Ulme- ja fantaasiafilmid - Arvustus.com arvustused

“Paraku oli see paras jamps. Raamat oli põnevam, tegelased ei toiminud ja stseenid, mis pidid oma muinasjutulisuses kindlasti hinge kinni võtma, ei tundunud peale Avatari enam sugugi nii maagilised. Alice filmi plakatid olid raudselt lahedamad kui asi ise.”

“Film, mis ajas mind juba esimese 10 minuti jooksul kinopingis sügelema, et kas ei peaks mitte saalist lahkuma. Juba algusest oli juba tunda, et nüüd tuleb midagi twilighti sarnast - film, mis on täis poppe lugusid, ilusaid poisse/tüdrukuid ja omapäraseid kaadreid. Pisut vaene on kasutada leierdatud vanasõna, kuid kõik pole kuld mis hiilgab, nimelt, kuigi filmi visuaalne külg taotleb võimas olla ning muusikavalik populaarne ja huvitav, on film siiski täis piinlikke momente ja üritab sinust vägisi 13 aastase poisi või tüdruku teha, kes teeb "oo" ja "aa" iga sähvatuse ja plahvatuse peale ning kes filmi lõppedes kindlasti oma ipodi filmi soundtracki tõmbab. Kõige piinlikumad kohad olid minu jaoks aegluup catwalgid, kus piltilusad, pisut räsitud neiud, automaadid käes, kurjad pilgud näol, suured relvad käes ning kehad pisut paljastatud ja rõhutud, jalutavad aegluubis kaamera poole...oeh. Kui tõmmata mõni paralleel, siis film on visuaalselt ja heli poolelt sarnane "Twilightile", see süngus ja pop lugude valik. Pisut oli tunda ka "Scott Pilgrimi hõngu", kus samuti tuli lahendada kõik võideldes ning kus löögid lennutasid võitlejaid sadu meetreid eemale ning lõpetuseks kõige rumalama paralleli tõmbaks ma selle filmi ja "Faster pussycat, kill kill"-i vahel, kuna seal jahtisid verd samuti karakterivaesed ja volüümikad naised ning seal filmis polnud samuti piinlikel kaadritel lõppu. Kokkuvõttes võib öelda, et vanuses 12-16 on see film ehk vajalik etapp, mis tuleb läbida, et järjest paremate filmide poole liikuda, kuid mina ise pean seda filmi ajaraiskajaks ning ei suuda filmist ühtegi minule meeltmööda aspekti välja tuua, kuna film on pigem nagu sucker puntš, mida peol juues loodad pisut purju jääda, kuid kui oled kausi tühjaks joonud, saad alles aru, et selles puntšis alkoholi pole.”

“Kaose filmidele mõeldes, ei saaks seda filmi täiesti maha kanda, kuna filmis oli paar üpris originaalset nüanssi, mis aja jooksul pole suutnud ununeda vaimusilmast. Kuigi plot ehk oli nõrk ja dialoogid andsid samuti soovida, oli filmi visuaalne pool äärmiselt pilkupüüdev ning samuti oli näitlejate töö täiesti rahuldav. Võrreldes selliste ebaõnnestunud viimase aja filmidega nagu Skyline jne, tõuseb see film märgatavalt kõrgemale ja jätab kordi väärikama mulje.”