Tallinna söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“Natuke liiga hämar ja sünge, kuid pakutakse ausaid mägede poegade roogi. Taimetoitlastele see paik suuremat mõeldud ei ole, pead siiski oskama liha hinnata.”

“Kurb küll, aga seda restorani ei saa küll soovitada. Sisse astudes tundub, et tegemist võib olla päris hea restoraniga, sisekujundus on maitsekas ja telekast tuleb Bollywoodi film. Lauda istudes hakkab aga õige pea jahe, ehkki me istume uksest üksjagu kaugel.
Tuuakse menüü, tellime esmalt kannu rohelist ja kannu puuviljateed. Kui tee saabub, selgub, et mõlemad on puuviljateed, kuigi kannud on isegi välimuselt erinevad ja üks tundub olevat suurem kui teine.
Tellime toidud.
Ootame.
Ootame.
Ootame.
Umbes tund aega hiljem saabub Tom Kha supp, millel puudub kookose maitse, küll on seal aga rohkelt sidrunihapusust ning võinaan, umbes sentimeetri paksuste nätskete latakatena. Varsti saabub ka sealiharoog (mis on tõesti maitsev, liha on väga pehme ja lausa sulab suus) ning veel kaks erinevat naani, mõlemad on üksjagu vürtsised. Menüüs lubatakse iga roaga kaasa riisi, meie seltskonna mõned liikmed palusid lisaks riisile ka nuudleid, teenindaja küsis veel üle, kas kindlasti lisaks? Jah, vastati. Riis jäigi muide tulemata.
Teenindajad olid seal muidu meeldivad inimesed ja heatahtlikud, aga et seal kulus meeletu aeg, oli külm ja enamus toitu ei olnud arvestataval tasemel ning mõni toit unustati üldse tuua ning mõni tellimus aeti segi, siis soovitust see restoran paraku ei saa. Kahju küll, olnuks tore avastada üks uus vahva india restoran Tallinnas.”

“Kallis restoran ja sisekujundus ka väga uhkeldav. Samas toidud on tavalised või mõni isegi vähem hea. Arusaamatu koht, tahab nagu olla mingi eriline restoran, aga ei tule välja.”

“kõigeealt teenindati inimest kes saabus peale mind ennem. liha oli asoluutselt maitsetu ja ujus kastme sees,krillitud köögivili oli täiesti toores. kuidas saavad pidada itaaaliapärast restorani kui ei tea midagi vahemere maitseainetest. lahkudes möödusin köögist,seal oli täiesti umbkeelne vana venekeelt rääkiv naisterahvas,küsisin kas tema valmistas roa,millepeale tegi näo et ei saa millestki aru. on ilmselge,et selline inimene ei ole mingisugust tänapäeva koolitust saanud. ei lähe enam kunagi sinna. oleks pidanud keelduma maksmast.”

“Täna, 27. detsember on Restoran Viktoria jaoks märgilise tähtsusega. Nimelt on täna suletud kõrvaltänavas asuv restoran Dvigatel, sest seal toimub täna Ülo Pärnitsa ärasaatmine. Kuhu siis Ülemiste City tööinimene sööma läheb? Ülemiste Keskus on kaugel, R-kioskist ei saa midagi head, Airo cafe on kaugel. Järsku meenub, et mingi söögikoht oli ju siin veel, aga isegi nimi on juba meelest läinud.
Veel aasta eest oli Viktoria kõige popim lõunasöögikoht Ülemistes. Sest seal oli kiire bufeelett. Ok tippajal tuli ka järjekorras seista ja vahel said taldrikud või mõni söök otsa, siis läks ka aega. Aga söögivalik oli vägev ja hind kõigel 10€/kg. Näiteks kombineerid BBQ sealiha, tüki kala, tüki grillkana ja 2 kartulikotletti ja kõrvale kuhi wakame salatit.
Aga aasta alguses mõtles keegi, et töölissöökla on nõme ja võiks teha hoopis mingi peene a la carte restorani. Nii koliti bufeelett silma alt ära 2. korrusele ja täideti vabanenud ruum laudadega. Midagi läks aga väga viltu, esimestel päevadel serveeriti tooreid Viktoriaburgereid (ok raha maksti tagasi, aga uuesti proovida ikka ei taha) ja üldse ei tahtnud eriti keegi seal käia. 2 korrusel pandi bufeelett kõige kitsamasse kohta, toiduvalik oli lahja ja kadunud olid wakame ja muu parem kraam.
Ja nii hakkas Ülemiste City rahvas käima Dvigatelis. Selline mass tekitas alguses järjekordi, aga saadi hakkama, teenindus muutus kiiremaks ja praeguseks on söök umbes 5 minutiga käes, vahel kiiremini ka. Viktorias saadi oma veast aru ja tehti kõik vanamoodi tagasi, aga inimesed olid juba harjunud teises kohas käima. Hoolimata sellest, et nõud pidi ise ära viima ja toiduvalik oli piiratud.
Olen paar korda vahepeal Viktorias käinud, kui näiteks Dvigatelis oli maks vms jälkus, ja kohe imelik oli vaadata, et peale minu sõi seal veel umbes 4 inimest.
Aga täna oli Viktoria rahvast täis, mis tuli neile ilmselt ootamatult, sest koristada nad ei jaksanud, pooltel laudadel vedelesid kandikud nõudega. Wakame salatit ei olnud, aga muidu oli söök suurepärane ja valik huvitav. Liha oli sama hea ja pehme nagu vanasti. Aga mis kõige tähtsam, inimesed olid sunnitud uuesti proovima ja kuna kogemus oli hea, ei lähegi Viktoria äkki nüüd pankrotti.”

“Turistina Tallinnas leidsime mõnusa ja õdusa kohakese,väga tore teenindus,väga maitsvad road ja interjöör äärmiselt meeldiv.”