Ulme- ja fantaasiafilmid - Arvustus.com arvustused

“Film, mis ajas mind juba esimese 10 minuti jooksul kinopingis sügelema, et kas ei peaks mitte saalist lahkuma. Juba algusest oli juba tunda, et nüüd tuleb midagi twilighti sarnast - film, mis on täis poppe lugusid, ilusaid poisse/tüdrukuid ja omapäraseid kaadreid. Pisut vaene on kasutada leierdatud vanasõna, kuid kõik pole kuld mis hiilgab, nimelt, kuigi filmi visuaalne külg taotleb võimas olla ning muusikavalik populaarne ja huvitav, on film siiski täis piinlikke momente ja üritab sinust vägisi 13 aastase poisi või tüdruku teha, kes teeb "oo" ja "aa" iga sähvatuse ja plahvatuse peale ning kes filmi lõppedes kindlasti oma ipodi filmi soundtracki tõmbab. Kõige piinlikumad kohad olid minu jaoks aegluup catwalgid, kus piltilusad, pisut räsitud neiud, automaadid käes, kurjad pilgud näol, suured relvad käes ning kehad pisut paljastatud ja rõhutud, jalutavad aegluubis kaamera poole...oeh. Kui tõmmata mõni paralleel, siis film on visuaalselt ja heli poolelt sarnane "Twilightile", see süngus ja pop lugude valik. Pisut oli tunda ka "Scott Pilgrimi hõngu", kus samuti tuli lahendada kõik võideldes ning kus löögid lennutasid võitlejaid sadu meetreid eemale ning lõpetuseks kõige rumalama paralleli tõmbaks ma selle filmi ja "Faster pussycat, kill kill"-i vahel, kuna seal jahtisid verd samuti karakterivaesed ja volüümikad naised ning seal filmis polnud samuti piinlikel kaadritel lõppu. Kokkuvõttes võib öelda, et vanuses 12-16 on see film ehk vajalik etapp, mis tuleb läbida, et järjest paremate filmide poole liikuda, kuid mina ise pean seda filmi ajaraiskajaks ning ei suuda filmist ühtegi minule meeltmööda aspekti välja tuua, kuna film on pigem nagu sucker puntš, mida peol juues loodad pisut purju jääda, kuid kui oled kausi tühjaks joonud, saad alles aru, et selles puntšis alkoholi pole.”

“Kaose filmidele mõeldes, ei saaks seda filmi täiesti maha kanda, kuna filmis oli paar üpris originaalset nüanssi, mis aja jooksul pole suutnud ununeda vaimusilmast. Kuigi plot ehk oli nõrk ja dialoogid andsid samuti soovida, oli filmi visuaalne pool äärmiselt pilkupüüdev ning samuti oli näitlejate töö täiesti rahuldav. Võrreldes selliste ebaõnnestunud viimase aja filmidega nagu Skyline jne, tõuseb see film märgatavalt kõrgemale ja jätab kordi väärikama mulje.”

“Issand kui häirivalt dünaamiline kaameratöö ning dokumentaalile lähedane filmi motion kiirus. See lõi tahtmatult odava DVD filmi õhkkonna, teiseks oli näitlejate töö kohutavalt ebausutav ning plot võrreldes eelnevate osadega suhteliselt tühi. Üpris pettumust valmistav film, kuna esimene osa oli üllatavalt lubav ning teine kannatas samuti vaatamist.”

“Film algab plahvatustega ja lõppeb plahvatustega...sinna vahele mahub peaaegu kaks tundi korralikult tulistamist, varjumist, haavata saamist, üks julgustuskõne ja veekord tulistamist. Isegi minu väike poeg küsis teisest toast vahele, et kas neil kuulid otsa ei saa?!
Sisutühi film, igavad näitlejatööd, imal tekst (nii palju kui seda oli).
Ja loomulikult ei puudu üksainus julge "mina võitlen oma kodumaa eest surmani" liider (sel korral siis Eckhart), kes tähtsaid sõnu lausub ja mida kuuldes siis terve rida kaasvõitlejaid teda kummardavad ja järgnevad.
Väga imal, igav jne.
Ei soovita, teist korda ei vaataks! ”

“Filmi peategelased on kaks sõpra, ristirüütlit. Jumala vaenlaste vastu aastaid järjest võideldes mõtisklevad nad, et küll neid vaenlaseid on ikka palju ja ega see ei saa õige asi olla. Kui üks rüütel (Cage) juhuslikult tapab ühe noore naise, otsustavad nad tapmise lõpetada. Kodumaale tagasi jõuavad nad aga keset katkuepideemiat, mille väidetavalt on põhjustanud üks noor tüdruk, kes olevat nõid. Jumala vastu pööranud desertöörid peavad nõia suures ja raskes ratastel raudpuuris vedama kaugele kloostrisse, et nõidus maha võtta ja katk lõpetada.
Filmi algus on paljulubav, nõidade hukkamise stseen on just selline, millist selliselt filmilt ootaks, aga juba rüütilte võitlusstseenid hakkavad korduma, vaid aastanumbrid subtiitrites suurenevad ja sõprad-rüütlid muutuvad habetunumaks. Nõia vankri vedamine üle kuristiku on püütud teha väga pingeliseks, aga hakkab natuke venima. Filmi nõrgim koht on aga eriefektid. Ründavad hundid on eriti odavalt tehtud käpiknuku tasemel ja lõhuvad oma koomilisusega kogu filmi jooksul ehitada püütud pinge. Deemoni animatsioon on võrreldav algelise multifilmiga. Kuidas 2011. aastal sellist kvaliteeti lubati?
Isegi komöödiana on see film äärmiselt nõrk.
Selle filmi oleks TV3 võinud poole pealt ära lõpetada, oleks rohkem punkte saanud.”