Ulme- ja fantaasiafilmid - Arvustus.com arvustused

“Issand kui häirivalt dünaamiline kaameratöö ning dokumentaalile lähedane filmi motion kiirus. See lõi tahtmatult odava DVD filmi õhkkonna, teiseks oli näitlejate töö kohutavalt ebausutav ning plot võrreldes eelnevate osadega suhteliselt tühi. Üpris pettumust valmistav film, kuna esimene osa oli üllatavalt lubav ning teine kannatas samuti vaatamist.”

“Ilus näide sellest, kuidas ainuüksi vingete eriefektidega head ulmefilmi ei tee, kui seal taga mingit head lugu pole.
Film saab läbi täiesti ootamatult, umbes nagu oleks raha otsa saanud ja lihtsalt lõpetati ära.”

“Film algab plahvatustega ja lõppeb plahvatustega...sinna vahele mahub peaaegu kaks tundi korralikult tulistamist, varjumist, haavata saamist, üks julgustuskõne ja veekord tulistamist. Isegi minu väike poeg küsis teisest toast vahele, et kas neil kuulid otsa ei saa?!
Sisutühi film, igavad näitlejatööd, imal tekst (nii palju kui seda oli).
Ja loomulikult ei puudu üksainus julge "mina võitlen oma kodumaa eest surmani" liider (sel korral siis Eckhart), kes tähtsaid sõnu lausub ja mida kuuldes siis terve rida kaasvõitlejaid teda kummardavad ja järgnevad.
Väga imal, igav jne.
Ei soovita, teist korda ei vaataks! ”

“Filmi peategelased on kaks sõpra, ristirüütlit. Jumala vaenlaste vastu aastaid järjest võideldes mõtisklevad nad, et küll neid vaenlaseid on ikka palju ja ega see ei saa õige asi olla. Kui üks rüütel (Cage) juhuslikult tapab ühe noore naise, otsustavad nad tapmise lõpetada. Kodumaale tagasi jõuavad nad aga keset katkuepideemiat, mille väidetavalt on põhjustanud üks noor tüdruk, kes olevat nõid. Jumala vastu pööranud desertöörid peavad nõia suures ja raskes ratastel raudpuuris vedama kaugele kloostrisse, et nõidus maha võtta ja katk lõpetada.
Filmi algus on paljulubav, nõidade hukkamise stseen on just selline, millist selliselt filmilt ootaks, aga juba rüütilte võitlusstseenid hakkavad korduma, vaid aastanumbrid subtiitrites suurenevad ja sõprad-rüütlid muutuvad habetunumaks. Nõia vankri vedamine üle kuristiku on püütud teha väga pingeliseks, aga hakkab natuke venima. Filmi nõrgim koht on aga eriefektid. Ründavad hundid on eriti odavalt tehtud käpiknuku tasemel ja lõhuvad oma koomilisusega kogu filmi jooksul ehitada püütud pinge. Deemoni animatsioon on võrreldav algelise multifilmiga. Kuidas 2011. aastal sellist kvaliteeti lubati?
Isegi komöödiana on see film äärmiselt nõrk.
Selle filmi oleks TV3 võinud poole pealt ära lõpetada, oleks rohkem punkte saanud.”