Hamlet Anderson
10
2 hindajat

1. Hamlet Anderson
Andres Noormets

Ühes suures majas, mis mitte kunagi valmis ei saa ja mille labürintlikes koridorides askeldavad pidevalt ehitustöölised, elab poiss, kelle nimi on Hamlet Anderson. Ta elab seal koos emaga, kelle nutt öösiti poisi unerahu häirib ning isaga, kes tundub olevat tähtis mees, aga keda ta peaaegu mitte kunagi ei näe. „Hamlet Anderson“ on lugu inimestest, kes tahavad täiel rinnal oma elu elada ja ise oma teed käia. See on soov olla vaba ja sõltumatu maailmas, mis on üles ehitatud kordumisele, vastandumisele, konkurentsile ja looduslikule valikule. Oades: Ago Anderson, Piret Laurimaa, Kadri Noormets, Sepo Seeman, Indrek Taalmaa, Lauri Kink, Sten Karpov, jt.


Lisas ksuurvali 29.05.2012
Pane hinne:
Sinikad
10
2 hindajat

2. Sinikad
Enn Keerd

„Sinikate” tegevus toimub kaasaja Rootsis, aga võiks sama hästi aset leida tänases Eestis. Näidend räägib ühiskondlikust ja sotsiaalsest survest olla kõiges täiuslik – kuulekas kodanik, ideaalne abikaasa ja lapsevanem. Kõik „Sinikate” tegelased tahavad väljapoole paista paremad kui nad tegelikult on. Õhtusöögi ajal naeratatakse viisakalt ja räägitakse turvalistel teemadel, et mitte oma sisemisi ebakindlusi ja kõhklusi reeta. Tegelikult on aga kõigil tegelastel veatu välise fassaadi taga pind jalge alt kadunud. Anki ja Ola abielu tõestab, et vahel pelgalt armastusest ei piisa – on vaja vastastikust austust ja enesevalitsust. Krille on keskealine mees, kes armub esimest korda elus nii pööraselt, et see paneb ta käituma nagu teismelise poisi. Nora ja Jerker on värsked lapsevanemad, keda halvab hirm kohustuste ja vastutuse eest. Kõik see tekitab ootamatuid ja koomilisi olukordi, mille lõpptulemust ei oska ette aimata. Osades: Piret Laurimaa, Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan Rekkor, Lii Tedre, Lauri Kink.


Lisas ksuurvali 09.05.2012
Pane hinne:
Karjäär
9.8
6 hindajat

3. Karjäär
Uku Uusberg

Evald Liiv võttis hommikul kabinetist kõik oma isiklikud asjad ja lahkus töölt, haarates kaasa ka tänase ajalehe, kuigi see kuulub koolile, see on pisivargus paraku. Tänases lehes räägiti kahel leheküljel meie arengu suundadest, oldi rahul, seda oleks olnud hea ka teistel lugeda. Evaldit nähti pärastlõuna aegu juba kodunt väljumas, mees olevat kõndinud kindlal sammul, kaasas pildiraam, tööriistakast, natuke riideid, labidas ja termohoo-present. Professor Liiv olevat jalutanud linnast välja. See kõik juhtus täna. Eesriie avaneb kaks ja pool aastat hiljem. Robert Annus, Tanel Jonas, Martin Kõiv, Markus Luik, Maarja Mitt, Aivar Tommingas.


Lisas ksuurvali 09.05.2012
Pane hinne:
Pedagoogiline poeem
9.8
6 hindajat

4. Pedagoogiline poeem
Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, Lavakunstikooli XXVI lend

"Pedagoogiline poeem" on poeem, mille salmideks on valusad, õnnelikud,põletavad, naljakad, kirglikud ja halastamatud hetked, milles paljastub inimlikkus tema kõige vastuolulisemal kujul. Kuna tegelikkuse loomuseks on pidevalt luhtuda, ebaõnnestuda, siis kunstil on parematel hetkedel võime pakkuda lohutust. Teiste sõnadega: kuna päriselus lähevad asjad reeglina untsu, siis kunst lepitab. Sellest see lavastus ongi. Seda ta näitabki. Sellega ta lepitabki. Piinlikkus ja häbi meie elude banaalsuse pärast on tuttav kõigile, kes on valmis eesriide eest ära tõmbama ja endale otsa vaatama. Me vakatame, kui me näeme, millest me tegelikult mõtleme. Mida me tegelikult kardame. Millele me tegelikult reageerime ja miks me seda teeme. Ausus on defitsiitne kaup. Ja mitte sellepärast, et tema järele oleks meeletu nõudlus. Ei. Nõudlust pole. Parem on pehmuda turvalises tuttavate küsimustega keskkonnas, kus keegi – kõige vähem sina ise – ei nõua sinu käest, et sa peaksid muutuma isiklikuks.

"Pedagoogiline poeem" on lavastus, kus räägitakse vähe ja tehakse palju. Sest kuidas on üldse võimalik alustada lauset "minaga", püüdmata olla keegi teine? Kuidas tõrjuda keelt kui iseenda mahasalgamise vahendit, millele inimene allub kergemini kui füüsilisele vägivallale? Kuidas tõrjuda masside, massimeedia keelt, mis autentse "mina" jaoks on alati vale? Kuidas jõuda omaenda vahetu kogemuse kõnelemapanekuni? Kuidas mitte õppida oskust ennast kaitsta ja varjata ning kuidas õppida tahet olla lava peal toores, ilustamata, kole, kurb, naljakas, naeruväärne ja ennekõike: kuidas olla laval tõeliselt inimlik? Just nimelt. Kuidas olla tõeliselt inimlik? Siin ja praegu?

Lavastaja Tiit Ojasoo
Kunstnik Ene-Liis Semper
Laval Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Kärt Tammjärv, Marika Vaarik ja Linda Vaher. Kõik peale Marika Vaariku on Lavakunstikooli XXVI lend.

Esietendus 13. oktoobril Permis
Esietendus Tallinnas 20. oktoobril


Lisas Uus 27.10.2012
Pane hinne:
Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.
9.6
5 hindajat

5. Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.
Elmo Nüganen

Elmo Nüganeni instseneering A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" neljandast osast. Lavastus on jätkuks romaanisarja teisel köitel põhinevale "Tõde ja õigus. Teisele osale", kuid moodustab omaette loo ja on seetõttu vaadatav ka eraldisesivana. // Osades: Hele Kõrve, Indrek Sammul, Andrus Vaarik, Evelin Võigemast, Andres Raag, Andero Ermel, Rain Simmul, Epp Eespäev, Allan Noormets, Piret Kalda, Anu Lamp, Helene Vannari, Anne Reemann, Elisabet Tamm, Sandra Uusberg, Argo Aadli, Margus Tabor, Tõnn Lamp, Mart Toome, Kalju Orro ja Indrek Ojari.


Lisas qvit 09.10.2011
Pane hinne:
Üsna maailma lõpus
9.6
12 hindajat

6. Üsna maailma lõpus
Uku Uusberg

Jean-Luc Lagarce näidend. Louis on kolmekümne nelja aastane. Ta on elanud aastaid suurlinnas, kus tema tegevused, huvid, mõtted ja valikud on omanud vaid ähmast seost perekonnaga, kes kunagi koju maha jäi. Side kodustega toimib vaid läbi nappide sõnumite, üksikute postkaartide. Ühel päeval otsustab ta aga sinna sõita, et neid kõiki uuesti näha. Tal on neile midagi väga tähtsat öelda. Mängivad: Priit Võigemast, Indrek Ojari, Külli Teetamm, Sandra Uusberg, Anu Lamp. Tallinna Linnateater.


Lisas tre-buch 22.10.2010
Pane hinne: