Loe ka nõuandeid ja soovitusi, kuidas valida e-lugerit
RSS
Kõik Meelelahutus Raamatud Elulood ja memuaarid
Elmo Nüganen. Esimene vaatus
9.0
2 hindajat

37. Elmo Nüganen. Esimene vaatus
Triin Sinissaar, Anu Lamp, Kalju Orro, Ruudu Raudsepp

Raamat „Elmo Nüganen. Esimene vaatus“ ei ole klassikalises mõttes elulooraamat ega pretendeeri ka terviklikule ülevaatele, ajaloolisele tõele või suurele üldistusele. Raamatu kaante vahel on isiklikud ja emotsionaalsed mõtisklused-meenutused Nüganeni kaasteelistelt (sõprade, mõttekaaslaste, õpetajate, õpilaste), mis lisaks muljeile annavad isiklikult lähedase võimaluse sissevaateks eesti ühe tunnustatuma lavastaja ja näitleja isiksusse, ellu, kunstilistesse vaadetesse. Raamat on huvitav lugemine igale teatri- ja kultuurisõbrale. Raamat koosneb viiest osast. Esimeses osas kirjutavad Nüganeniga koos töötanud ning tema tegemisi teatriteadlastena jälginud inimesed. Jaak Allik koos Kaarin Raidiga meenutavad Ugala-päevade Elmot. Tuntud vene lavastaja Adolf Šapiro, kelle lavastustes Nüganen on mänginud nii Eestis kui Venemaal, räägib temast kui näitlejast. Teatrikunstnikud Vladimir Anšon ja Andris Freibergs (Riia) ning näitlejanna Jekaterina Gorohovskaja (Peterburg) räägivad Nüganenist tööalaste kokkupuudete kaudu. Soome kirjandusteadlane ja estofiil, Tammsaare tõlkija Juhani Salokannel mõtiskleb Nüganeni Tammsaare-tõlgenduste üle teatrilaval. Teatriteadlased Ivika Sillar ja Lea Tormis vaatavad Nüganeni loometeele alates lavakunstikooli aegadest. Boris Tuch vaatleb põhjalikult Nüganeni tegemisi Venemaal, mis on aga teemana laienenud rännakuteks ka vaimsetes ruumides. Teise osa moodustavad kolm põhjalikku intervjuud Elmo Nüganeniga lähedalt Linnateatris koos töötanud inimestelt: näitleja Indrek Sammulilt, Linnateatri muusikajuhil Riina Rooselt ning direktor Raivo Põldmaalt. Kolmandas osas heidetakse pilk Nüganenile kui pedagoogile – vestlusringide ja kirjutiste kaudu saavad sõna tema õpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli XX lennu vilistlased ja XXV lennu üliõpilased. Neljandas osas räägib Elmo Nüganen endast ise kolme varasemalt ajakirjas Teater.Muusika.Kinos, Teatrielu ’99-s ning Lavakooliraamatus ilmunud intervjuu kaudu. Viienda osa moodustab Elmo Nüganeni loominguline biograafia – ülevaade tema lavastustest, rollidest, filmidest. Rohke põneva pildimaterjaliga raamatu on kujundanud eesti üks parimaid raamatudisainereid Angelika Schneider, kelle töödest viis valiti Eesti kauneima raamatu võistlusel 25 parima hulka. Koostajad ja toimetajad: Triin Sinissaar, Anu Lamp, Kalju Orro, Ruudu Raudsepp


Lisas Marge-Elin Roose 16.04.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Messi
9.0
2 hindajat

38. Messi
Leonardo Faccio

See on raamat ujedast, väiksekasvulisest ja pealtnäha haavatavast noormehest, kes vaatamata oma 25 eluaastale on purustanud pea kõik rekordid ja löönud särama maailma populaarseima spordiala hinnalisima juveelina.


Lisas Marge-Elin Roose 16.08.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Inglid minu juustes
9.0
1 hindaja

39. Inglid minu juustes
Lorna Byrne

Müstiline ja tavapäratu autobiograafia naiselt, kelle meelelise taju võimed ületavad inimlikud piirid. Iirlanna Lorna Byrne (snd 1953) on elanud vaimolenditest ümbritsetuna kogu oma teadliku elu. Tal on võime näha ingleid, surnud inimeste hingi ja aimata ette traagilisi sündmusi. Lapsena arvas ta, et kõik teised näevad sama mis temagi, alles hiljem sai ta aru, et on erand ning tema ülesanne on inglitelt saadud sõnumeid inimestele vahendada. Lorna juures ei käi abi ja lohutust otsimas mitte üksnes haiged ja vaevatud, vaid ka teoloogid ja usujuhid, et saada hingeabi ja vaimset juhatust. Autori seni ilmunud teoseid on avaldatud paljudes keeltes ja sageli on need raamatumüügi edetabelite esikümnes. „Igaüks, kes loeb seda raamatut, avastab, et ta ei ole üksi – isegi rasketel aegadel, kui me arvame, et keegi meist ei hooli, on inglid kohal. Pidage alati meeles – inglid armastavad tingimusteta.” Lorna Byrne.


Lisas Marge-Elin Roose 04.09.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Laulumemm Linda Saul
9.0
1 hindaja

40. Laulumemm Linda Saul
Heino Pedusaar

Linda Saul(1907–1997) oli teatrimuusik ja vokaalpedagoog. Ta töötas Tallinna Töölisteatri ja Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri muusikajuhi ning Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulueriala pedagoogina. Käesolevasse raamatusse on koondatud vestlused Linda Sauliga, tema päevikukatked ning õpilaste ja kolleegide kommentaarid. Kõik need moodustavad kokku Laulumemmena tuntud maineka pedagoogi suhtumise oma õpilastesse, töösse ja loomulikult muusikasse. Intervjuud ja vahetekstid on kirjutanud Heino Pedusaar.


Lisas sipsik 05.08.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Üleõlapilguheit
9.0
1 hindaja

41. Üleõlapilguheit
Enn Vetemaa

Vanameister meenutab oma lapse- ja nooruspõlve kuni 1965. aastani, kui ilmus "Monument", mis tõi talle ainsa hetkega kirjanikuna suure tuntuse. Raamatus on palju juttu kirjaniku kohtumistest maa-naabrimeestega Raikkülast, Uku Masingu ja Evald Saagiga, seiku ja pildikesi keemia- ja kompositsiooniõpingutest, aga ka meenutusi oma perest, koolikaaslastest, sõpradest ning Eesti elu-olust üldse. Mõistagi ei püsi Vetemaa rangelt kuiva eluloo formaadis, vaid elustab aeg-ajalt värvikaid juhtumisi ja vestlusi talle omases vaimukas ilukirjanduslikus, kohati lüüriliseski vormis.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Valdo Pant - aastaid hiljem
9.0
1 hindaja

42. Valdo Pant - aastaid hiljem
Ene Hion

Valdo Pant ei olnud pelgalt ajakirjanik, võib öelda, et ta oli omaette suurkuju, epohhi loov isiksus Eesti raadio- ja teleajakirjanduse ajaloos. Paneb imestama, milliste ideede ja lahendustega tuli ta välja ajal, kui rahvusvaheline infovoog oli Eesti jaoks piiratud ja kui tänapäeva tehnilistest võimalustest ei osatud veel unistadagi. Seda enam nõudis esiletõus ja publikumenu temalt loomingulisust, leidlikkust ja kõneosavust. Raske arvata, millega tuleks ta välja praegu, kui elanikkonnale on valla nii taevakanalid kui internetiavarused. Suisa uskumatuna, isegi ebainimlikuna tundub Pandi töövõime ja nimekiri töödest, mida ta raadio- ja tele-, aga ka filmi- ja kirjandusmaastikul ära tegi. Võiks arvata, et peale töö tema ellu midagi enamat ei mahtunudki. Aga ometi – tuleb välja, et ta oli ka värvikas seltskonnategelane ja hoolitsev pereisa. Mis aga kõige üllatavam, tema elu saatsid pidevalt isiksuse lõhestatus, näilikkus, laveerimine võimu ja tõe vahel, jälgede segamine ja oma mineviku ümberkirjutamine. Sellel kõigel oli siiski oma hind – tema piinatud eneseteadvuse, meeletu töökoormuse ja nooruspõlvest pärit tervisehäda koorem paisus lõpuks nii suureks, et murdis ka sellise sitke mehe. Valdo Pant ohverdas oma tööle ande, armastuse, tervise, elu ja võib-olla ka tunnustuse. Ometigi võib tema kohta julgelt kasutada sõna „valgustaja“.


Lisas Marge-Elin Roose 22.01.2013
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)
Valgustaja versus rafineeritud propagandist

“Ene Hion peab oma elulooraamatu kangelast valgustajaks. Arvustaja Lauri Kärk arvab (PM 5.2.2013) et autor püüab oma objekti — Valdo Panti aastaid hiljem — mõista?! Teine kriitik Jaanus Kulli (ÕL 4.2.2013) peab raamatut sootuks ilukirjanduseks (loe: fiktsiooniks). Kogu sõnameisterliku näivtõelikkuse juures kõnnib Hion rahuga mööda Pandi biograafia faktist, nagu tema rolli salateenistuse agentuuris — agendinimi Uno ENSV KGB-s. Seevastu need mõne-aja-pärast-võib-olla juba kaduvad põlved, kes Pandi enda loomeviljet kuulnud—näinud, mäletavad kahtlemata, kes Hion oli. Pandi paariline. Ehk sama mis kollaborant. Sovetiajal elanud ja postsovetiaja elunud inimesed teavad samuti, et toona nimetati Pandi ja Hioni-taolisi propagandistideks. Ja seda nad, uhkusega, ka olid, ehkki tasemevahega muidugi. Nii siis ikkagi kaasosalised, kel ei läheks mitte kunagi tarvis literatuurset vm pingutust kõigest seks, et teist mõista. Siin raamatus laotakse ilusaid sõnu ritta millekski muuks… Veel seisab müüdimüür. Ükskord aga variseb pandikultus niikuinii. Hioni Pandi-raamatust kooruv õde on pigem see, et propaganda ei ole naljaasi. Enam sobival võimalusel on propagandiste isegi hävitatud. Niihästi kohtu kui kohtuta. Nagu William Joyce, aka Lord Haw-Haw. Harvemail juhtudel pandud hullumajja. Ezra Pound näiteks. Too eesti mees — täna XY aastat tagasi — valis oma nuhtluse ise. See oli enesehukkamine padujoomarluse läbi.

(Erkki Tapper, Valgustaja või rafineeritud propagandist?)”

12.02.2013 09:38 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0

Kuum teema

Folderit dokumendihaldus

Veebipõhine dokumendihaldussüsteem.

Loe arvustusi
http://www.folderit.com/et Folderit dokumendihaldus

Viimati lisatud

Tootegrupid

Uued arvustused

  1. 1Hapsal Dietrich: Ebameeldiv tunne
  2. 2Laulasmaa Spa: #puhkaeestis Hestia Hotel Laulasmaa Spa
  3. 3Vorwerk Kobold VR300: vr200
  4. 4SÜSI Grill & Chill: KOHUTAV
  5. 5Home4you: Kvaliteet

Nõuanded ja soovitused

Sisuturundus