asjad on alati erilised, kandes endas soojust. Tikkimishuvilised leiavad sellest mustrivihikust ideid, kuidas igapäevaellu romantikat tuua – valikus on voodikatted, kummuti- ja laudlinad, seinavaibad jm. Eriliseks teevad väljaande ka mustrilehed, millele on mahutatud suured tikkimismotiivid. Valikust leiab nii madalpiste- ja ristpistemustreid kui ka rišeljöötikandeid. Mustrid joonistasid Tiia Tamme ja Liina Lapsanit Fotod: Urmas Luik Kujundaja Merike Arbet


Lisas Marge-Elin Roose 10.01.2013
Pane hinne:
Mõtteid ja meenutusi mälumängudest
7.0
1 hindaja

29. Mõtteid ja meenutusi mälumängudest
Hillar Palamets

Eestis on selle mõtestatud ajaviitega tegeldud oma pool sajandit. Autor on olnud üle neljakümne aasta nii kilbar, küsimuste koostaja, ˛ürii liige kui ka mängujuht ja on ERF-i populaarsetes telemängudes osaledes puutunud kokku Õie Heinmaa, Hardi Tiiduse, Tõnis Laisaare ning teistega. Peale meenutuste käsitletakse küsimuste-küsimustike koostamist. Raamatu teises pooles on valik parematest küsimustest teemade kaupa ja kolm Tartu-keskset küsimustikku. * * *
- Igal inimesel on, aga Jumalal ei ole?
- Antiikaja hellenid kutsusid ühte eksootilist looma kaamelleopardiks, kreeka keeli „kamēlopardalis”. Mis nime all tunneme seda olendit tänapäeval?
- Miks jääkarud ei söö pingviine?
- Mida pakkus Eeva Eedeni aias Aadamale?
- Milline puder asendas vanasti eesti meestele Viagrat?
- Kes tsaaririigi kroonitud peadest tegi ühes kolmest tähest koosnenud venekeelses sõnas neli kirjaviga?
- Millise riigi lipule on 22 korda kirjutatud ornament­kirjas „Allah akbar!” („Allah on suur!”)?
- Milline Oskar Lutsu teos lõpeb sõnadega: „Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud…”?


Lisas Marge-Elin Roose 10.01.2013
Pane hinne:
Virumaa seelikud
7.0
5 hindajat

30. Virumaa seelikud
Kersti Loite

Selles raamatus on ülevaade 18.-19. sajandil Virumaal kantud seelikutest, nende värvikasutusest ja valmistamise tehnoloogiast. Lisaks rõõmustavad silma enamiku säilinud Virumaa seelikute, riidekatkete või jooniste originaalide pildid, mis on raamatus enamasti oma loomulikus suuruses. Raamatu autor loodab, et kogutud materjal aitab rikastada ja laiendada rahvariideseeliku kandmise traditsiooni ning tuua unustatud seelikud taas rahva hulka.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne: