- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
115.
Ada Blackjack
Jennifer Niven
Kui 21-aastane eskimo Ada Blackjack nõustus minema õmblejana kaasa ülisalajasele Arktika ekspeditsioonile, oli tal vaid üks lihtne eesmärk: teenida nii palju raha, et oma väikese poja eest hoolt kanda. Ta suundus koos nelja mehega 1921. aasta septembris kaugele põhja, kuid järgmise talve saabudes tabasid ekspeditsiooni raskused, nälg ja tragöödia. Kui Ada kaks aastat hiljem tagasi tsivilisatsiooni jõudis, oli ta ekspeditsiooni ainus ellujäänu. Lugu sellest, kuidas Ada Blackjack metsikus looduses ellu jäi ning milline kaos ja murrang ootas teda ees maailma naastes, on üks 20. sajandi põnevamaid seni rääkimata seiklusi. Tuginedes Ada varem avaldamata päevikule, toob kirjanik Jennifer Niven lugejate ette eredates värvides maalitud tõestisündinud loo naisest, kelle vaprus ja kindlameelsus trotsisid ühiskonna ootusi ja tegid temast ebatõenäolise kangelanna, kelle panus pole siiani väärilist tunnustust leidnud.
Lisas Marge-Elin Roose 13.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
116.
Leonardo da Vinci
Elke Linda Buchholz
96-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Väike kunstiraamat. Raamatule annavad lisaväärtuse rikkalikud illustratsioonid koos selgitustega teose sünniloost, tähtsatest aspektidest ja praegusest asukohast.
Lisas Kardinal 28.06.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
117.
Minu võitlus
Tiit Madisson
Radikaalist vastupanuvõitleja avameelsed mälestused „õnnelikust sotsialismiparadiisist“, nõukogude GULAGist, pagulaseesti ühiskonnast, taasiseseisvumisest ja „rahademokraatlikust vabariigist“. Selle mälestusraamatu eesmärk on kirjeldada, „kuidas kõik teostus“, anda läbielatu põhjal pilt protsessidest, milles mul oli „õnn ja rõõm“ osaleda. Panna selleks võimeline lugeja mõtlema, kas akadeemik Gustav Naanil oli 1990. aastate alguses tõesti vääramatult õigus, kui ta väitis, et eestlased on igal ajal eeskujulikud võõraste valitsejate käsutäitjad olnud ja oma riiki me valitseda ei suuda? Sarnast mõtet on pisut teise nurga alt arendanud rahvuslasest etnograaf Oskar Loorits paguluses viibides: eestlastel on tugev kultuuriline identiteet, kuid kuna meil puudub poliitilise mõtlemise võime, siis ei suudeta omale valida väärikaid ja idealistlikke juhte. Olen varem kirjutanud ühiskonna tähelepanu pälvinud sündmustest raamatutes „Riigipööraja märkmik“, „Lihula õppetund“ ja „Aprillimässu lugu“, kuid tingituna lühikesest ajavahest, mis eraldas sündmusi kirjapandust, pole saanud olla päris avameelne ega välja tuua täit tõde. Julgen siin tunnistada, et olen mõnegi asja maha vaikinud. Nendes avameelsetes mälestustes siin, ei pea ma enam kartma ajakirjanduse tähelepanu ega karistuseks kohtuasja algatamist. Need sündmused on karistusseadustiku mõttes ammu aegunud ja ajalehtedes kirjutatust ei ole ma hoolinud kunagi. Seega panen avameelselt paberile, kuidas kõik teostus ja toon nimeliselt välja need, kes on toimunut oma otsustega ühes või teises suunas mõjutanud. Ka selle, mis põhjustel ja kuidas kujunes siinkirjutajast välja isiksus, keda peavoolumeedia tohib märkida vaid kui „äärmuslast“ ja seda nii nõukogude okupatsiooni ajal kui ka veel üsna hiljaaegu vabas Eestis; miks pole mind rahule jäetud ka siin, Hispaanias, sünnimaast kaugel viibides. Püüan välja tuua põhjused, miks vähemusse kuuluvast iseseisva mõtlemisega radikaalist saab valitsejate peksupoiss, kelle kallal rakendatavaid repressioone rahva enamus ehk massiinimesed oma vaikimisega heaks kiidavad ja sel moel pikemas perspektiivis tahtmatult oma rumaluse ja võimu ees lömitamisega aitavad kaevata hauda tervele rahvusele.
Lisas sipsik 27.03.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
118.
Luule Viilmaa. Elul on kaks poolt
Lea Arme
Stresside keeles räägib inimesega tema enda elu. Luule Viilma, arst ja õpetaja Me peaksime selgeks tegema, mis üldse on ELU, siis saaksime paremini aru ka sellest, mida Luule Viilma Maa peal tegi. Ta tuli vahetult enne, kui hakkasid uued energiad alla tulema. Luule oli teerajaja. Mai-Agate Väljataga
Lisas Marge-Elin Roose 23.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
119.
Sillad üle piiride
Laine Randjärv
Raamatus „Sillad üle piiride” näeb esmakordselt ilmavalgust mahukas käsikirjaline materjal – kahe kirjavahetuse lood. Need on Tuuduri ja tema abikaasa Lonni Vettiku kirjad aastatest 1955–1956, ajast, mil Vettik oli Siberi vangilaagris, samuti ilmub mõttekaaslastest koorijuhtide Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe kirjavahetus aastatest 1959–1975. Kirjad on ületanud ja ületavad nähtavaid ning nähtamatuid piire – olgu siis geograafilisi, maailmavaatelisi või seisuslikke. Lugejat ootab ees palju tuttavlikku ja armsat, aga ka ehmatavat ja üllatavat. Siin on teateid koorijuhtidest, võimukandjatest, loovisiku võimalustest või võimatusest end repressiivajastul teostada, karmidest oludest vangilaagris ja kultuurirahva keerdkäikudest Nõukogude anneksiooni aastatel. Lisaks kirjavahetustele ilmub raamatus ülevaade eesti loovisiksuste kirjavahetuste senisest avaldamisest Eestis. Intervjuud Kuno Arengu, Ants Üleoja, kunagise dissidendist-õpilase Ahto Liiki ning omaaegse Tartu linna kultuuriosakonna juhataja Elvi Alekandiga lõhuvad piire veelgi. Peatükk „Vaimne repressioon ja kohandumine” paotab ukse seni vaikimisi ülelibisetud tabuteemasse: kollaboratsionismi ja kohanemise vahekorda Nõukogude võimu ajastul ning eesti koorirahva hakkamasaamisse pealesurutud olustikus.
Lisas Marge-Elin Roose 01.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
120.
Paleontoloogi päevaraamat
Kristiina Ehin
„1980ndatel olen Rapla tüdruk, keda on hakanud huvitama paleontoloogia. Eelajalooliste isendite uurimine täidab mingil määral musti auke, kus võinuksid olla mu juured. Porgandipeenras tuhnides leian karvase ninasarviku lõualuu ning Rapla kirikaiast märke seal kunagi mäletsenud mammuti- ja ürgveisekarjast. Vanaisa eest pean varjama oktoobrilapse märki, koolis aga ei tohi iitsatadagi, mida kõike kodus loetakse ja räägitakse. Olen kooli ja kodu vahel nagu jäässe külmuv pardipoeg, kes proovib viimast vaba veesõõri enda ümber lahti hoida. Aga ajastud vahetuvad äkki nii suure hooga, et kui poleks harjumust vana päevaraamatut pidada, võiks arvata, et on möödunud mitu elu. Äkki leian ennast hoopis ühest teisest Eesti väikelinnast, Viljandist, vaatan kärgpere emana järvepeeglisse ja näen täiesti teistsugust aega ja iseennast.” Kristiina Ehini sulest on emakeeles varem ilmunud kuus luule- ning kolm proosakogu. Tema looming on pälvinud nii kodumaiseid kui rahvusvahelisi preemiaid. „Paleontoloogi päevaraamat” räägib autori lapsepõlvest, kooli- ja noorusajast Raplas kirjanikest vanemate peres. Raamat koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks, täiendades „Aja loo” sarja veel ühe läbitunnetatud loo võrra.
Lisas cantabile 20.05.2013
