PÖFF 2013 - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

241. White Tiger (2012)
Karen Shakhnazarov

Teine maailmasõda läheneb lõpule. Meeleheitlikud lahingud kurnavad nii Nõukogude kui ka Natsi-Saksamaa vägesid. Mida kaugemale Nõukogude armee tungib, seda sagedamini ilmub lahinguväljale natside tohutu ja hävitamatu tank hüüdnimega Valge Tiiger. Lahingusuitsust esile kerkides purustab see halastamatult vastaste ridu ning haihtub siis jäljetult. Venelased otsustavad seepeale samuti ehitada võitmatu tanki ning konstruktorite meeskonda asub juhtima komandör, kes oleks peaaegu elusalt tuhaks põlenud. Kuigi ta enam oma nimegi ei mäleta, on ta omandanud võime mõista tankide salapärast keelt...

Algab monstrumite võitlus. Kes selle duelli võidab? „See veider, ent jõuline Venemaa poolt Oscarile esitatud sõjafilm on justkui idarindele paigutatud „Moby Dick”, mille sündmused kulgevad Richard Wagneri muusika saatel. Viimistletud pildikeel ja haaravad lahingustseenid peaksid lummama kogu maailma publikut.” – Variety

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

242. Whitewash (2013)
Emanuel Hoss-Desmarais

Tuisusel talveööl sõidab purjakil sahajuht otsa teel kõndinud mehele. Veendumata selles, millised on kannatanu vigastused, viib ta mehe asulast välja ja lükkab lumehange, ise põgeneb sahaga metsa, kus hange kinni jääb. Hommikul pohmellis ärgates ei kavatsegi ta otsida teed välja, vaid seab end traktorikabiini talvituma. Aegamisi hakkab selguma karmi looduse ja mälestustega vastastikku seatud mehe lugu, mis peaks andma põhjenduse ka ta kummalisele käitumisele. Kuigi tal õnnestub end otsijate eest varjata, ei pääse ta oma „täiuslikku kuritööd” lavastades iseenda sisemisest vanglast. Tema ellujäämismissioon halastamatus looduses muutub ellujäämiseks isiklike painajate keskel. Teise elu kustutamisega tühistab ta vabatahtlikult ka iseenda. Menuka reklaamitegija ning ka seni näitlejana (sh Hollywoodi kassahitt „Päev pärast homset") tuntud Emanuel Hoss-Desmarais’ esimene täispikk mängufilm on mõtliku tempoga, inimese üksindust ja armetust uuriv linatöö, mida võib võtta ka musta huumorina. Autor paneb vaataja kannatuse proovile, jätmata võimalust mingikski preemiaks. Tribeca filmifestivalil pälvis režissöör parima lavastaja auhinna. Tõnu Karjatse

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

243. Winny Puhh: the weirdest band in the world (2013)
Jaan Laugamõts

Kui seni on moemaailma lavadelt Eestile kuulsust toonud vaid kaunid naismodellid, siis nüüd on sama tugev trump lauale lüüa ka meestel. Siiski ei astunud nad catwalk’ile kui hinnatud mannekeenid, vaid hoopis eriskummalise muusika ja veelgi kummalisema välimusega bändiliikmed. Juba 20 aastat tegutsenud kollektiiv Winny Puhh ei esindanud küll Eestit sel aastal Eurovisionil, kuid nad kogusid kõvasti enam kuulsust hullumeelse show’ga tuntud moedisaineri Rick Owensi uue kollektsiooni esitlusel Pariisis.

Kui üldse peab filme kuidagi lahterdama, siis on filmi „Winny Puhh: Maailma veidraim bänd” esmane kategooria siiski muusikadokumentaal. Kuid linateos sobib võrdselt hästi ka moefilmide hulka, kuna ilmselt ei ole ühtegi teist kollektiivi Eestis, kus muusikute välimus (ja lava-show) nii olulisel kohal oleks. Lisaks muusikale endale muidugi. Ning loomulikult kerkis Winny Puhh (moe)maailma huviorbiiti ja lõputusse ovatsioonidetulva tänu Owensi moe-show’le.

Ükski kallihinnaline mainekampaania ei too Eestile nii palju kuulsust kui need säravad kohalikud tähed, kes lihtsalt maailma lähevad ja oma asja suurepäraselt ära teevad. Rick Owensi enda kommentaar pani i-le täpi: “Nad on Eestist pärit ja nad on üliägedad, kas pole?” Meie õnneks tehti üliägeda bändi üliägedast saavutusest ka üliäge film.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

244. Wounded (2013)
Fernando Franco

Ana Ortega on peaaegu 30aastane kiirabiautojuht, kellel on – diagnoosimata – isiksusehäire. Me jälgime ta tööd, keskendudes ta hellale suhtele patsientide ja sõbraliku kaasjuhiga, ning igapäevaelu. Samas oleme tunnistajateks ka ta tujumuutustele ning raskustele suhete loomisel ja normaalse elu elamisel. Masendus- ja ärevushood viivad Ana joomise ning enesevigastamiseni.

Marian Alvareze rollisooritus on imetlusväärne ning kannab kogu filmi. Materjali on samas väga vähe. Tema peas toimuvast annavad aru pisikesed hetked ja vähesed žestid. Isegi värisemise või suurte kannatuste puhul välditakse täiusliku enesekontrolliga ülenäitlemist, jättes tühikud publiku täita. Laialt kajastatud projektist pidi algselt saama dokumentaalfilm, aga peagi kujunes sellest mängufilm, mida hoiab õigel teel debütant Fernando Franco. Filmi stiil on toores (võrdluseks võiks tuua Dardenne’id), jälgides Ana elu kuristiku äärel ning sellest saab terav, täpne ja kaine tee sügavamale ta haava.

Režissöör Fernando Franco, „Lumivalgekese” monteerija, lõi oma debüütfilmis liigutuste, reaktsioonide ja peidetud tunnete julge sümfoonia, mida pole alati kerge vaadata, aga mis ei unune niipea. Filmi auhinnati San Sebastiáni festivalil žürii eriauhinnaga ning Marian Alvareze rollisooritust parima näitlejanna auhinnaga.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

245. Wrong Cops (2013)
Quentin Dupieux

Kui juba oled tuttav Quentin Dupieux’ varasemate filmidega („Kumm”) ja eelmisel PÖFFil linastunud „Valega”, siis oskad aimata, milline võiks olla ka Dupieux’ uus film „Valed võmmid”. Kaheldava väärtusega koomikuannet näitleja Mark Burnhami (Duke) juures kasutab lavastaja uuesti, tuues politseiniku-tegelase filmist „Vale” peategelaseks filmi „Valed võmmid”. Nagu ka filmi pealkiri viitab, areneb kogu tegevus pundi saamatute Los Angelese võmmide ümber, kes tekitavad rohkem uusi juhtumeid, kui neid lahendada suudavad. Selle juures teevad nad kõike valesti – alustades surnud rottide laipadesse pakitud kanepi müümisega tänavatel, norides teismelisi, tögades kenasid naisi, tehes lollusi ning lõpetuseks püüab Duke vabaneda oma naabrist, kes parasjagu tema pagasnikus verest tühjaks jookseb. Asjaolu, et filmis löövad kaasa staarid Marilyn Manson, Eric Roberts või Ray Wise ei aita lõpuni päästa seda, et pole päris selge, kas film on hispter või lihtsalt ääretult veider. Küll need, kes muusiku-filmitegija Mr. Oizo-Quentin Dupieux’ filme teavad, oskavad selle võrratut huumorit lugeda, ning need, kes tema filme ei tea – noh, teid ootab üks omapärane maiuspala. Maria Reinup

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

246. You and the Night (2013)
Yann Gonzalez

Lavastaja Yann Gonzaleze kohta öeldi, et ta võiks olla tulevane Almodovar või Ozon, kui ta oma uue filmiga „Kohtumised pärast keskööd” Cannes’i filmifestivali Kriitikute Nädala programmis välja tuli.

Kahe armastaja ebareaalses maailmas, kus nendega elab ka nende transvestiidist toateenija (Nicolas Maury), plaanivad Ali (Kate Moran) ja Mathias (Niels Schneider) korraldada orgiat, kuid enne, kui lõbu saab alata, peavad kõik osapooled üksteisega tuttavaks saama. Ükshaaval räägivad kõik osalejad oma lood ning vaataja viiakse kunstlikult loodud keskkondadesse, mis sümboliseerivad nende mälestusi ja fantaasiaid. Aeglaselt saame tuttavaks nii meie trio kui ka nende külalistega, kelleks on Lits, Teismeline, Täkk ja Staar.

Armastus, erutatus, fantaasiamaailmad, unistused, millega meie hirmud alati vastakuti seisavad, ning selle kõige loomulik erootiline alatoon filmis, mis tegelikult jutustab loo sellest, kuidas inimesed vahetevahel satuvad kokku ja avavad end võõrastele.

Maria Reinup