- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
139.
Rusikatega raiutud rada. Läbi pilkase öö
Paul Pajumaa & tundmatu metsavend
Käesolev raamat sisaldab kahe metsavenna mälestusi. Kuid miks on kaanel ära toodud vaid ühe autori nimi? Vastus sellele on lihtne – me ei tea teist. Anonüümne autor ei maini seda oma kirjatöös „Läbi pilkase öö“ kordagi ning vaid ees- või hüüdnimedega on märgitud ka kõik selles esinevad inimesed. Küll aga selgub tekstist tegevuspaik – Ida-Virumaa. Sealsetes laantes kestis tundmatu metsavenna troostitu punkrielu rohkem kui 9 aastat. 1953. aastal, veidi peale Stalini surma, mees siiski lõpuks arreteeriti ning tal tuli vireleda aastaid Siberi vangilaagreis. Mälestused on kirja pandud 1991. aastal. Teine autor, kunagine silmapaistev poksija Paul Pajumaa, kirjeldab oma mälestustes „Rusikatega raiutud rada“, kuidas ta Sinimägede all nõukogude sõjaväest deserteerus ja ennast varjama hakkas. Pärast tabamist tuli raudsete rusikate ning leppimatu loomuga mehel võidelda aastaid ellujäämise eest nii Patarei vanglas kui Kaug-Põhja trahvilaagrites.
Lisas Marge-Elin Roose 26.09.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
140.
Saada mulle vaid sõna. Lugu armastusest ja ellujäämisest Gulagis
Orlando Figes
„Saada mulle vaid sõna“ on kahe moskvalase, Levi ja Svetlana erakordne armastuslugu. Olles sõja ning mehe Gulagi vangistuse ajal neliteist aastat lahus, püsisid nad teineteisele truud ja jätsid neist aegadest maha hämmastava armumonumendi: 1500 kirja aastatel, mil Lev võitles ellujäämise nimel ühes Stalini kõige kurikuulsamas sunnitöölaagris. Need tsenseerimata ja kaunid kirjad, mida smugeldasid laagrisse ja sealt välja vabad töötajad ja ametnikud, on rabavalt vahetud ning pakuvad meile võimaluse astuda sisse nende kahe inimese maailma. Svetlana kirjad on mälestusmärk katkematule lootusele, mida ta sõjajärgse Moskva argihalluses elus hoidis. Lev püüab oma õrnades ja hoolivates kirjades anda ühelt poolt Svetlanale jõudu, teisalt aga salvestada üksikasjalikult neid jubedaid tingimusi, millesse ta oli heidetud. Iga tema kiri oleks võinud jääda viimaseks. Orlando Figes jutustab Svetlana ja Levi lugu tähelepanuväärse sisseelamise ja soojusega, taastades samal ajal meisterlikult toda laiemat maailma, milles nende lugu meie ees järk-järgult avaneb. Levi ja Svetlana kirjavahetus kui ainus teadaolev tervikuna säilinud kogu, mis kirjeldab vahetult elu Stalini-aegses Gulagis, avardab meie ajaloopilti, ent sama haarav on lugu paarist, kes, olles ajaloosündmuste tõttu teineteisest kaugele paisatud, hoiavad ometi oma kiindumuse elus. Nagu see raamat siin näitab, võidavad isegi halvimail aegadel ja karmimais paigus ikkagi armastus, pühendumus ja lootus. Orlando Figes on Londoni ülikooli Birkbecki kolledži ajalooprofessor. Ta on kirjutanud Venemaa ajaloost seitse raamatut, sealhulgas ka eesti keeles ilmunud „Sosistajad. Eraelu Stalini Venemaal“ (2010) ja „Nataša tants“ (2003).
Lisas Marge-Elin Roose 02.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
141.
Saaremaa Rahvateater 50
Lea Kuldsepp
Raamat „Saaremaa Rahvateater 50”annab ülevaate teatri tegevusest 50 aasta jooksul ja sisaldab andmeid kõikide lavastajate ja näitlejate kohta.
Lisas cantabile 29.01.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
142.
Salauksed avanevad
Tõnu Õim
Kahekordne kirimale maailmameister Tõnu Õim kutsub selles raamatus lugejat kaasa teekonnale meie ärkamisaja seni vähetuntud radadele, teekaaslasteks kuue kuulsa baltisaksa aadlisuguvõsa (Amelung, von Bock, von Fick, von Lauw, von Lilienfeld ja von Manteuffel) nelja põlvkonna esindajad, kes Eestimaa arengus tähtsat rolli mängisid. XVIII sajandi algus... Tallinnas jäi pärast Põhjasõda elama vaid 2000 inimest, sestap kujunes Eestimaa majanduslikuks ja kultuuriliseks keskuseks Kesk-Eesti, eriti aga Põltsamaa–Võisiku–Tartu piirkond. Balti alade suurim tolleaegne tehastekompleks – Amelungide klaasimanufaktuurid – paiknes just Põltsamaa – Võisiku kandis. Loomulikult soosis majanduslik edu neid, kel rohkem või vähem sidemeid Venemaa keisrikojaga, ja mitmete eespoolmainitud väärikate härrasmeeste elu oligi tihedalt seotud toonaste Venemaa valitsejate omaga, kellest kõige olulisemat rolli Eestimaa jaoks mängis kindlasti Katariina Suur. Kuidas on see kõik seotud aga malega? Saate teada, kui avate käesoleva raamatu...
Lisas Marge-Elin Roose 03.01.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
143.
Sekretärid ajapeeglis
Sirje Orvet
Sekretäri töö peegeldab alati oma kaasaega , mõtte- ja valitsusviise. Autor kirjutab, et aduda ametiolemust ja –tähtsust, tuleb püüda tema kohta näha valitseva sotsiaalse püramiidi kihistustes. Mosaiigikillud pani autor ritta ajastute kaupa: arhailine ja varaste tsivilisatsioonide ajastu, antiigi ajastu, keskaeg, renessanssi ajastu, baroki ajastu, valgustusajastu, klassitsism, romantism ja nüüdisajastu. Fragmentaariumis on põhitähelepanu pööratud eeskätt Euroopas toimunule. Iga peatüki moodustavad kolm valdkonda: põgus sissepõige ajastu mõtte-ja kultuuripildile, sekretäritööd puudutavad leiud ja tähelepanekud naiste elust.
Lisas sipsik 03.02.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
144.
Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin
Aadu Must
lates 18. sajandist on Siberil arvestatav koht Eesti ja eestlaste ajaloos. Pärast Põhjasõda, kui Eesti ala oli langenud Vene tsaari võimu alla, hakkasid siin¬mail levima jutud külmast ja tühjast maast – Siberist. 18. sajandil kuuldi siin lugu¬sid Rootsi väes sõdinud sõjavangidest-karoliinidest, kes Siberis ära käinud või ka igaveseks sinna jäänud. 19. sajandi alguses sai Siberist eestlaste jaoks karm ja kuri paik, kuhu kohtud saatsid millegagi võimude hukkamõistu ärateeninud inimesi. Nii kõrtsis, mõisas, külas kui ka linnas sosistati, et Siberisse oli saadetud siitsamast kubermangudest pärit kõrgeid võimukandjaid, kes tsaarile kurja tahtnud teha, aga veel rohkem teati kohalike röövlite, mõrtsukate, hobusevaraste või lihtsalt eluga pahuksisse läinud talupoegade ärasaatmisest. Siber oli Venemaa vangla. Võibolla ka maailma lõpp, sest tagasi sealt ju tavaliselt ei tuldud. Siberist ja sinna saadetud eestlaste saatusest kirjutasid ajalehed, tolle paiga kuri kuma saadab meie perepä¬rimusi. Ent selle kõrval leiame lugusid nendestki, kes rändasid Siberisse heas loo¬tuses endale ja oma perele paremat elu rajada. Mõnele sai see retk tema edu-, teis¬tele kaduloo alguseks. Väga paljude kunagi oma kodu sunniviisil või vabatahtlikult Siberisse rajanud rahvuskaaslaste järglased elavad meie keskel ka täna. Siberi eest¬laste lugu on osa meie rahva ajaloost, aga ega me seda ju eriti põhjalikult ei tunne.
Lisas Marge-Elin Roose 28.11.2012
Kuum teema
