The Selfish Giant (2013)

211. The Selfish Giant (2013)
Clio Barnard

Kogenud dokumentalisti Clio Barnardi (tema rohkesti tunnustatud film „Arbor” linastus 2010. aasta PÖFFil) debüütmängufilm „Isekas hiiglane” on võimas ja liigutav mõistulugu sõprusest, ahnusest ja ärakasutamisest ning seda hakatakse tõenäoliselt võrdlema Ken Loachi tipp-perioodi draamaloominguga. Filmis jälgitakse 13aastast Arborit (Conner Chapman) ja tema parimat sõpra Swiftyt (Shaun Thomas), kes tutvuvad kohaliku vanarauakaubitseja, filmile nime andnud iseka hiiglase Kitteniga (Sean Gilder) ning hakkavad talle hobuvankriga metalli kokku vedama. Algul saab innukast Arborist Kitteni lemmik, ent kui Swifty ilmutab hobustega ümber käimises loomulikku annet, hakkab Kitten teda eelistama. Sedamööda, kuidas elu Arbori jaoks raskemaks läheb, hakkab ta Kittenist üha enam võõrduma ning muutub senist eeskuju jäljendades üha ahnemaks. Peagi kasvab noorte sõprade omavaheline pinge ülemäära suureks. Lavastaja on imetlusväärselt edastanud Suurbritannia elamurajoonide kõledat atmosfääri: kõrgepingeliinide õrn, kuid pahaendeline sumin lisab kaunilt üles võetud panoraamidele võimsa heliefekti. Kokkuvõttes kinnitab see tundlikult dramaatiline ja mõjuvalt meeldejääv film, et Clio Barnard on andekas lavastaja, kellelt maksab veel paljutki oodata. Mark Adams, Screen International


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
The Strange Colour of Your Body's Tears (2013)
4.0
1 hindaja

212. The Strange Colour of Your Body's Tears (2013)
élène Cattet, Bruno Forzani

Neo-giallo-lühifilmide ja eksperimentaalfilmiga „Ameri” kuulsust kogunud Belgia duo on sel aastal vallutanud festivalid visuaalselt orgastilise teosega, mida lihtsalt peab nägema suurelt kinoekraanilt.

Lugu kui selline on lihtne: mees tuleb tööreisilt koju ja avastab, et ta naine on kadunud. Ta kutsub politsei ja asub naabritelt infot pärima, kuid kõik tunduvad teadvat rohkem, kui nad jagada tahavad. Tema ees hargnevad lahti vägivaldsed ja perverssed lood. Peagi hakkab meest kummitama tunne, et naine pole majast lahkunudki ja kõik on toimunud nende oma kauni kodu seinte vahel.

Vaatajal ei tasu oodata läbivalt selget looliini, vaid olema valmis Forzani-Cattet’i visuaalseks seikluseks nende ja iseenda fantaasiamaailma, tajude ja tunnetuste maailma – ja unustama loogika.

Helen Vinogradov


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
The Suicide Shop (2012)
9.3
4 hindajat

213. The Suicide Shop (2012)
Patrice Leconte

Prantuse kuulus füüsik ja filosoof Balise Pascal öelnud, et nimene on kõigest pilliroog – tema elu on õhuke ja habras ning kui maailm ja universum seda soovivad, võib ta inimese hetkega hävitada. Film “Enesetapupood” on irooniline ja julge film. Pood, kus müüakse kõike, mida läheb vaja selleks, et teha enesetappu. Säärane omamoodi äri läheb tänapäeval hästi, poe klientideks on nii ilusad ja rikkad, vaesed, elus pettunud naised ja mehed, kui ka segaduses lapsed ja noored.

Tänu sellele poele on inimeste elu tehtud “lihtsaks”, kellele sobivad paremini karmid meetoid, kellele leebed jne. Igaühele midagi. Poe kliendid ei arvesta aga ühega: inimese elu on küll habras, kuid samas tugev nagu kivi. Elujõud on midagi nii suurt ja müstilist, et peab tihitlugu vastu ka kõige karmimatele katsumustele.

Patrice Leconte film võib esmapilgul tunduda kurb ja masendav, kuid lahates ensetappu ja eksistentsiprobleeme ja -küsimusi, mida inimesed endalt aeg-ajalt küsivad: miks inimene elab? mis on inimese eesmärk?, jõuab ta postiivsele ja elujaatavale järeldusele.

Meisterlikult tehtud film, oma rikkaliku pildikeelega ja võimsate metafooridega on kindlasti üks eelmise aasta parimaid täispikki animafilme.


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
The Zero Theorem (2013)

214. The Zero Theorem (2013)
Terry Gilliam

Qohen Leth (Christoph Waltz) on ekstsentriline ja eraklik arvutigeenius, kes elab orwellikus korporatiivmaailmas, kannatades eksistentsiaalset ängi. Vaid „Juhatuse” nime all tuntud salajase isiku juhiste kohaselt üritab Qohen lahendada nullteoreemi – matemaatilist võrrandit, mis tõestab lõpuks, kas elul on mõte. Qoheni tööd põlenud kabelis, kus ta elab, segavad võrgutava naise Bainsley (Mélanie Thierry) ning Juhatuse teismelise poja Bobi (Lucas Hedges) külaskäigud. Režissöör Terry Gilliam on kutsunud seda viimaseks osaks düstoopilise satiiri triloogias, mis algas 1985. filmiga „Brazil” ning jätkus 1995. aastal filmiga „12 ahvi”. „Kui ma tegin 1984. filmi „Brazil”, üritasin maalida pildi maailmast, kus me siis elasime. „Nullteoreem” on vaade maailmale, kus me minu arvates nüüd elame. Pat Rushini käsikiri intrigeeris mind mitme eksistentsiaalse ideega, mille ta oli lisanud sellesse naljakasse, filosoofilisse ja liigutavasse loosse. Näiteks: mis annab me elule mõtte, teeb meid õnnelikuks? Kas on võimalik olla üksi järjest rohkem seotud ja kinnises maailmas? Kas maailm on kontrolli all või lihtsalt kaootiline?” – Terry Gilliam, režissöör


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
The ZigZag Kid (2012)

215. The ZigZag Kid (2012)
Vincent Bal

Superstiilne põnevik on mõeldud kõigile noortele ja vanadele nutikate detektiivi- ja spioonilugude fännidele. Nono tahab isa eeskujul saada parimaks politseiagendiks, ent tema liigne seiklusjanu ja edevus rikuvad ära ühe sõbra sünnipäeva. Karistuseks saadab isa ta onule külla, rongis aga selgub, et tegu on hoopis tähtsa missiooniga ning Nono peab aitama salapärast vanameest, Felixit, kes on kahtlaselt osav igale poole sissemurdmises. Nono mähitakse põnevasse rahvusvahelisse detektiiviseiklusse, kus keegi pole see, kellena end tegelikult esitleb.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
The Tough Guys (2013)

216. The Tough Guys (2013)
Christian Lo

Kooli kõige kõvemad kutid kiusavad kogu aeg 11-aastast Modulfi. Poisi enda jaoks on see täiesti normaalne, sest tänu temale ei kiusata koolis teisi.

Modulf kujutab ette, et on superkangelane ning kui klassi tuleb uus tüdruk, otsustab ta lõpuks oma suhtumist muuta ja kiusajatele vastu astuda.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne: