Amy seisukoht
6.7
3 hindajat

97. Amy seisukoht
Mladen Kiselov

Kuulus näitlejanna Esme Allen elab maalilises külakeses Londoni lähedal koos ämmaga, kelle talle pärandas palju aastaid tagasi surnud abikaasa. Ühel päeval tuleb ootamatult üle tüki aja koju käima tütar Amy. Tal on kaasas noormees, keda ta tahab perekonnale tutvustada… 1997. aastal kirjutatud „Amy seisukoht“ on klassikaline inglise peredraama, psühholoogiline tunnetemäng skaalal jumaldamisest raevuni. Mängu tulevad põlvkondade lahknevused, erinev arusaamine kunstist ja erinev suhtumine rahasse. Miskipärast peetakse sageli kõige hävitavamad lahingud maha koduseinte vahel oma kõige lähedasemate inimestega. Ja miskipärast näib vahel olevat elu ja surma küsimus teha selgeks, kellel on õigus ja kes eksib. Sir David Hare (sünd. 1947) on inglise näitekirjanik, näitleja, lavastaja ja filmirežissöör. Alates 1978. aastast on ta teinud tihedat koostööd National Theatre’iga Londonis. Tema arvukate preemiate hulka kuuluvad BAFTA, Kuldkaru Berliini filmifestivalilt, Olivier’ auhind ja Londoni teatrikriitikute auhind. 1998. aastal tõsteti ta rüütliseisusesse. „Amy seisukoht“ jõuab Eestis lavale esmakordselt.


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Musta pori näkku
6.7
6 hindajat

98. Musta pori näkku
Andres Noormets

„Täisväärtuslikuks eksistentsiks vajab üks korralik rahvas referendumil heakskiidetud põhiseadust. Ta vajab vähemalt viit erinevat juustusorti lähimas Selveris ja iga kuu elukaaslast vahetavat allilma autoriteeti klantsajakirjade esikaantel. Ning ükskõik kuivõrd too täisväärtuslikult eksisteeriv rahvas seda ka tunnistada ei taha, vajab ta müüte ja legende alkoholiprobleemidest räsitud, elu ja surma piiril pendeldavatest popstaaridest, kes ühel päeval staadionitäie publikut psühhoosi äärele tõukavad ning järgmisel juua täis peaga toidupoest autoga koju sõites mentidele vahele jäävad.“/…/ „Mina ei kahetse tagantjärele küll midagi. Peaaegu mitte midagi.“ /M.Raud/


Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
Pane hinne:
Krappi viimane lint. Sammumisi
6.6
10 hindajat

99. Krappi viimane lint. Sammumisi
Rein Oja

Beckett kirjutab mäletamisest ja möödunu ümbermõtestamisest. Minevik ei lase lahti ning ikka ja jälle peavad ta tegelased kunagisi sündmusi, korduvaid mõtteid, mälestuspilte oma peas edasi-tagasi kerima, neid uuesti sõnastama. Krapp istub magnetofoni taga ja kuulab taas ja taas omaenda häält, olles just kuulanud ühte eelmist aastatetagust lindistust. May sammub mööda koridori edasi-tagasi ja kuulab – kuuleb – oma peas üha korduvat kas toimunud või toimumata sündmuste kaja. Mälu teeb valikuid ning hinnangud aastatetagustele asjadele muutuvad. Osades: Osades: Ain Lutsepp, Kaie Mihkelson, Ester Pajusoo. Autor: Samuel Beckett.


Lisas Vize 17.01.2011
Pane hinne:
Tagasi Eestisse
6.5
2 hindajat

100. Tagasi Eestisse
Urmas Vadi

Lavastaja Urmas Vadi Kunstnikud: Rainer Sarnet ja Urmas Vadi Osades: Rein Pakk, Raivo Adlas, Maarja Mitt, Marika Barabanštšikova, Helena Merzin, Karol Kuntsel See oli just krooniaja lõpus, kui minu ukse taha tuli üks mu lapsepõlvesõber Juhan. Aga Juhaniks ei kutsunud teda keegi, ikka Johniks. Sest ta nägi noorena välja nagu John Lennon. Tükk aega ma ei teadnud temast midagi, aga siis korraga ilmus ta välja ja midagi temas meenutas ikka veel Lennonit. Tema soov oli ei vähem ega rohkem, kui et ma kirjutaksin üles tema eluloo. Esiti mõtlesin, et ta on peast lolliks läinud, aga mida edasi ta jutustas, seda enam sain ma aru, et see lugu kirjutab end juba ise. Asi oli selles, et vahepeal oli Johni isaga juhtunud üks hirmus õnnetus, sellest kirjutati isegi lehes ja näidati telekas. Tähendab, ta isa suri ära. Isa viimne soov oli, et tema tuhk saaks laiali puistatud Austraalias, kuhu omal ajal oli sõjakeerises sattunud ka Johni vanaonu. Isa unistas ikka ja alati onule küllaminekust, aga ei jõudnud. Nüüd hakkab John täitma oma isa viimset palvet… Urmas Vadi


Lisas Marge-Elin Roose 08.01.2013
Pane hinne:
Tuhkatriinumäng
6.4
5 hindajat

101. Tuhkatriinumäng
Margus Kasterpalu

"Tuhkatriinumäng" ei ole tuntud muinasjutt Tuhkatriinust. Ei olnud seda siis, kui Paul-Eerik Rummo selle pisut enam kui 30 aastat tagasi kirjutas ja Evald Hermaküla (ärakeelamiskatsetest hoolimata) "Vanemuises" lavastas ja ei ole ka nüüd. Mõnevõrra on see järellugu – me näeme tegelasi 9 või 19 aastat pärast muinasjutu õnnelikku lõppu, visalt kinni hoidmas pooltõdede pea hargnematust võrgust, kuid siiski kobamisi liikumas lähemale eneseleidmisele. Ja kindlasti on see ka mäng. Klassikalise definitsiooni järgi (Huizinga) on mäng vaba, intuitiivne toiming, millel ei ole eesmärki väljaspool iseennast. Mäng eeldab eemaldumist argireaalsusest, kuid tal on piirid ajas ja ruumis ning reeglid, mille rikkumine hävitab mängu. Mängu väärtus on tema võimes tungida irratsionaalsesse maailma, tabada tabamatut. Üritanuid ei laideta. Osades: Ita Ever, Kaie Mihkelson, Ülle Kaljuste, Viire Valdma, Britta Vahur, Tõnu Oja, Guido Kangur.


Lisas winkwonk 03.10.2011
Pane hinne:
(Untitled)
6.2
14 hindajat

102. (Untitled)
Lauri Lagle

Psühhedeelne trip läbi ühe mehe elu, nähtuna läbi kümnete teekaaslaste silmade. Kunstnik: Liisi Eelmaa. Osades: Inga Salurand, Eva Klemets, Marika Vaarik, Rasmus Kaljujärv, Risto Kübar, Andres Mähar, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Jaak Prints.


Lisas -ido- 02.11.2010
Pane hinne: