Arvutimängude arvustused - Arvustus.com arvustused

“Minu arvamust mõjutab kindlasti ka eelnev mängukogemus originaalse Sims mängu, The Sims 2 ja erinevate lisadega. Paremaks on tehtud mitmed asjaolud, mis mind eelnevalt häirisid - vabad käed majade, esemeste, riiete kujundamisel; mööbli paigutus ruudustikust kinni pidamata; sünnipäeva saab pidada lihtsalt tordi ostmisega; võimalik nime muuta jne. Avastamisrõõmu on palju, mis muudab esimesed mängimissessioonid jube pikaks (on see positiivne või negatiivne?). Isegi siis kui on juba tekkinud korralik ülevaade, võib leida üllatavaid pisiasju. Mis mulle ei meeldinud, oli uute „inimeste“ välimus; nägude erinevus ei tule hästi esile ning kõnnak on kentsakas.

Mängu põhimõte on endiselt sama, kuid Sims 3 sisaldab palju avaramat maailma – nüüd saab liikuda ilma laadimisekraanideta linna ja kodu vahet, käia rannas, naabritel külas, kontrollida käitumist tööl, külastada salongi, teatrit jpms. Sims „inimesed“ on käitumise poolest väga erinevad, kaasa on antud suur hulk iseloomuomadusi ning väikesed kiikse, mis avaldavad mängimisvõimalustele selget mõju ning muudavad iga tegelase unikaalseks. Karjääriredelil edenemine näib olevat lihtsam, minu jaoks pigem hea omadus, kuid osasid mängijaid häirib. Üldjoontes on tegemist väga eduka arenguga, ning kui meeldis The Sims 2, soovitan proovida The Sims 3-e. ”

“Väga mõnus, kui sinu poole kogu aeg piisavalt (au)kartliku sõnastusega pöördutakse. Nii teeb kellegi nähtamatu hääl, kes "El Presidente", ehk mängija poole pöördudes talle aeg-ajalt kasulikku ja niisama lõbusat loba ajab. See tüüp ja eriti chill muusika on mängu tugevaimad plussid. Ka graafika on ilus, mina kõiki näitajaid põhja keerata ei saanudki, sest arvuti ei vedanud välja. Aga selle veelgi ilusama pildi nägin siiski ära, enne kui tagasi sujuva kaadrivahetuse peale lülitasin.
Mulle on alati meeldinud mängud, kus linnu saab ehitada ning boonusteks on majandustegevus ja sõjapidamine. Siin sõjapidamist tegelikult polegi. Kui sulle kallale tullakse, oled kutu, seega on rõhk hoopis sõja ärahoidmisel, laveerides NSVLi ja USA´t pooldavate poliitikate vahel.
Miskipärast ammendus see mäng minu jaoks aga üsna kiiresti. Kõik on justkui hästi, aga peale esimest nädalat enam käima panna ei viitsi. Arvan, et viga on minus, sest mäng on ju nii hea :) ”

“Originaal Duke'i sai kunagi ikka tundide kaupa mängitud ning vaimustus oli suur. Ega tol ajal suurt valikut FPS näol ei olnudki. Seega paistis mäng silma just hea huumori, lihtsa mängitavuse, olematu IQ-ga kollide ning tolle aja kohta suure relvavalikuga.
DNF-i esmakordselt mängides andis esimesena tunda Duke'i enda liikuvus, mis oli liiga kohmakas ja üritas sarnaneda tänapäeva shooteritega. Relvade üleskorjamine oli liialt aeglane ja tüütu, kuna selleks tuli eraldi nuppu vajutada. Minu arust oleks piisanud täiesti, kui relva oleks kätte saanud vanakooli stiilis ehk siis sellest n-ö üle joostes/puudutades. Ma limiteeritud relvade (2) kaasas kandmist parem ei hakka mainimagi.
Teine asi oli coverup süsteem. Jällegi taheti jälgida standardit, mis paljudes shooterites on igapäevaseks saanud. Aga suurim pettumus mängus oli MÕTLEVAD kollid! Sa pidid kuskile taha varjuma, relva taas laadima ning olema täpsuskütt, et neile pihta saada, kuna kollid oskasid ümbritsevaid blokaade hästi ära kasutada ning olid suht täpse laskmisega.
Reviewdest sai näha, et mängus oli ka palju puzzle tüüpi ülesandeid. Milleks? Mida sellega saavutada taheti? Mängu pikemaks venitada? Minu arust lõhkus see üldist Duke'i atmosfääri, mis esmajoones peaks siiski olema tulnukate hakeldamine, mitte aga MacGyveri stiilis pea murdmine.
Isetaastuv elu ei muutnud muljet paremaks. Isiklikult poleks midagi selle vastu olnud, kui kollide mahanottimisest oleksid järgi jäänud õhus hõljuvad südamed vms.
Ootasin lihtsat shoot'em'up stiilis märulit, et võimsate relvadega kolle õhku lasta ja ümbruskonda hävitada. Paraku jäi mäng sellest väga kaugele. ”

“Sleeping Dogs Definitive Edition on avatud maailmaga kriminalistiline mäng, kus Sa peategelasena kelleks on Wei Shen oled salapolitsei kes peab sulanduma ühte kuritegelikku grupeeringusse, et see grupeering vahele võtta. Mäng leiab aset Hong Kongis. Wei Shen on kung fu kangelane, kes oskab käsitleda nii relvi kui ka vastaseid elimineerida kung fu-ga. Mida rohkem Sa aga kuritegeliku grupeeringu heaks töötad, seda enam hakkad Sa neisse kiinduma ning kui vastas kuritegelik grupeering tapab ära nii Sinu grupeeringu juhi ja tema tüdruku , võtad Sina selle grupeeringu juhtimise üle ning mängu lõppedes elimineerid Sa vastas grupeeringu kõik juhid ja tähtsad liikmed. Selle tõttu aga tekib Sul probleeme politsei inspektor Thomas Pendrew - iga kes tundub olevat Tema tegude põhjal vastas grupeeringu toetaja ning lõpuks paned Sa ka tema trellide taha. Sleeping Dogs Definitive Edition on suuremate lisavõimalustega järg tavalisele Sleeping Dogsile. Sleeping Dogs Definitive Editionil on lisaks olemas veel 2 lisa osa milleks on Sleeping Dogs - Year of the Snake ja Sleeping Dogs: Nightmare in North Point. Millest üks osa on see osa kus Sa pead täitma erinevaid politsei ülesandeid ja teine osa on see, kus Sa võitled mingite kummitustega ja päästad oma tüdruksõbra.
Lisa osad on lühikesed ja saavad kiirelt läbi. Mäng ise on nii pikk kui palju Sa teed kas lisa missioone ja põhi missioone koos. Lisaaks mis mulle väga meeldib Definitive Editioni puhul on see, et Sul on võimalus ka story ajal täita osasi politsei ülesandeid, mis on mängu lisana juurde pandud ja tänu sellele saad omale erinevaid politsei sõidukeid ja riietusi. Kahjuks aga pole võimalik kurjategijaid ise vanglasse viia, saad nad lihtsalt oma politsei autosse panna. Soovitan antud mängu kõigile, kellele meeldib selline vahva story põhine seiklus. ”

“Kuskil reklaamiti ja mina proovisin kohe ära. Nüüd olengi mõneti selle kütkeis, sest iga päev ikka natuke mängin, aga nii hull veel asi ei ole, et selle eest raha tahaksin maksta. Jah, on olemas ka Travian Plus pakett, mis annab mitmesuguseid eeliseid, tehes seega vastastele raskemaks mängija pideva paljaks röövimise. Mind aga röövitakse sageli, ehkki ma selleks oma sõjategevusega kellelegi põhjust andnud ei ole.
Üldiselt aga pole graafikat peaaegu ollagi, heli vist ei olegi üldse ja suurt midagi ei liigu ka. Väga banaalne ülesehitus, aga see sobib hästi.
Ei midagi erilist, aga okei ajaviitemäng.”