Loe ka nõuandeid ja soovitusi, kuidas valida e-lugerit
RSS
Kõik Meelelahutus Raamatud Ajalugu ja poliitika
Suurem Eesti. Valik presidendikõnesid ja -kirjutisi 2006-2011
6.0
3 hindajat

151. Suurem Eesti. Valik presidendikõnesid ja -kirjutisi 2006-2011
Toomas Hendrik Ilves

Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese esimese ametiaja (2006–2011) kõnede ja kirjutiste kogumik “Suurem Eesti” hõlmab kaalukama osa selle ajavahemiku umbes 400 kõnest ja kirjatööst. Kogumikku jõudnud tekstide – kokku neli tosinat – valikukriteeriumeiks said ühelt poolt iga konkreetse sõnavõtu mõju ja selles sisalduv sõnum, teisalt ja peamiselt peaks see valimik andma võimalikult ülevaatliku pildi Eesti kodanikke ja kogu ühiskonda mõjutanud teemadest ja probleemidest viie aasta pikkuses ajalõigus.


Lisas Kristell 02.12.2011
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)
Presidendi kõned

“Ma kujutan ette, et pole just palju tavainimesi, kes endale selle raamatu koju ostaks. Küll aga kingivad kindlasti paljud riigiasutused seda neil jõuludel vastamisi üksteisele.
Kõned on sellisel kujul, nagu nad ette kanti, kuigi Ilves eessõnas ka mainib, et mõne asja oleks võinud öelda teisiti või ütlemata jätta, ent keeldub (loomulikult!) tagantjärgi toimetamast. Lääne demokraatlikes maades oleks see mõeldamatu, aga ma usun, et on palju riike, kus ajalugu tagantjärgi oluliselt korrigeeritud saaks...
Tekkis siin ükspäev diskussioon sõbrannaga, et kas Toomas Hendrik Ilves kirjutab oma kõned ise. Arvasime, et ehkki need on ilmselt tema mõtetega päris hästi kooskõlas, kirjutab siiski keegi teine, samas kui Lennart Meri kirjutas kindlasti kõik ise. Selline tunne on.”

02.12.2011 11:17 - Kristell
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Suvesõda Petserimaal 1941
10
1 hindaja

152. Suvesõda Petserimaal 1941
Herbert Lindmäe

Emeriitprofessor Herbert Lindmäel on saanud valmis kaheksas suvesõja raamat "Suvesõda Petserimaal 1941". Esimesena ilmus autorilt 1999. aastal „Suvesõda Tartumaal 1941”. See on kaheksas maakond sõjaeelse Eesti Vabariigi üheteistkümnest maakonnast, mille kohta on autor põhjalikult dokumenteeritud 1940. - 1941. aasta esimese Nõukogude okupatsiooni kuritegusid ja sellele järgnenud lahinguid Suvesõjas. Igas raamatus antakse põhjalik ülevaade maakonna ajaloost, haldusjaotusest, kultuuriväärtustest ja tuntud inimestest nagu kirjanikud, teadlased, riigitegelased, kunstnikud jt, kes on pärit sellest piirkonnast. Nagu kõigis eelmistes suvesõja raamatutes on lisades täpsed nimekirjad maakonna elanikest, kes kannatasid või hukkusid esimese okupatsiooniaasta terrori läbi: vahistatud, mõrvatud, küüditatud, võitlustes langenud ja sõjaohvrid. Raamatus on täpne ülevaade kõigist Eesti kaadriohvitseridest, kes 13. ja 14. juunil 1941 Värska suvelaagris vahistati. Nagu teada, suurem osa neist hukati või hukkusid Venemaa vangilaagrites Kaug-Põhjas. Eraldi peatükina on kirjeldatud Petserimaa meeste Suvesõja jätku võõras mundris ning lisatud neis lahinguis langenute nimekiri. Kokkuvõttes saame täieliku ülevaate sõjasündmustest Petserimaal aastail 1941-1944. Raamat on väga kaasaegne, sest autor teeb ülevaate Setomaa ajaloost tänase päevani välja. Seto rahva saatus on tihedalt seotud 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepinguga, mis pärast võidukat Vabadussõna määras Eesti Vabariigi territooriumi. Seega tänased riigipiiri küsimused ei ole nende jaoks pelgalt mingi tehnilise piirijoone tõmbamine. Õigusteadlane H. Lindmäe analüüsib neid probleeme Põhiseadusest lähtuvalt ja väga põhjalikult ning nimetab Eesti riigi kohustusi nii oma kodanike ees kui ka rahvusvahelises suhtlemises, nagu näiteks ÜRO UNESCO organisatsiooniga. . Tuleb veel lisada, et käesolev trükis on 40. publikatsioon meeskonnalt, kes moodustati 1992. aastal riikliku komisjonina kolme okupatsiooni ajal toimunud kuritegude uurimiseks. Viimased üheksa aastat on uurimistöid korraldanud ning avaldanud endise komisjoni esimehe ja rahvakirjaniku Jaan Krossi algatusel loodud sihtasutus Valge Raamat.


Lisas sipsik 11.02.2014
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Suvituslinn Elva
10
3 hindajat

153. Suvituslinn Elva
Are Altraja, Ville Oengo

Raamat puudutab eelkõige Elvas H. Raudsepa tn.-2 asuva VEREVI MOTELLI hoone ajalugu. Samas on haaratud ka lähedalasuva n. n. Elva „vene professorite linnaosa“ ajalugu. Sinna rajasid endale XX sajandi alguses suvilad järgmised vene päritolu kuulsad teadlased; Ivan Šurupov, Vissarion Aleksejev, Vjatšeslav Afanasjev ja Ivan Kondakov. Esmakordselt on nende vene teadlaste kohta avaldatud Eesti Rahvusarhiivis leiduvate toimikute faktilisi materjale. Kokkuvõtlikult on raamatus antud ka ülevaade Elva kui asustatudc punkti ajaloost, eriti on juttu Elva raudteejaama avamisest 1889. aastal ja Elva kui suvituskoha tekkimisest ja arengust. Selles ajaloo ülevaates on kasutatud Jaan Kärneri 1931.a. raamatu materjale ning Elva muuseumi töötajate Kaljola Kirti ning Endel Jaanuse töid. Pikem lõik on Elva suvituselust aastatel 1930-1940 ajakirjanduse näidetel. Oluline osa raamatust on pühendatud ka aastatel 1950-1990 Elva „professorite linnaosas“ tegutsenud maatöötajate ametiühingute pioneerilaagrile. Raamatus saavad sõna mitmed Elvaga seotud inimesed: Jüri Kalmus, Rein Abel, Eri Klas, August Vester, Õie Püss, Tamara Rekk, Eetel Genss, Margus Ivask jt. Teiste hulgas avaldavad oma mõtteid ka Elva linnapead: Leonid Semilarski, Kalle Sepp, Väino Uibo, Kalle Jürgenson, Reno Laidre ja Toomas Järveoja. Pikem analüüsiv artikkel raamatu lõpus pärineb ettevõtja Are Altraja sulest.


Lisas sipsik 02.09.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Sõda enne sõda. Nõukogude eriteenistuste tegevus Eestis kuni 1940.aastani

154. Sõda enne sõda. Nõukogude eriteenistuste tegevus Eestis kuni 1940.aastani
Reigo Rosenthal, Marko Tamming

2010. aastal ilmunud Reigo Rosenthali ja Marko Tammingu raamat „Sõda pärast rahu: Eesti eriteenistuste vastasseis Nõukogude luure ja põrandaaluste kommunistidega 1920–1924” keskendus 1920. aastate esimesele poolele. Rosenthali / Tammingu uus raamat „Sõda enne sõda” jätkab sealt, kus eelmine raamat pooleli jäi, keskendudes eelkõige Nõukogude luureorganite Eesti Vabariigi vastasele tegevusele aastatel 1925–1940 ning Eesti vastuluure võitlusele Nõukogude luureteenistustega. Selle taustana juhitakse lugeja tähelepanu nii Nõukogude Liidus toimuvale kui ka laiemalt Euroopas neil aastatel asetleidnud dramaatilistele sündmustele. Raamatu esimene osa „Ida- ja Kesk-Euroopa maailmarevolutsiooni jalus: Nõukogude välispoliitika ideoloogilised alused ehk Molotovi-Ribbentropi pakti eellugu” (autor Marko Tamming) käsitleb tuntud teemat uudsest vaatenurgast. Teise osa, 2/3 raamatu kogumahust, moodustab Reigo Rosenthali ülipõnevalt kirjutatud „Luurajad ja spioonid: NSV Liidu agentuurluure Eestis 1920. aastate keskpaigast kuni 1940. aastani”. Käsitlus põhineb nii Eesti eriteenistuste poolt juureldud vastuluurejuhtumite materjalidel kui ka NSV Liidu luureorganite dokumentidel, mis leiduvad Eesti arhiivides (Vene arhiivides on vastavad materjalid uurijatele kättesaamatud). Raamatu lõpuosa (Marko Tamming) räägib nn „revolutsiooni lipukandjatest” ehk Eestimaa kontrrevolutsiooniga võitlemise komisjonist ja selle töö tagamaadest. Teos annab rohkele allikmaterjalile toetudes panoraamse pildi Eesti Vabariigist aastatel 1925–1940 ja on sellisena uudne ja vajalik raamat kõigile, kes tahavad teada tõde Eesti ajaloost.


Lisas cantabile 18.02.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Sõjasurmad 1939/45
10
1 hindaja

155. Sõjasurmad 1939/45
Heino Prunsvelt

See raamat sündis ideest panna ühtede kaante vahele kõik Teises Maailmasõjas bolševismi vastu võideldes langenud eestlased, aga mitte tähestikulises järjekorras, nagu on tavaks selliseid nimekirju koostada, vaid seada nimed ritta langemise järgi n-ö päev-päevalt. Selles raamatus on kokku 9180 neid eestlasi ja Eestimaal sündinud sakslasi, venelasi jt. rahvaid, kes sõja aastatel 1939–1945 erinevatel rinnetel Saksa ning Soome relvajõududes langenud või teadmata kadunud. Eestlasi ja eestimaalasi langes rinnetel Lapimaalt Aafrikani ja Stalingradist Atlandini. Paljud neist puhkavad kangelaskalmistutel, paljudel neist pole aga ei hauda ega hauatähist. Olgu see raamat nende viimane puhkepaik. Loen oma ülesande täidetuks, kui kasvõi üks Eesti pere leiab sellest raamatust oma kadunud poja, venna, isa või vanaisa..


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Süütalastepäev
4.0
1 hindaja

156. Süütalastepäev
Rein Kasela

Mida enamat saaks täiskasvanuks saades teha üks orvuna kasvanud inimene, kelle lapseootel ema mõrvasid 1941. aastal venelastest julmurid ning kelle metsavennast isa hukutas end seejärel perre kasuemaks sokutanud äraandja? Ta saab ainult uurida ning kõik, mida teada saanud, üles tähendada. Ainult nii saab lunastatud lapsepõlves kogetud kohutav vägivald. Kuid Rein Kasela ei ole piirdunud ainult oma perekonna erakordselt traagilise looga. Ta on laiendanud haaret üle terve Järvamaa, oma kodukandi. Autoril on õnnestunud taastada hulgaliselt kunagisi sündmusi aastatest 1940-1944 ning tuua avalikkuse ette ridamisi nii kohalikke mõrtsukaid kui nende ohvreid. Need lood on täis kurbust ning õõvastavat vägivalda. Ent just sel viisil annab raamatu pealkiri selle sisule hoopis uue ja laiema mõõte. Eesti rahva jaoks kestis süütalastepäev, mil koos Rein Kasela emaga hukkus ka alles sündimata maimuke, enam kui kümnendi.


Lisas Marge-Elin Roose 29.11.2012
Pane hinne:
Kirjuta arvustus

Kuum teema

Folderit dokumendihaldus

Veebipõhine dokumendihaldussüsteem.

Loe arvustusi
http://www.folderit.com/et Folderit dokumendihaldus

Viimati lisatud

Tootegrupid

Uued arvustused

  1. 1Hapsal Dietrich: Ebameeldiv tunne
  2. 2Laulasmaa Spa: #puhkaeestis Hestia Hotel Laulasmaa Spa
  3. 3Vorwerk Kobold VR300: vr200
  4. 4SÜSI Grill & Chill: KOHUTAV
  5. 5Home4you: Kvaliteet

Nõuanded ja soovitused

Sisuturundus