2010 - Arvustus.com arvustused

“Vahepeal soikunud Fiati müüki Eestis püüab ergutada uuendatud väikeauto Punto Evo, mis tuleb turule uue välisilme, sõitjateruumi ja mootoritega.

2005. aastast toodetud Grande Punto välja vahetanud mudel sai välimuses efektsust juurde eelkõige eestvaates. Kiiljas küljejoon saab alguse eriti madalast ninaosast, mille juures võib tõepoolest näha ühisjooni mõne Maseratiga. Profiilis ja tagaosas on muutused marginaalsed, kuigi auto välispikkusele lisandus mudeliuuendusega 3 cm.

Tubli arenguhüpe on toimunud sõitjateruumis, kus juhti tervitab uus kallihinnalisema ilmega armatuurlaud ja kahetooniline polsterdus. Suuremat osa armatuurlauast katab perforeeritud ilmega plastmaterjal, mis on katsudes mõnusalt pehme. Vähemnäpitavates kohtades kohtab aga endiselt ebameeldivalt jäika plasti, mille koostekvaliteediga ei saa pealegi päris rahule jääda. Näiteks rooli all olev pisilaegas ei tahtnud kuidagi korralikult sulguda, natuke oli lisasurvet vaja. Kui sõitjatele (neljale) ruumi jagub, siis kindalaegas on lausa naeruväärselt väike.

Sõitma asudes suutis Punto Evo siiski positiivselt üllatada. Vedrustus on mugav ja töötab konarustel tasaselt, kerge rool andis ka mõningast tagasisidet ning üleliigseid mürasid juhini ei kostunud.

PLUSSID:
Sise- ja välisdisain, sõidumugavus, hind

MIINUSED:
Käiguvahetused, apsud koostekvaliteedis, diisel pole parim valik

KOKKUVÕTE:
Disainilt ja sõiduomadustelt tore väikeauto, mida veavad diiselversioonis alt ebatäpsed käiguvahetused.
Hinne kokku”

“Tegemist on päris kindlasti tiinekate sarjaga ja seda võiksid lõpuni fännata 15 aastased. Algus oli paljutõotav, vaatasin päris suure õhinaga. Samamoodi nagu hakkasin vaatama "Vampiiri päevikuid". Mulle tundub, et selliste seriaalide tegijatel nagu saab vahepeal idee otsa ja siis imetakse midagi pliiatsist välja, et vahepealset tühimikku täita. Kahjuks jäi ka seriaal mul mingist hooajast poolikuks. Jõudsin sinna maale, kus A kandidaate oli juba päris mitu, üks hullumajas ja üks ühe peategelase peiks. Tekkis ka keegi master A, kes nagu justkui käsutas neid teisi. Mul muidugi tekkis kahtlus, et see nende väike vastik sõbranna tegelikult oli elus ja lollitas neid. Nad ilmselt arvasid seda ka ise.

Ühesõnaga on tegu seriaaliga, kus neli sõbrannat, kes on vanuses 17 äkki vm, kaotavad ühel mällariga lõppenud üritusel oma sõbranna ära. Hiljem selgub, et ta on surnud. Aasta jääb vahele sellele sündmusele ja uuesti hargnevatele sündmustele. Nelja tüdrukut hakkab kummitama salapärane A, kes tõmbab nad igasugustesse toredatesse ja mitte nii toredatessee seiklustesse. No mida hooaeg edasi, seda imalamaks ja igavamaks juskui need seiklused muutuvad või jälle, mina arenesin seriaalist ette! :D”

“Nõrga arvuti kohta saab aku liiga kiirelt tühjaks. Muidu väike, kerge.”

“Ulmedraama, kus leidub ka terake õudust. See film on täiesti omamoodi, isegi natuke kummaline ja kahtlemata depressiivne. Tundub strukturaalselt juhuslik.”