- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
121.
Onu Bella - Ma võtsin viina
Igor Maasik
Seda võib nimetada autobiograafiaks, memuaarteoseks, ilukirjanduslike sugemetega ajalooks. Neil intiimsetel lehekülgedel avab autor oma tundliku hinge. Bella jutustab ajast ja elust, pildistab inimesi ja sündmusi, analüüsib impulsse, mis inspireerinud tema loomingut. Tekstid pakuvad rikkalikult äratundmis- ja avastamisrõõmu ning suurt lugemismõnu. Nii muusikas kui kirjatöös on Bella trump stiil. Ajal, mil Eesti kirjandus kubiseb nilbustest, eriti seksist, jääb Onu Bella maitsekaks ning väljapeetuks: ta räägib mõndagi keppimisest, nikkumisest, nussimisest ja tahapanemisest, kuid seksist – mitte sõnagi.
Lisas Valgaanium 25.04.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
122.
Kodumaine viis. Heljo Sepa muusikutee
Iren Lill
Heino Elleri muusikapala „Kodumaine viis” on paljudele tuttav ja südamelähedane. Raamatule nime andnud kaunis teos on pühendatud pianist Heljo Sepale, Elleri kauaaegsele õpilasele, kellest sai tema õpetuse ja loomingu edasikandja, eesti heliloomingu väsimatu propageerija. Võitnud 1938. aastal esimese eesti instrumentalistina rahvusvahelise konkursi Londonis, tõi Heljo Sepp Eestile kuulsust juba 15-aastasena. Siiski ei kulgenud tema edasine muusikutee nõnda sirgelt ja siledalt, nagu ennustasid talle toona Euroopa ajalehed. Lugeja saab ülevaate meie ühe omanäolisema ning andekama interpreedi, pianisti ja pedagoogi Heljo Sepa käänulisest, kuid huvitavast ja viljakast teekonnast muusikas. Raamatus on Heljo Sepa kontsertesinemiste, raadiosalvestuste, heliplaatide, raamatute ja artiklite loetelu.
Lisas Marge-Elin Roose 16.10.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
123.
Henry VIII kuus naist
Antonia Fraser
"Lahutas, jäi peast ilma, suri, lahutas, jäi peast ilma, elas kuninga üle..." – selle tuntud vemmalvärsiga on kuningas Henry VIII kuus naist tavateadvuses defineeritud mitte niivõrd oma elude kaudu, kuivõrd viisi kaudu, kuidas need elud lõppesid. 16. sajandi esimesel poolel oli Inglismaa poliitikas üks suur ja põletav küsimus: Henry VIII soov saada endale meessoost troonipärija. Kuus kuningannat võisid olla küll Henry troonipärija-kinnisidee ohvrid, ent nad polnud sugugi alistujad. Vastupidi, nad ilmutasid märkimisväärset tugevust ja tarkust ajastul, mil usuti, et nende soole pole omane kumbki. Antonia Fraser osutabki, et Henry abikaasad polnud mingid tühised nukukesed ega lihtsalt naissoo stereotüübid, kellena neid on mõnikord vaadeldud: Reedetud Naine, Võrgutaja, Hea Naine, Inetu Õde, Paha Tüdruk ja lõpuks Emakuju. Aragóni Catherine kõneles soravalt mitut keelt ja valitses regendina kuningriiki, kui Inglismaa saavutas 1513. aastal Floddeni väljal šotlaste üle otsustava võidu. Anne Boleyn põhjustas mitte ainult Henry lahkulöömise paavstist, vaid ka edendas Inglise reformatsiooni, samuti nagu Catherine Parr, kes oleks peaaegu kaotanud trooni (ja võib-olla elugi), vaieldes abikaasaga teoloogiaküsimuste üle. Isegi nooruke Katherine Howard näitas üles iseseisvust, ehkki mitte erilist arukust, kui endale kuningaga abielus olles armukese soetas.
Lisas Thein
“Raamatu võtsin kätte suure hurraaga. Pealkiri tundus huvitav ja ootused olid suured. Kahjuks jõudsin ainult 93 leheküljeni, siis panin raamatu käest ära. Palju nimesi ja igavat infot. Mõni põnevam hetk tõesti oli, aga neid ka enam ei mäleta. Ränk pettumus. ”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
124.
“Tallinnfilmi“ filminäitlejate õppestuudio
Õie Orav
„Teatrikoolide” sarja 6. vihikuna ilmunud raamatu „“Tallinnfilmi“ filminäitlejate õppestuudio“ sisaldab ülevaadet stuudiost ja õppetööst, meenutusi juba praeguseks lahkunud õpilastest ning intervjuusid veel meenutajatega. Raamat sisaldab lisadena eluloolisi andmeid ja rollide loetelu ning nimeregistrit. Tallinfilmi filminäitlejate õppestuudio loodi 1960. aastal. See oli ainus filmistuudio juurde loodud näitlejate õppestuudio kogu tollases Nõukogude Liidus. Tallinfilmi õppestuudio on muuhulgas lõpetanud Sirje Arbi (Tennosaar), Arvi Hallik, Toomas Kalmet, Peeter Kard (Šmakov), Enn Kose, Tiia Kriisa, Verner Loo, Aime Piirsalu, Ivalo Randalu, Eili Sild (Torga), Mall Sillandi, Peeter Tedre, Ülle Ulla. Stuudiolasi õpetasid Leo Kalmet, Leo Soonpää, Reet Kasesalu-Martinson, Karl Ader, Meeli Sööt, Vello Rummo, Olev Piirsalu, Jüri Müür, Kaljo Kiisk, Leida Laius, Valeria Anderson, Veljo Käsper jt. Raamatu ilmumist toetasid Kultuurkapitali Näitekunsti ja Audiovisuaalse kunsti sihtkapitalid.
Lisas Marge-Elin Roose 03.01.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
125.
Hillar Kärner. Kuus aastakümmet Caissa lummuses
Margus Sööt
Rahvusvaheline meister Hillar Kärner (sündinud 27. juulil 1935) oli aastakümneid Paul Kerese ja Iivo Nei kõrval Eesti silmapaistvaim maletaja, kes oma tippajal kuulus kindlasti maailma maletajate esisaja hulka. Hillar Kärner on mänginud palju meeldejäävaid ja efektseid partiisid, mille hulgas on nii ilusaid võite kui ka õpetlikke kaotusi. See raamat toob lugeja ette valiku nendest. Valdav enamus raamatus esitatud partiide kommentaaridest on Hillar Kärneri enda sulest, mis muudab partiide jälgimise veelgi põnevamaks ja äärmiselt nauditavaks.
Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
126.
Harri Kiisk - eesti kultuuri vahendaja Rootsis
Triinu Ojamaa, Kanni Labi, Janika Kronberg
Käesolev monograafia Harri Kiisast, eesti kultuuri vahendajast Rootsis sai alguse Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna identiteediuurimustest. Kultuuriline, etniline ja rahvuslik identiteet, mis eestlastel on alates 19. sajandist olnud tihedalt seotud just muusikaga, väljendub eri viisidel kodumaal, oma rahva keskel elades ja võõrsil viibides. Eri aegadel välismaale sattunud eestlaste seas oma uurimuse tarbeks ainest kogudes pidime ilmselt paratamatult jõudma ka Harri Kiisani, kes siis kahjuks oli küll juba meie seast lahkunud. Tema elutöö ja mälestused temast on aga alles ja väärivad säilitamist ühe osana eesti kultuuriloost.
Lisas Marge-Elin Roose 22.01.2013
