Draamafilmid - Arvustus.com arvustused

“See film pani nutma õige mitmel korral ja pani mõtlema. Minu suur austus härra Hawkingu vastu kasvas veelgi ning eriti suur austus tekkis mul tema naise Jane vastu, kellele ma ise polnud varem tähelepanu pööranud. Tõesti väga kaunis lugu, mis paneb sind hindama väikeseid rõõme oma elus.

Muidugi suur kiitus ka näitlejatele, kes suutsid väga siiralt ning usutavalt kõiki emotsioone edasi anda. Tasub kindlasti vaadata. ”

“Olles mees, pole ma seda raamatut mõistagi kunagi lugenud, küll aga olen kuulnud, kui oluliseks seda paljud naised peavad. Nõnda olin siit-sealt ka pisut kuulnud, mis selles raamatus toimub.
Pean tunnistama, et mul hakkas seda filmi vaadates igav. See polnud halvasti tehtud film, pigem ikka selline BBC kvaliteetteos, aga ma ei ole vist õige sihtrühm. Juba peale esimest kolmandikku hakkasin mõtlema, et see film võiks nüüd läbi saada. Selles ei olnud kuigi palju meeldejäävat. Maastikuvaated ja kõik välivõtted olid eranditult pilves ilmaga filmitud, tõeline Inglismaa! Inimesed olid oma emotsioonides tohutult kivised... see viimane muidugi pidigi nii olema, kuna Jane'i kasvatus nõudis daamilt sellekohast tunnete peitmist, aga kui raamat andis tõenäoliselt võimaluse tema sisevõitlused kõik lahti kirjutada, siis sellest emotsioonitust näost oli õige raske midagi filmi järeldada.
Filmis oli paar südantlõhestav-ilusat kohta, aga enamus mõjus väga tuimalt nii visuaalselt kui idee poolest. Lõpp ei meeldinud mulle aga sugugi, seda, miks, ei saa ma aga välja öelda, ilma teiste üllatust rikkumata. Vestelnud raamatut lugenud kaasaga, sain selgeks, et raamat päris nii ootamatult ja küsimusi tekitavalt ei lõppenud.”

“Mis tunne oleks olla näitleja? Coppola teeb selle asja päris selgeks, kuigi oh-need-vaesed-rikkad-staarid idee ei jõua ikka mulle kui mittestaarile päris lõpuni kohale.”

“Eelnevalt puudusid teadmised kujutatud sündmustest, nii et alguses olukorra tutvustamine oli igati kasulik. Õhustik oli enamasti raske ning oi kui pingeline, mille vaatamist kergendasid mõned humoorikamad hetked. Lõpus näidatud fotode alusel ütleks, et detailidele pandi palju rõhku. Lõpplahendus muudeti teadlikult natuke dramaatilisemaks ning ma ei saa seda kuidagi pahaks panna, sest tegelastele sai korralikult kaasa elatud ning ma tõesti ei kujutanud ette, kas pääsetakse või ei. Ja õnneks ei jalutanud ma peale lõputiitrite algust kohe saalist välja. ”