Belated (2013)

25. Belated (2013)
Barbara Sarasola-Day

Ernesto ja Helena elavad Loode-Argentinas, suurest linnast kaugel. Nende maja ümbritsevad mägine džungel ning tubakaväljad. See tundub ideaalne koht rahulikuks eluks. Neil pole lapsi ja nad tunduvad teineteist ikka veel armastavat, aga kirg on vaibunud. Äkitselt saabub Helena nõbu Joaquin. Me ei tea, miks ta tuli, aga atmosfäär hakkab tasapisi muutuma ja seda on tunda ka paarisuhetes.

Märkamatu kaamera kujutab näitlejaid külamaastikul, millest saab veel üks filmi tegelane, just nagu põldude kohal olevad sünged pilved. Nagu paljude „keegi saabub” süžeega filmide puhul, teame vaevu Joaquini tuleku põhjust. Seetõttu jääb ta tegelaskuju müstiliseks ning seda muljet täiendab veelgi ta jõuline, peaaegu sõnatu ja lausa magnetiline kohalolek.

Alejandro Buitrago loob kaasahaarava tegelaskuju, kes on samal ajal tugev ja õrn ning põhineb väikestel detailidel, õpitud žestidel, erinevatel poosidel. Seetõttu pöörlebki lugu ümber tema. Buitrago võitis tänu nüanssidele Cartagena rahvusvahelisel filmifestivalil parima meesnäitleja auhinna ning just tänu talle on debütandi Barbara Sarasola Day esimene film selline, nagu režissöör soovis: võrgutav, salapärane ja rahutuks tegev pärl.

Javier Garcia Puerto


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Believe (2013)

26. Believe (2013)
David Scheinmann

Kõik poisid on kunagi tahtnud saada suurepäraseks ja kuulsaks jalgpalluriks. Seda enam on nad vaadanud telekast maailma kuulsaima ja parima jalgpalliklubi, Manchester United mänge ning unistanud, et saavad kunagi ise tõmmata selga kuulsa Manu särgi. Film “Punased kuradid” räägib südamiliku loo poistest, kelle unistus on saada jalpalluriteks ja treenerist, kes on terve elu elanud jalgpalli nimel.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Beneath the Harvest Sky (2013)

27. Beneath the Harvest Sky (2013)
Aron Gaudet, Gita Pullapilly

Kargelt realistlik suurekssaamise lugu kahest kooli lõpetavast sõbrast, kelle unistus on osta punane Corvette ja põgeneda sellest uniselt hallist piirilinnast, kus iga tänav ja mahajäetud maja näib rääkivat vaiksest ja järjekindlast ühiskondlikust mandumisest. Dominic töötab kohalikus kartulifarmis ning Casper aitab isal narkootikume ja ravimeid Kanadasse smuugeldada lootuses, et vajalik raha on koos enne, kui see haprale vundamendile ehitatud süsteem lõplikult koost laguneb.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Bert Stern: Original Madman (2011)

28. Bert Stern: Original Madman (2011)
Shannah Laumeister

Kolm päeva luksuslikus hotellitoas koos oma põlvkonna tuntuima ja kauneima naisega – sellise saavutusega ei saa kiidelda just paljud mehed. Fotograaf Bert Stern sai. See naine oli loomulikult seksisümbol Marilyn Monroe ning sellest koosolemisest sündis maailmakuulus fotoseeria (Stern tegi nende päevade jooksul kokku üle 2500 foto!) – tõeliselt intiimne ja isiklik. Ajakirja Vogue jaoks loodud pildid olid ühed viimastest, mis naisest tehti – mõni nädal hiljem ta suri. Marilyn ei olnud ainus kuulsus, keda Bert Stern oma pika ja eduka karjääri jooksul jäädvustas. Tema kaamerasilma ette jõudsid Elizabeth Taylor, Twiggy, Audrey Hepburn, Madonna, Kate Moss, Sophie Dahl ja teised tuntud persoonid. Eelkõige just naised, kuna nende pildistamine meeldis Sternile enim. Lisaks olid tema tööde hulgas olulisel kohal reklaamfotod – ta on ise öelnud, et oskas teha ebatavalisi fotosid, mis panid inimesi asju ihaldama. Sel suvel meie hulgast lahkunud Stern tunneb ennast filmi alguses kaamera ees pisut ebamugavalt. Tema roll on kogu elu olnud ju vastupidine – olla see, kes ise inimesi läbi fotosilma portreteerib. Siiski avab ta ennast vaatajate ees ning räägib oma kiirest tõusust, langusest ja taasleidmisest. Dokumentaali autor on Sterni teine abikaasa, Shannah Laumeister, kellega ta 2009. aastal abiellus.


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
Beware of Mr. Baker (2012)

29. Beware of Mr. Baker (2012)
Jay Bulger

Vahel öeldakse, et on need, kes on head inimesed, ja need, kes teevad head kunsti. Legendaarne trummar on alati kuulunud sellesse teise kategooriasse… ja mitte kunagi esimesse. Dokfilm „Ettevaatust hr Bakeriga” on sissevaade selle täiesti normiväliselt geniaalse trummari pikka ja tormilisse karjääri, kus põhiline tormitekitaja ka kõige tuulevaiksematel aegadel on vältimatult tema ise. Skandalist ja nonkonformist Baker on suutnud luua säravaid hetki, mis jäävad alatiseks muusikaajalukku. Just nimelt hetki, sest tavaliselt tema koostööd hetkedest kauem ei kesta. Ennekõike on Ginger Baker tuntud 1970ndate teedrajava power-trio Cream trummarina, kus temaga koos mängisid ka Jack Bruce ja Eric Clapton (tervelt neli aastat tegutsenud bänd!), afrofännid võivad teda teada koostööst Nigeerias koos Fela Kutiga, ja džässis on Baker astunud kummalisi kõrvalsamme kogu oma karjääri vältel, mängides ainukese valge trummarina džässi nagu must mees. Ometi on põhiseltskond, kellega Baker alati on „bändi teinud”, tema enda deemonid. Narkootikumid ja kõik muud pahed on Bakeri õla taha kogunenud üheks suureks taustalauljate kooriks, kes vahepeal põhibändi asemel Bakeri elulaval kesksed kohad sisse võtavad. Kas teil jagub piisavalt empaatiat, et teda mõista? Tristan Priimägi


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Big Bad Wolves (2013)
10
1 hindaja

30. Big Bad Wolves (2013)
Aharon Keshales, Navot Papushado

Kas sa tead, mis film on Quentin Tarantino arvates selle aasta parim film? Ei? No, olgu – tema arvates on selle aasta parim film „Suure pahad hundid”.

Iisraeli lavastajate-stsenaristide duo Navot Papushado ja Aharon Keshales tõid žanrifilmi Iisraelist maailmakaardile, olles teinud filmi „Marutaud” (2011), mis korraliku slasher’ina mehed ümbermaailmareisile viis. Tänavu on nad tagasi oma uue filmiga, mis ei ole üksnes teine žanrifilm Iisraelist üldse, vaid ka väga mõnusalt pingeline põnevik. Lugu, mis räägib sellest, kuidas parajalt lohakas võmm ning kättemaksuihas pereisa saavad kätte mehe, kes arvatakse olevat sarimõrvar, ei ole ainult hästi ülesehitatud müsteerium, vaid küsib ka midagi väga olulist: „Mida teeksid sina, kui keegi teeks liiga neile, kellest kõige rohkem hoolid?”

Film, mille näitlejatöid võib ainult kiita, mille süžee tõmbab mao krussi koos rünkpilvedena mõjuva atmosfääri ning sellise huumoriga, mis ööstki mustem... No kui juba nii palju head üles lugeda, ei tea, kuidas lausetki lõpetada – „Suured pahad hundid” on üks värske ja põnev vaatamine.

Maria Reinup


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne: