Tallinna söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“Praeguseks proovitud ainult kergelt, seega ka lühike arvustus. Maitstud sai kanaburger, mis maitses päris mõnus ja mahlane ning fish'n'chips, milles olnud valge kala oli lausa suurepärane (nii suurepärane kui rasvas keedetud paneering muidugi olla saab, lihtsalt kala ise seal sees oli suurepärane), aga kartulid minu maitse jaoks kaugelt liiga pruuniks küpsetatud.

Päris huvitav oli õues, otse Faelmanni tänaval parkivate autode kõrval istuda ja süüa, tee lähedus oli natuke poti- ja päriselt sela kasvavate puudega peidetud ja tänavatoidu tarbimiseks oli sellest küll.



Huvitav muidugi, et sees oli valida, kas inglise keeles rääkida noormehe või neiuga. Eesti keele varianti ei olnud. Mind see ei seganud ja andis natuke autentsustki juurde, aga natuke naljakas ja natuke seadusevastane ta ilmse.t on. Ka menüü oli mälu järgi ainult inglise keelne. Omanik, Derek, olla keegi kanada-eestlane.

Igatahes polnud paha koht. Teinekord uurin menüüd põhjalikumalt.”

“Oli tore laupäevane päev ning kõht just sedamoodi tühi, et mõte mõnes heas kohas einestamisest pani juba ette naeratama. Piirkonna poolest sobis Haabersti kant ja et päris kaubanduskeskuse restoranis süüa ei tahtnud, jättis see lähedalolevatest alles eelkõige valiku Ruccola ja Lyoni vahel. Ja asi hakkas parasjagu Roccola kasuks pöörduma kui järsku meenus -- seal samas Lyoni kõrval on veel üks. Twenty Two Family Resto. Tõsi ta on, kaks last oli ka kaasas ja mõte sellest, et neil võiks mingit tegevust olla, mida pererestorani nimetus lubas, ei olnud paha. Aga mäletad, et plaan oli Heas Kohas einestestada ja seda ei lubanud ei see "pererestorani" osa ega see, et ausalt öeldes oli mööda sõites sildi nägemine ainus, mida sellest restost kuulnud olin. Keegi seda restorani mulle maininud ei olnud, seega tundus, et see on.. üks neist, mida ei tasugi väga mainida. Lisaks oli samades ruumides varasemalt mingi kehvemat sorti söögikoht ja ehk see imago kandus üle ka arvamusele uuest.

Niisiis, kerge murega, et kindla peale ei läinud, otsustasin siiski Family Resto 22 ära proovida ja astusin uksest sisse. Algus oli hea. Koht näis väga hubane ja kenasti disainitud. Täpselt selline, kus on mõnus olla ja kus leiab igale seltskonnale ja koosviibimise tüübile sobiva laua.


On privaatsemaid grotte ja rohkem avatud laudu, saab istuda akna all, köögi lähedal või kus tahes. Köögi lähedus on, muide väga hästi tajutav, sest asub see ühe klaasseina taga ja on külastajatele seeläbi vaatamiseks avatud. Veelgi enam, püsti on pandud ka kaks telerit, kust köögitoimetusi selgelt jälgida saab! Väga usalduslik ja tore. Kusagil justkui köögi ja söögisaali vahel uhkeldavad oma rohelises hiilguses kaks kaunist Big Green Eggi. Ühesõnaga koht näeb välja nii viisakas, läbimõeldud ja kena, et igasugune mure toidukoha valiku osas kahaneb päris armutu hooga.


Tõsi, menüüd pole ma veel näinud ja ehkki Eggid head tõotavad, siis võib ikkagi vabalt olla, et olen sattunud ülehinnatud friikartulite, lihapallide ja kanapastamaailma. Menüüd lehitseses sai aga selgeks, et ka see mure polnud õigustatud. Tol hetkel hakkasin arvestama juba täiesti reaalse võimalusega, et Resto 22 on äkki tõepoolest üleni hea koht.

Eelroaks toodi lauda “Noor Matje Heering”, mille serveering pani koheselt kulmu kergitama. Mis family resto!? See on ju kõigi märkide järgi korraliku gurmeerestoran!


Salat Olivier22 nägi välja väga kena ning maitses hästi ja rikkalikult.


Kõrvitsasupp oli sametine.


Burger22 tunduvalt parem kui teadmata põhjusel kuulsaks saanud Uulitsas.


Peipsi koha.. see nägi välja natuke tavalisem kui teised road, mida proovitud sai, ja ka maitse osas tuleb see tunnistada igavamasse “tavaline” kategooriasse. Samas teine kalaline, eelroana pakutav skumbria oli taas loomingulise serveeringuga, poolikul puuhalul, kenasti garneeritud ning tähendas nii külmasid kalaviile, et hamba all krõbisesid jääkristallid.


Pasta Con Fungi, ehk tagliatelle pasta seente ja musta parmesaniga oli maitsvalt seenene ja seda sorti toit, et kui on vaja 10 euro eest kõht täis süüa, siis täpselt sobiv.


Mereannipasta oli veelgi uhkem, sisaldas rikkalikult sinimerekarpe ja ka valgeid karpe, lisaks väiksemaid krevette ja kalmaari. Karbid olid koos karpidega, krevetid koorikuga. Seda ma väga ei armasta kui pean ise krevette toidust välja õngitsema ja koorima, aga sõrmede puhastamise tarbeks toodi viisakalt sidruniviiluga veekauss.


Grillribi oli servast natuke kuivanud, keskelt aga maitsev, oma garneeringuga aga kõvasti tagasihoidlikuma välimusega kui mitmed teised road.


Ka steik sealihast nägi taldrikul välja õige tavaline, aga üllatas oma mahlasuse ja maitsega.


Magustoitudest oli omamoodi rabav Šokolaadifondant22, mis toodi lauda kauni serveeringuga kuumalt ning süstiti alles lauale serveerituna vaniljekastet täis. Väga šikk! Saate siis aru, miks ma olin siiralt üllatunud kui läksin pererestorani, aga sattusin gurmeetoidukohta.


Ja tagatipuks on ka teenindus Resto22-s hea. See kõik kokku teeb Family Resto22-st väga erilise koha. Täiesti ainulaadse, tõtt-öelda. Seal on hea õhkkond ja hea teenindus, väga maitsvad toidud NING suur laste mängunurk! Laste menüüs on koorene pasta hinnaga 2.20! Mis see siis olgu — lastesõbralik gurmeerestoran?!
Nüüd olen ma kõike näinud. Ja lähen tagasi, et veel vaadata.”

“Praeguseks olen Chakras käinud kahel korral ning mõlemal väga rahule jäänud. Minu meelest on see konkurentsitult parim India restoran Eestis, ning see teeb pika puuga ära legendaarsele Elevandile.

Õhkkonnast. Restoran asub Vene tänava tagaosas pisikeses vaikses Bremeni käigus mõned astmed allpool tänavatasapinda. Vene tänava poolt lähenedes hakkavad silma "hästi päevitunud" kokad - mis puudutab eksootilist kööki, siis on see väga hea idee, mis nõudlikule roamekkijale kindlust annab. Restorani ruumid asuvad torujalt tänavaga paralleelselt. Tundub, et kahe inimese romantiliseks õhtusöögiks sobib paremini eelviimane ruum, mille tagasein on klaasist ja avaneb siseõue. Toolidega lauad on selgelt paremad kui nn diivaniga. Õhkkond on soe, mõnus, turvaline, tulvil vürtsikaid aroome. Viimati, pärast jõule ja enne aasta vahetumist seal käies domineerisid klientide seas põhjanaabrid.

Roogadest. Ma ei oska tõesti midagi esile tuua, sest kõik mekitud road on jumalikud olnud. Küll aga võiks vürtsise austajatel paluda kolmetärniroogadele vürtsi juurde lisada, sest need on eeldatust veidi mahedamad. Ning üks tärn tundus olevat üldse piprasärtsuta. Eelneva võiksid unustada need, kes on n-ö tavalised eestlased, kes sellisesse kohta esimest korda tulevad. :)

Mis erilise nõksuga silma jääb, on magustoitude menüü: kulfi, kheer ja gulab jamun on kindlad valikud. Toitude juurde on andestamatu tellimata jätta chai, kannutäiest piisab kahele kuninglikult (ning piimamekk aitab tulist suud leevendada). Pearoogade juurde serveeritakse kolm kastet: tume (mahe), mündi ja tšilli.

Veinikaardist. Veinide valik on lai ja pudelite hinnamiinimum väga inimsõbralik. Aga. Viimane kord klaasiga valget veini tellides - valikud on neid kaks - toodi lauda "halb" ja "halvem". Hoiduge Johann Bihn Rheinhesseni rieslingust ja Cortese Piemonte Docist, karm kraam, millest kõlab läbi odavust ja kanget alkoholi. Loodetavasti nad teevad veinikaarti korrektiive, majaveinideks võiks valida ikkagi ausat keskmist, mitte pahna. Hindadest. Hinnad tubli Tallinna keskmine, ei midagi dramaatilist, et midagi odavat. Õhtusöök kahele, kuhu kuuluvad pearoad, magusroad, veidi veini ning asjakohast teed, läheb maksma veidi alla 50 euro. Tegelikult väga normaalne.
Kokkuvõttes - soovitan!”

“Ma ka ikka käin seal mõnikord, näiteks oma sünnipäevahommikutel, et tööle kolleegidele kringlit osta (NB! Tellige kringlid veebis ette, saab 10% soodsamalt) ja mõnikord hommikust söömas. Hinnad on krõbedad, mis teha. Väga soovitan sealset võiroosi, imelik, et croissanti nad teistest paremini teha ei oska, aga võiroos maitseb küll enam-vähem Pariisi moodi juba :)”