Taassünni põuavälgud
3.5
2 hindajat

157. Taassünni põuavälgud
Sergei Soldatov

Sergei Soldatov (1933-2003) oli Eesti vabadusvõitleja, põrandaaluse dissidentliku võitluse hoogustaja 1970. aastatel Eestis, Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise looja, meelsusvang 1975-1980, vabakirjanik sundeksiilis Saksamaal 1081-2000, raadiohääl Vabaduse raadios, filosoof, moraal-poliitilise taassünni ideoloogia looja ning propageerija. Sergei Soldatov sündis Narvas 24. juunil 1933, suri Tallinnas 24. jaanuaril 2003 ja on maetud Kesklinna Aleksander Nevski kalmistule. Käesolev raamat sisaldab autori mälestusi lapsepõlvest, õpinguaastatest sõjakeerises Ida-Virumaal, mehistumisest ja poliitilisest küpsemisest, põrandaalusest dissidentlikust võitlusest, elust nõukogude poliitlaagris, elust väljasaadetuna Saksamaal ja tema moraal-poliitilise taassünni nägemusi. Autor kirjutab ise oma 1984. aastal ilmunud venekeelse originaali saatesõnades: ...Võimsaks relvaks võitluses üleüldise heaolu eest, tegusamaks relvaks, kui kunagi varem, on hingestatud sõna, nii suuliselt kui kirjalikult. Seepärast, soovides teenida mainitud eesmärki, viib autor ellu oma ammu kavandatud eesmärgi – kirjutada raamat, milles kõigi heaolu eest võitlejate, nende sõprade ja abiliste kasuks oleks üldistatud tema poole sajandi pikkune elukogemus, tehtud poliitikaalase hariva tegevuse ja vaimsete ning loominguliste otsingute kokkuvõte. Autoril, päritolult venelasel, usklikul, sai osaks elada Eesti Vabariigis, ida ja lääne maailmade kokkupuutejoonel, erakordselt vabadustarmastava ja iseseisva eesti rahva keskel. Sai osaks elada suurearvulise vene vähemusrahvuse keskel, kes elas aktiivselt oma usulist ja kultuurialast elu. See teravdas rahvusvaheliste suhete nägemist tema poolt. Talle sai ka osaks olla tunnistajaks Eesti vallutamisele nõukogude imperialistide poolt ja sellele järgnenud repressioonidele, mis läksid maa elanikkonnale maksma kolmandiku tema koosseisust. Näha Teise maailmasõja draamat, mille käigus maa kolmel korral okupeeriti võõramaiste sõjavägede poolt. Õppida keskkoolis despootliku stalinliku re˛iimi tingimustes. Lõpetada Polütehniline Instituut Leningradis Hruštšovi sula tingimustes. Töötada juhtivatel insenerikohtadel nõukogude tööstuses. Õpetada nõukogude kõrgkoolis. Seada ennast vastu nõukogude süsteemile. Paljude aastate jooksul kanda karistust nõukogude vanglates ja koonduslaagrites. Olla aastal 1981 pärast vangistusest vabanemist koos naise Ludmillaga Nõukogude Liidust välja saadetud. Raamat on kirjutatud jutustava uurimuse kujul, ühildades isiklikult üleelatu ja kaasaja tunnetamise nägemusega tulevikust. Raamat sisaldab fakte elust ja mõtteid nendest, tunnistusi mineviku sündmustest ja uute probleemide asetuse, pahelise nõukogude tegelikkuse analüüsi ja programmilised etteanekud tulevikuks. Kuid filosoofiline ja sotsioloogiline teema on raamatus ainult kaugeks fooniks. Selle põhiliseks sisuks on poole sajandi jooksul isiklikult üleelatu...


Lisas Marge-Elin Roose 14.09.2012
Pane hinne:
Takerdunud rünnak
7.8
6 hindajat

158. Takerdunud rünnak
Leo Kunnas

Riigikaitse ei ole raketiteadus või elementaarosakeste füüsika. See kolmekümnest ajakirjanduslikust artiklist kokku pandud raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale teadvustamaks Eesti riigikaitse võtmeprobleeme. Siin ei käsitleta ainuüksi probleeme, vaid pakutakse ka lahendusi.


Lisas trophyhunter 18.12.2010
Pane hinne:
Tallinna kalmistud - rahva pärand

159. Tallinna kalmistud - rahva pärand
Frank Adamek, Tiiu Kuhi

Eesti ja inglise keelne kultuurilooline ülevaade Tallinna endistest ja tänastest kalmistutest ühes rohke pildimaterjaliga. Mõeldud nii Eesti lugejale kui välisturistile.


Lisas Marge-Elin Roose 14.12.2012
Pane hinne:
Tallinna märtsipommitamine 1944
10
1 hindaja

160. Tallinna märtsipommitamine 1944
Jaak Juske

1944. aasta 9. märtsi ööl sooritas Nõukogude lennuvägi Tallinnale kahes laines terrorirünnaku, mille käigus hävis hinnanguliselt pool toonasest elamispinnast – Tallinna ilme muutus igaveseks. Aeg teeb aga oma töö ja õige pea elav mälestus märtsipommitamisest kaob. Seda tähtsam on tuua avalikkuse ette arhiividest ja erakogudest pärit vanad fotod, mis seda õudust mäletavad. Vanadel fotodel on rääkida märtsipommitamisest oma tumm, aga väga kõnekas lugu. Et me ei unustaks.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne:
Teine maailmasõda
10
1 hindaja

161. Teine maailmasõda
Antony Beevor

Teine maailmasõda algas 1939. aasta augustis Mandžuuria piiril ja lõppes sealsamas täpselt kuus aastat hiljem Nõukogude invasiooniga Põhja-Hiinasse. Sõda Euroopas tundus olevat täielikult eraldatud sõjast Vaiksel ookeanil ja Hiinas, siiski olid maakera vastaskülgedel toimunud sündmustel tõsised tagajärjed. Oma tõeliselt ülemaailmse ulatusega on see ajaloo suurim katastroof mõjutanud järeltulevaid põlvkondi ja nende arusaamu enam kui ükski teine konflikt. Antony Beevori varasemad raamatud „Stalingrad“, „Berliin 1945“ ja „D-Päev“ on saanud bestselleriteks üle maailma, need on ilmunud enam kui 30 keeles ja müüdud üle viie miljoni eksemplari. Kasutades kõige uuemaid akadeemilisi uurimusi ning kirjutades selgelt ja osavõtlikult, maalib Beevor tervikpildi haarava jutustusega, mis ulatub Põhja-Atlandist kuni Vaikse ookeani lõunaosani, lummetuisanud stepist kuni Põhja-Aafrika kõrbe ja Birma džunglini, SS Einsatzgruppe’deni piirimaadel, karistuspataljonidesse arvatud Gulagi vangideni ja Hiina-Jaapani sõja kirjeldamatute julmusteni. Käesolev raamat on esimene köide kahest köitest.


Lisas Marge-Elin Roose 12.11.2012
Pane hinne:
Tervist, proua president! Evelin Ilvese tee Kadriorgu
3.7
3 hindajat

162. Tervist, proua president! Evelin Ilvese tee Kadriorgu
Katrin Lust

Kes on Evelin Ilves tegelikult? Milline on ta siis, kui ta ei ole vastuvõttudel või heategevusüritustel kaamerate fookuses? Milline oli ta siis, kui ta ei olnud veel presidendi abikaasa? Katrin Lust on võtnud intervjuusid kümnetelt inimestelt, kes tundsid Evelini juba lapsena, käisid temaga koos ülikoolis, olid kolleegid tema ambitsioonika karjääri algusaastatel. Lugudest joonistub välja pilt naisest, kes rühib kõhklematult tippu, maadeldes samal ajal oma ebakindluse ja keeruliste lähisuhetega. Kas Evelin Ilvese eesmärk oligi alati saada presidendiprouaks? Ja kas tema unistuse täitumine oli õnnistus või hoopis needus? Kas võim ja raha rikkusid ära tubli, tööka ja sihikindla eesti naise või olid kallid kleidid ning lakkamatu esinemisvajaduse rahuldamine algusest saadik eesmärk omaette?


Lisas cantabile 18.06.2013
Pane hinne: