PÖFF 2013 - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

169. Stray Dogs (2013)
Ming-liang Tsai

„Ma olen kinost väsinud,” teatas Tsai Ming-liang enne filmi Veneetsia esilinastust toimunud pressikonverentsil. Tõepoolest, tema viimane film „Kodutud koerad” on pigem kosmilise päritoluga ja paneb proovile nii kogenud filmivaataja kui ka kõikenäinud filmitegija. Sõnatu realismi võtmes komponeeritud film tegeleb äärmiselt tõsiselt ühiskonna äärealadel eksleva perekonna meeleheitlike emaotsingutega, osundades valusalt n-ö nähtamatule inimklassile, nende lubamatult kehvale eksistentsile ja isolatsioonile. Karm teema on edasi antud karge pildi ja heliga, mille veatus ründab ja lummab üheaegselt – toolile naelutatuna jälgib vaataja pingsalt pisara voolamist, olles veendunud, et selle liikumine on ka kuulda. Selles filmis ei ole ühtegi tähenduseta kaadrit, iga pilt tekitab tundeid ja režissöör annab vaatajale aja ning võimaluse nendel tunnetel tekkida. Kasutagem võimalust ja mingem sellele meditatiivsele reisile. Naasta pole vaja, võib kohe edasi minna – puhtama ja mõistvama inimesena. Väidetavalt on „Kodutud koerad” Aasia tänapäevase kino ühe huvitavama ja olulisema režissööri Tsai Ming-liangi viimane linateos. Kahju, sest väga tahaks teada, kuhu lavastaja pärast sellist kinematograafilist imet liiguks. Tiina Savi

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

170. Taxi and Telephone (2013)
Ernest Abdyjaparov

Kaugete 1960ndate vihmane päev. Frunze linna bussijaamas telefoniputka ees seisab üksik takso ja ootab reisijaid. Takso sõidab kuhu iganes ainult siis, kui salong on rahvast täis või kui keegi maksab kogu auto kinni. Kes ka ei tuleks takso juurde, kõik proovivad helistada oma lähedastele, mis viib meid kokku erinevate saatustega. Reisija Zoja põgeneb vanematekoju truudusetu abikaasa juurest, kes petab teda naise sõbrannaga. Aga kaks läbisõidul olevat reisijat vaidlevad oma klassivenna Muhtari ja tema naise Mahabati üle, kas ta tunneb nad ära, kas võtab öised külalised vastu? Selle vaidluse pärast puhkeb Muhtari ja Mahabati vahel tõeline draama. Koju helistab ka taksojuht ise, et öelda oma noorele naisele head aega ja küsida, mida tuua oma vastsündinud pojale kaugest Ošist. Öö vältel avanevad meie ees reisijate ja telefoniputka klientide tragöödiad ja rõõmud. „Filmi aluseks on tadžiki dramaturgi Ato Hamadi näidend. 2011. aastal lavastati see teatris ning otsustasin vändata teose järgi filmi. Selleks et lugu muutuks kinematograafilisemaks, olid lisatud uued tegelased ja süžeeliinid. Filmi stilistikaga tuli vaeva näha, et anda edasi nõukogude aja vaim. Siit ka filmi mustvalge formaat ja tolle ajastu muusika. Kuid filmi peamine idee seisneb selles, et kuidas ka ei muutuks ajastu ja mood, on truudus, armastus ja sõprus igavesed väärtused.” – Ernest Abdyjaparov, režissöör

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

171. The Act of Killing (2012)
Joshua Oppenheimer

Kui Indoneesias 1965. aastal kukkus läbi nn 30. septembri liikumine ehk riigipöördekatse, ajas võimule jäänud Indoneesia armee ladvik süü kommunistide kaela. Sellele järgnes meeletu nõiajaht. 1965.-1966. aastal tapeti erinevatel andmetel miljoneid inimesi (Oppenheimeri film räägib 1–3 miljonist), nii päris kui ka eeldatavaid kommuniste. Armee koondas karistussalkadesse endised gängsterid, kes said vaba voli tappa keda iganes. „Tapatöö” räägib neist sündmustest, aga senikuulmatul moel. Režissöör Oppenheimer annab endistele tapjatele täieliku vabaduse taaslavastada piinamis- ja tapmisstseene, veendes neid, et tegu on heroilise filmiga kommunismiohu mahasurujate auks. Pätid kasutavad võimalust ja toovad mängu kostüümid ning improviseeritud dialoogi, misläbi võigastes meenutustes segunevad tõde ja muinasjutt. Tulenevat groteski oleks võimatu prognoosida ka hullemas unenäos. Kuidas rääkida massimõrvadest ilma liigselt moraliseerimata, ja kuidas panna tapjad ise seda tegema? Joshua Oppenheimer on selle küsimuse lahendanud ja tulemuseks on aasta kõige vapustavam dokumentaalfilm. Ilma naljata. Või jah, siiski korraliku annuse süsimusta absurdihuumoriga. Kellele meeldib Werner Herzogi stiil, neile võiks olla hea teejuht see, et ühe tegevprodutsendina on filmi aidanud kokku panna just tema. Lisaks talle on sama tiitliga nimetatud ka legendaarset USA dokitegijat Errol Morrist. Tristan Priimägi

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

172. The Amazing Catfish (2013)
Claudia Sainte-Luce

Claudia kohtub erakorralise meditsiini osakonnas Marthaga. Tutvus esmapilgul ekstsentrilise üksikemaga pöörab seni sotsiaalselt isoleeritult elanud Claudia igapäeva pea peale, kui eneselegi ootamatult avastab ta end hoolitsemas rasket haigust põdeva naise nelja lapse eest. Aegamööda saab üksildasest võõrast pereliige, kelle kohalolu aitab kanda pea talumatult rasket koormat.

See südamlik ja helge film heidab tundliku pilgu peresuhetele ja -väärtustele. Ühes sellega tõstatab ka küsimuse – mida tähendab üldse perekond. Elus on kordi, kui ootuspärane peremudel ema-isa-lapsed ei ole lihtsalt võimalik. Kuid ka siis loob leidlik inimvaim enesele sobiva tugivõrgustiku ja pereliikmeteks võivad saada inimesed, kel peale valmisoleku olla toeks ei ole ühtegi teist sidet. Ei veresidemeid, seaduse ees sõlmitud lepinguid. On vaid soov kuuluda ja saada osa sellest üürikesest imest, mille nimi on elu.

Agnès Godardi tugev operaatoritöö kujutab ilmekalt tegelaste siseelu, aidates kaasa Claudia Sainte-Luce esimese täispika mängufilmi õnnestumisele. Nii on juba koju toodud tunnustus Locarno ja Toronto filmifestivalidelt, kus värske linateos on jäänud silma erakordse soojuse ja lihtsusega, millega kujutatakse perekonna olemust ja igapäevast toimimist.

Katriin Kütt

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

173. The Armstrong Lie (2013)
Alex Gibney

Kui režissöör Alex Gibney (Oscar filmi eest „Takso põrgusse”, 2007) alustas neli aastat tagasi tööd Lance Armstrongist rääkiva dokumentaalfilmi kallal, pidi sellest saama lugu suurejoonelisest sporti naasmisest. Hoolimata Prantsuse meedia tulistest dopingusüüdistustest oli tol ajal 38aastasel sportlasel plaanis võita kaheksandat korda maailma kõige prestiižsem rattavõistlus. Gibney oli rabatud, kui 2012. aastal, mil film oli juba valmimas, tunnistas Armstrong avalikult üles dopingu kasutamise. Film, mis pidi olema sporti naasmise kroonika, muutus ühe vale analüüsiks. Gibney rääkis mitmel korral tõrjutud sportlase enda, ta endiste meeskonnakaaslaste ning kurikuulsa „Doktor EPO” Michele Ferrariga. „Armstrongi vale” pakub põhjalikku vaadet langenud legendi topeltellu.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

174. The Berlin File (2013)
Seung-wan Ryoo

Põhja-Korea luureagendi Pyo Jong-seongi ülesanne on Berliini hotellis kokku tõmmata relvaäri venelasest vahendaja ning araabia terroristidega. Aga kui tehingule tõmbab ootamatult kriipsu peale tundmatu osapoole alustatud tulevahetus, on Pyo ning tema abikaasast tõlk esimesed, kellele langeb topeltagendi ning reeturi kahtlus. Olukorda ei paranda ka teadmine, et ülemusest Põhja-Korea saadik semmib nii sakslaste kui ka USA luurega, proovides leida hetke üle jooksmiseks. Pyongyang saadab olukorda klaarima retsidivistist ning oma eesmärkide saavutamiseks üha karmimaid vahendeid valiva kindralivõsukese Dong Myung-soo, kes annab endisele rahvakangelasele 48 tundi, et too tõestaks oma naise süü või paljastaks tegeliku topeltagendi. Kuid aina enam tundub, et Pyongyangi käsilase motiiv ei ole kodumaa au kaitsmine. „Berliini toimik” on hoogne ning tipptasemel action’it täis pakitud kommertstriller, mis võtab suu vesiseks nii põnevike kui ka agendifilmide fännidel. Berliinis ning suures osas Riias filmitud triller tugineb varem action-žanris ennast kodus tundva Ryoo Seung-wani dokumentaalfilmile ülejooksnud Põhja-Korea luureagentide mälestustest. Peaosas praegune Korea kommertskino raskekahurvägi – Ha Jung-woo („Kollane meri”), Gianna Jun („Vargad”) ning Ryu Seung-bam („Viimsepäeva raamat”), ammutab film inspiratsiooni Hollywoodi blockbuster’itest nagu „Bourne’i ultimaatum” ega jää millegiga oma eeskujudele alla, andes elamuse praeguse hetke parimast Korea kommertskinost. Sten Saluveer