Söögikohad Tallinna lähedal - Arvustus.com arvustused

“Kaaslasega tellisime pelmeenid. Kui küsisime, et kas hapukoore asemel oleks ehk võimalik mingi kaste oli vastus rangelt ja lühidalt :"Ei ole võimalik". Kui ikka uurisime, et praadide juurde ju saab nt. küüslaaugu kastet, et ehk õnnestub seda ikka hapukoore asemele panna, siis vaadati pikka näoga otsa ja öeldi pahaselt:"No ok!". Pelmeene ootasime 50min..,”

“Toidud on kallimad kui igas teises eesti söögikohas. Üldsegi mitte niim aitsvad kui tunduvad, näiteks burgeri pihv on eelnevalt valmis tehtud ja lastakse mikrolaine ahjus soojaks?!? Tegelt kaa on 4 tärni toitlustus kohvik?! Ei tea, tundub nagu 2 tärni!”

“Ma olen mõisa ja restorani külastanud mitmel erineval korral (pulmas, läbisõidul, ööbimisega) ja iga kord olen rahule jäänud. Keegi pole täiuslik ja vahel ikka on sattunud mõni apsakas sisse, kuid soovitan kindlasti minna. Söögid on seal maitsvad, teenindus hea ja mõisas viibimine elamus iseenesest.
Piltidega pikema postituse leiad siit:
https://kyllusesarv.wordpress.com/2018/03/27/lumine-moisaromantika-koue-moisas-ja-restoranis-kaheksa-jalga/”

“OKO Restorani näol on tegu ühe minu lemmikuga ja kaugus Tallinnast tuleb sellele ainult kasuks. Ühelt poolt hoiab eemal need, kellel tõsist plaani head toitu nautida tegelikult ei ole ja ei viitsi seega väikest sõitu ette võtta. Teiselt poolt on kohale jõudmine, teepeal maitsvast toidust mõtlemine ja sealne miljööväärtuslik keskkond just need lisakomponendid, mida üks restoran lisaks heale kokale vajab.

OKO Resto asub otse mere ääres ning seega saab soojema ilmaga väljas istudes ja isegi toitu oodates mere ääres väikese tiiru teha.

OKO Restorani maja


Istuda saab nii sees (mis on talvisel ajal ka ainus variant)


Kui ka väljas, kus on suveks kohti tehtud ikka päris palju. Seal on küll mitmed tuulevarjuliseks kinni ehitatud kohad päikesega istumiseks liiga palavad, tekib kasvuhooneefekt



Maitsesin metsaseentega praetud kartulit koorekastmes, mis oli just nagu vanaema tehtud ja seda parimas mõttes. Metsaseened tähendasid peamiselt kukeseeni, millest ma ülearu vaimustuses ei ole, aga seal olid ka mingid lahedad süsimustad seened, mida ma tuvastada ei osanud ja mis pilti ja maitsebuketti huvitavamaks muutsid.



Proovitud sai ka suitsutatud pardi salatit



ja muidugi magustoitu. Õuna ja kardemoni dessert näeb küll välja, nagu oleks pannkook, aga oli täiesti krõbe, nii et seda oli üksjagu raske lammutada ja süüa. See oli otse kastme peal, nii et kahviga sellele vajutades, et seda murendada, kippus kaste alt välja pritsima, nii et see töö nõudis harjutamist. Siinkohal oleks soovitus seda serveerida suuremal taldrikul või väiksemas koguses. Arvestades, et tegu on ikka päris magusa toiduga, mida naljalt lõpuni ei söö, ei oleks väiksem ports üldse halb mõte.



Muidugi pidi ära proovima ka magustoidu nimega "Puu", ehk oksa otsa torgatud suhkruvatipalli ja teise oska otsa seatud pontšikud. Suhkruvatt mind suuremalt ei tõmmanud, aga pontšikud olid küll mõnusad, mitte liiga rasvased ja sees ilusad kollased.



Ka väikelapsed ei jää OKO Restos hätta, ja saab tellida näiteks kartuliputru, mille juurde seatakse ka juurvilju, mille emmed-issid saavad ära süüa ning isegi beebile tuuakse kahvel :)



Jäägu mu arvustust lõpetama mõte, et igas toidus oli tunda armastust ja häid tooraineid ning selle eest ei ole mul kahju anda OKO Restoranile 10 punkti; kui ka vaade, mis avaneb igale sööjale, kes seda soovib suvisemal ajal.

”

“Olen mitmel korral pidanud pettuma Selleri toitudes. Praadide hinnad on soolased, aga maitse tihti vilets ja jääb mulje nagu oleks soojendatud või vana toit, sügavkülmast üles sulatatud. Liha on kuiv ja puine, salat tihti vaid maja kõrvalt korjatud võilille lehed. Toitudega puterdatakse ka ja tuuakse tihti valesti või unustatakse sootuks midagi toomata. Olukorda üritab päästa üks vanem härrasmees, kes tõesti SUPER teenindaja, kuid temagi panus ei tee toidu maitset paremaks. Maitseelamust sealt küll ei ole saanud, aga arve on alati "korralik".”

“Ma ei tea kust need kiitused tulevad selle koha kohta aga kohale jõudes vaatasin väljast et mingi lagunenud kodumaja. Väljast juba vaadates, et kõik kohad rämpsu täis ja tekkis juba välja tagurdada parklast. Läksime siiski sisse aga pilt, mis ette tuli oli jube. Keegi isegi ei teretanud ja astusin sama kiiresti välja ka. Täielik ajaraisk see sinna sõit.”