PÖFF 2013 - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

7. A Touch of Sin (2013)
Zhangke Jia

Tänavuse Cannes’i filmifestivali võistlusprogrammi film „Patu puudutus”, mis parima stsenaariumi auhinna võitis, on visuaalselt paeluv ning põnev kommentaar tänapäeva Hiina elule.

Lavastaja Jia Zhang-ke, kes juba tuntud oma oskuse tõttu olla filmitegijana 21. sajandi Hiina elu kroonik, pöörab uue – poeetilisema ning samas nüüdisaegse külje – oma seitsmendas mängufilmis „Patu puudutus” tänapäeva Hiina probleemidele, mille hulgast kerkib esile eriti vahe rikaste ning vaeste vahel. Alguses on keeruline hoomata, mis ühendab läbi filmi kulgevat nelja karakterit – Jia kauaaegse muusa Zhao Tao mängitud sauna administraatorit Xiao Yu’id, söekaevanduse suurfirma töölist Dahaid (Jiang Wu), mootorrattur Zhou San’i (Wang Baoqiang) ning noort liinitöötajat Xiao Hui (Luo Lanshan) – kes kõik jõuavad oma lugudega samasse punkti. Punkti, mis praegust Hiinat hästi iseloomustab – viimane piisk langeb karikasse.

Tänu Jia ihuoperaatori Yu Lik-wai oskusele portreteerida nii detaili, tehaseid täis maastikku kui ka hingematvat loodust, jooksevad neli lugu kokku nii atraktiivses pildis kui ka hästi jutustatud loos, olles huvitava alltekstiga Hiina tänapäeva osas ja lahates patu tegemise põhjuseid. Kindlasti üks pärl meie valitud teoste programmis.

Maria Reinup

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

8. Above Dark Waters (2013)
Peter Franzén

Soomes populaarne ja armastatud näitleja Peter Franzén, kes viimase 20 aasta jooksul mänginud enam kui 70 filmis, avaldas 2010. aastal autobiograafiliste sugemetega romaani „Tumman veden päällä”. Franzéni režissööridebüütfilm „Tumedal veel” baseerub nimelt tollel raamatul ja jutustab loo Põhja-Soomes elavast väikesest poisist Petest ja tema perekonnast.

Pereelu võib Lapimaa avarustes tunduda idülliline ja turvaline, kuid ühel ööl kuuleb Pete ema karjeid ja nuttu. Hommikul ärgates on Pete isa kadunud ja ema viib Pete ja tema õe vanavanemate juurde. Kuidas näeb üks laps enda ümber talle seni ainsana teada olevat maailma ja oma vanemate suhteid, kus lõpeb armastus ja algab hirm?

Isiklikest detailidest täis pikitud lugu puudutab – oleme ju samuti olnud lapsed ja tundud sedasama armastust ja hirmu, kes vähem ja kes rohkem.

Helen Vinogradov

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

9. Alan Partridge: Alpha Papa (2013)
Declan Lowney

Need, kes on pikisilmi oodanud Steve Coogani („Öö muuseumis”, „The Trip” jt) ainulaadse koomikuande avaldumist kinoekraanil, ei pea enam nälgima: Alfaisa on maandunud ja naljakam kui iial varem. Selles kauaoodatud filmis toob briti koomik Steve Coogan suurele ekraanile oma armastatuima tegelaskuju, üüratult enesekeskse DJ Alan Partridge’i. 1994. aastast peale on BBC seriaalid „The Day Today”, „Knowing Me Knowing You”, „I’m Alan Partridge” ja „Midmorning Matters” jälginud röögatult edeva ja uskumatult taktitundetu Alan Partridge’i ogarat allakäiguteed riikliku telesaate juhist kohaliku telekanali DJks, naeruvääristades halastamatult inglaste keskpärasust ja ajakirjanduse küündimatust. Kui Radio Norwichist koondatud DJ Pat (Colm Meaney) kogu kollektiivi pantvangi võtab, käivitub filme „Lämbe pärastlõuna” ja „Visa hing” meenutav stsenaarium ning Alan saab võimaluse läbirääkijana oma nahk turule tuua. Pinge kasvades on meie ogaralt ennasttäis sangar täiesti rahul sellega, et ta meediatsirkuse keskpunkti satub. Kas ta suudab kastanid tulest välja tuua, ja mis veelgi tähtsam, oma karjäärile uut hoogu anda? Nüüd kõik koos: „Hahaa!” New Yorgi filmifestival

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

10. Alienation (2013)
Milko Lazarov

Kuldsesse keskikka jõudnud kreeklane Jorgos elab idüllilises maamajas koos oma haige ema, naise ja mitmepealise kitsekarjaga. Tüünesse argiellu Kreeka sisemaa lopsakate seljandike vahel hakkavad tasapisi aga kiilu lööma Jorgose segased kavatsused. Ta ehitab oma Peugeot’ pagasnikusse vanast gaasiballoonist luugiga panipaiga, võtab pangast välja 11 000 eurot ning sõidab ühel päeval üle piiri Bulgaariasse. Last ostma.

Mängufilm-mõistujutt „Võõrandumine” on bulgaarlasest režissööri Milko Lazarovi kinolina debüüt, ühtlasi lõpp viiele pikale ettevalmistusaastale, mil ta filmiga tegeles. See väga kujundlik ja küsimustega laetud film ei ole manuaal, kuidas Bulgaariast lapsi välja smugeldada, ega ka judinaid tekitav draama, vaid pigem leebe meditatsioon teemal, kuidas inimene võib iseennast ootamatult kaotada.

Timo Treit

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

11. Almost Perfect (2012)
Hella Joof

Hella Joof, kes on ka tunnustatud filminäitleja, paistab üha enam silma andeka komöödialavastajana („Shake It”, „Oh Happy Day”, „Bitter Sweetheart”). Tema uusim film on lugu armastusest ja sellega kaasas käivatest, tihti ootamatutest, keerdkäikudest. Värvikalt mängitud karakterid ja leidlikud situatsioonid toovad välja tänapäevase ühiskonna hoiakud, mis kipuvad takistama armastuse leidmist või selle õige äratundmist. Nii pakub film publikut naerutades ka hulgaliselt äratundmishetki.

Anne, kes on edukas telesaatejuht, otsustab pärast luhtunud suhet, et aeg on haarata ohjad enda kätte. Soov emaks saada on suurem kui jaks oodata ära ideaalse mehe saabumine. Ehkki kunstviljastamine õnnestub, ei anna anonüümse spermadoonori isik talle rahu – mis siis, kui laps pärib just isa ebameeldivamad omadused? Uudishimu ja hirm hoolikalt kavandatud plaani nurjumise ees tõmbavad Anne peagi olukordadesse, kus kontroll kipub sootuks käest libisema ja selget pead näib aina raskem hoida.

See heatujuline ja kerge komöödia julgustab suurendama usku/usaldust teistesse inimestesse. Kõik me oleme isesugused ja see mitmekesisus teebki elu elamisväärseks. Ega niisama öelda, et vastandid tõmbuvad. Filmi meespeaosalisena näeme tänapäeva taani ühte tippnäitlejat Nikolaj Lie Kaasi („Inglid ja deemonid”, „Naljakas mees” jt).

Katriin Kütt

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

12. Amazonia (2013)
Thierry Ragobert

„Amasooniat”, prantsuse loodusdokumentalisti, Thierry Ragobert’i („Valge planeet”) uusimat teost ei peaks ehk püüdma sõnadega tabada – tegu on võimsa vaatemängufilmiga, kus pilt tõepoolest räägib rohkem kui tuhat sõna, sest suudab näidata maailmale nii detailplaanis kui ka haarata seda mastaapsete panoraamidega linnulennult. Sõnu ei kasuta ka film ise, loobudes loodusdokumentaalfilmide tavalisest pealeloetud jutustajatekstist ja lastes kõikidel tegelastel rääkida oma keeles. Ent poeetilist vaatemängu läbib lõngana ka jutustus ühe pisikese pärdiku, tsirkuseartistist kaputsiinahvi odüsseiast läbi Amazonase, kuhu ta lennuõnnetuse läbi satub. Nii algab enneolematu seiklus läbi maakera kopsude, mis on täis uskumatuid peletisi, ootamatuid ohte ja õppetunde. Nii kohtub meie kangelane sealse floora ja fauna värvikate esindajatega, saab teada, et näljale vaatamata ei tasu eredavärvilisi seeni süüa, ning avastab selle retke kaudu ühtekuuluvustunde millegi suurema ja võimsamaga. Ragobert’i teos on mitmetahuline, olles emotsionaalne ja kaasakiskuv dokumentaalne draama ja suurepäraste näitlejatöödega perefilm. Samas on see ka aastatepikkuse uurimuse tulemusena valminud loodusfilm, mille siht on vihmametsade elurikkust detailselt ja täpselt kujutada. Loo ja looduse ühendajaks on majesteetlik kinematograafia, mis muudab teose tõeliseks loodusesteetikaks, portreteerides Amazonast kogu selle lopsakuses, värvikirevuses ja fantastilisuses ning kontrastis inimtegevuse tulemustega. Katre Pärn