Vaikiv ajastu Eestis
9.5
4 hindajat

169. Vaikiv ajastu Eestis
William Tomingas

1934. aasta 12. märtsil toimus riigivanem Konstantin Pätsi ja kindral Johan Laidoneri juhtimisel Eestis sõjaväeline riigipööre. Arreteeriti üle 400 juhtiva vabadussõjalase, sh Artur Sirk ja Hjalmar Mäe. Pärast riigipööret kehtestati kuueks kuuks kaitseseisukord ning suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ja selle väljaanded. Sügisest algas niinimetatud vaikiv ajastu, kui ei kutsutud kokku enam vana ega valitud ka uut Riigikogu. Keelustati poliitilised erakonnad. Riigivalitsemine koondus K. Pätsi ja tema kaaskondlaste kätte. William Tomingase mälestusteraamat ilmus esmakordselt 1961. aastal New Yorgis ja sellest teosest sai ka alguse mõiste „vaikiv ajastu”. See raamat on ühe vabadussõjalaste liikumises osalenu nägemus tolle aja Eesti sisepoliitikast ja poliitikutest. Uustrükile on saatesõna kirjutanud Evy Laamann-Kalbus.


Lisas sonic
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
23.09.2013
Pane hinne:
Vanamoodi moodsaks. Meik
10
2 hindajat

170. Vanamoodi moodsaks. Meik
Katie Reynolds

„Vanamoodi moodsaks. Meik” aitab sind muuta tõeliseks vintage-kaunitariks. Saamaks endale 1920ndate seksisümboli Clara Bow’ lõõmavat pilku, 1930ndate glamuurijumalanna Marlene Dietrichi põsesarnu, 1950ndate iluduse Marilyn Monroe meelaid huuli või Madonna 80ndate võimsaid kulmupuhmaid, pole vaja muud, kui järgida selle raamatu fotodega ilmestatud juhiseid. Eelmise sajandi igat kümnendit 1920ndatest 1980ndateni iseloomustab üks samm-sammult järgi tehtav staarimeik. Lisaks saate teada, millised olid erinevate kümnendite põhilised muutused jumestuses, soengumoes ja riietuses ning mis neid muutusi põhjustas.


Lisas Marge-Elin Roose 08.11.2012
Pane hinne:
Vanarahva pulmatarkus

171. Vanarahva pulmatarkus
Reeli Reinaus

Raamatu on koostanud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes olevatsest tekstidest Reeli Reinaus. Raamatut illustreerivad Eesti perekondade fotoarhiividest kogutud vanad fotod.


Lisas Marge-Elin Roose 17.10.2012
Pane hinne:
Vanavara kogumisretkedelt 10. Paul Keerdo
10
1 hindaja

172. Vanavara kogumisretkedelt 10. Paul Keerdo
Piret Õunapuu

Lugejale avanevad aastatel 1913–1914 Martna, Anna ja Madise kihelkonnas vanavara kogunud noore käsitöölise Paul Keerdo kogumispäevikud. Lisaks esemepiltidele illustreerivad raamatut Keerdo esimese kogumisretke kaaslase Joosep Kliimandi joonistused. Eesti Rahva Muuseumi algusaastate vanavarakogujad on olnud väga erineva saatusega inimesed ning nende hilisem elutee on läinud väga erinevat rada: ühtedest on saanud loomingulised inimesed – kirjanikud, kunstnikud jne, teistest aga poliitikud. Sama aeg ja olud ning nende mõistmine on hilisemas elus saanud täiesti vastupidises suunas kasvanud poliitiliste tõekspidamiste taustaks. Nii sai paljulapselisest perest pärit Paul Keerdost juba noorena kommunist ning tema poliitiline karjäär möödus nõukogude võimuaparaadis tegutsedes.


Lisas sipsik 11.02.2014
Pane hinne:
Venemaa: valguses ja varjus
7.7
7 hindajat

173. Venemaa: valguses ja varjus
Marko Mihkelson

Raamat annab ülevaate viimase kolmekümne aasta pöördelistest sündmustest Venemaal. Mõistmaks paremini tänaseid sündmusi, leiab lugeja viiteid poliitiliste traditsioonide kujunemisloole Venemaal.
Autor Marko Mihkelson on Riigikogu liige, kes aastatel 1994-97 oli Postimehe Moskva korrespondent ning hiljem Balti Venemaa Uurimise Keskuse juht. Ta on raamatusse sulandanud oma vaatenurga Venemaa mõistmiseks, kasutades selleks ka arvukaid intervjuusid naaberriigi elu mõjutanud inimestega.
Raamatule on kirjutanud eessõna Vene dokumentalist Andrei Nekrassov.


Lisas Barga 12.01.2011
Pane hinne:
Voldemar Päts. Tagasi koju. Mälestusi, kirju, dokumente

174. Voldemar Päts. Tagasi koju. Mälestusi, kirju, dokumente
Voldemar Päts, Anne Velliste

Voldemar Päts sündis Olga ja Jakob Pätsi perre 1878. aastal neljanda lapsena vendade Nikolai, Konstantini ja Pauli järel. Temast nooremad olid Peeter ja Marianne. Voldemar Pätsist sai kunstnik ja kunstiõpetaja ning eesti kõrgemale kunstiharidusele aluse panija. Just tema oli Tallinna Kunsttööstuskooli – hilisema Riigi Kunsttööstuskooli – esimene direktor. Koos oma venna Konstantiniga oli ta otseselt seotud „Iseseisvuse manifesti“ väljakuulutamisega. V. Pätsil olid suured teened Vabadussõja-aegse Ühistöö keskjuhatuse esimehena, hiljem Eesti hariduselu kujundajana. Lugejal on harukordne võimalus saada osa tema lapsepõlve- ja noorusmälestustest, aga ta viiakse ka aega, mil sündis Eesti riik. 1944. a. sügisel oli Voldemar Päts vendadest ja õest ainus, kel õnnestus Nõukogude okupatsiooni eest kodumaalt pääseda. Kogumikus leiab avaldamist see osa V. Pätsi arhiivist, mille tema järeltulijad võõrsil alles on hoidnud. Ja me saame lugeda ka tema neljandat põlve järeltulijast Steve Jürvetsonist. Voldemar Päts suri Kanadas Montrealis 1958. a. ja on maetud sealsele eesti kalmistule. Nüüd on ta jõudnud tagasi koju.


Lisas cantabile 18.02.2013
Pane hinne: