Tallinna söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“Väga sõbralik ja kiire teenindus ja toit oli ülimaitsev.”

“Ma olen sellest übervanast majast möödunud palju kordi — isegi pilti teinud sealse räämas ukse ees! Ma olen ka erinevates Aasia riikides käinud mitmeid kordi, veel enam aga Aasia restoranides nii meil kui mujal kui ka veel kaugemal. Hea meel on näha, et vanast unustusse vajunud räämas majast on üles vuntsitud toretsev aasiapärane pärl kuskil pisikeses Ida-Euroopa riigikeses, meie enda Eestis — kes oleks osanud arvata! Juba sisse astudes vajus suu lahti (ja ei sulgunud enne väljumist..külm oli õues!), sest interjöör on metsikult hull :) Eriti meeldis sisekujundaja julgus kombineerida nii ebamaised kitšid detailid sümboolsete Aasia kujudega (mis olid spreiga üle kullatud!). Ja neil elab akvaariumis Merineitsi! Juba ainuüksi laemaalingutel olevate prominentide kiiksudega piltide äratundmisele kulub tohutu aeg. Õnneks menüüd ei toodudki kohe lauda, vaid lasti natuke ümbrust sisse hingata ja mõelda end kuskile müstilisse paralleelreaalsusesse.

Enne toidumenüüd pakuti uurimiseks kokteilikaarti, kuhu on valitud valdavalt Aasia klassikud, osad neist vanad-head-ent-Tai-Boh-tõlgendusega. Meeldis see, et leidus huvitavaid kombosid, kus isegi tšillipipart polnud kardetud kasutada.

Toidumenüü on meeldivalt vaid kahe lehekülje peale ära jaotatud — seega pole liiga pikk ega segadusttekitav, ent ometi kulutas ohtrasti aega, sest iga rida tekitas küsimusi ja proovis manada ettekujutuse kirjeldatud roast. Õnneks oli kelner vägagi sõbralik ja abivalmis toiduhuviline, kes teadis üsna täpselt toitude valmistusviisist, päritolust ja lisaks jagas lahkelt omapoolseid soovitusi.

Esialgselt sai valitud suupisteks Tai kalakook, kuid selgus, et selle asemel on krevetikook. See ei tundunud nii ahvatlev ja häälestusime ümber hoopis Kong Sarongile (10€) ja Hanoi rullidele (8€). Viimaseid pidin guugeldama, sest ainult sellise nimetuse põhjal jäi ebaselgeks, kas tegemist on kevadrullide või muude rullidega ja mil moel need valmistatud on. Kelner valgustas selles osas ja peagi sai maitsta mõnusaid friteeritud kevadrulle kalamarja ja kastmega. Kong Sarong ehk “frititud krevetid munanuudlite kaisus” olid samuti väga maitsvad ja huvitava teostusega. Tundus, et munanuudlidki olid frititud ja neid oli kreveti kõrval ohtrasti ning sai mõnusalt krõmpsutada, eelnevalt tšillikastmesse torgates. Nuudlid olidki armsasti krevette embamas ja kogu kombo sobitus väga hästi kokku maitsete poolest.

Pearoa osas on päris lai sortiment ja kõht ei tohiks tühjaks jääda ei mereannisõbral, taimetoitlasel ega ka sealiha-armastajal. Küsimusi tekitas part, mis on märgistatud ebatavaliselt: 1/2 (26€) ja 1/4 (14€). Kas pool on täpselt pool pardist? Kas veerand on koib ja tiib? Tõde selgus taldrikul: 1/4 on täpselt üks pardijalg, mille kõrval oli imeline isetehtud hoisin-kaste! No ja mõned juurikad ka vahele :) Tegelikult kõik kastmed ongi koka poolt ise valmis segatud, ei mingeid säilitusaineterohkeid pudelikastmeid.

Veel sai proovitud wasabi krevette (13€), millel muud kõrvast polegi. Näljasematele pakutakse kõhutäiteks juurde riisi. Minu jaoks oli originaalkogus paras, sest seal oli piisavalt krevette ja nad peaaegu, et ujusid mõnusas kreemjas kastmes. Esmalt pelgasin, et äkki on liiga wasabised ja kas jaksan muudkui nina nuusata, aga tegelikult oli maitse täpselt tasakaalus ja teravust oli aimatavalt tunda, kuid see ei varjutanud muud maitset.

Muidugi mõista tekitas küsimusi ka intrigeeriv “Kōbe beef” (imelised 91€!), mis aga lähemal uurimisel osutus hoopis Wagyu beefiks. Tundus natuke kahtlane, et kas tõesti Kōbe piirkond suudaks varustada ka Eestit oma imepärase lihaga? Selle kohta selgitati, et liha päritolumaa on Uus-Meremaa, kuid sellegipoolest on tegemist suussulava hõrgu Kōbe-stiilis kasvatatud ja tehtud lihaga, mis väärib proovimist. Senimaani polevat keegi seda Tai Boh’s veel tellinud, seega ootan huviga, et keegi oma kogemust jagaks :)

Kuna eelnevad road polnud liigselt magu kurnavad, siis jagus ruumi ka magustoidule. Proovitud sai esmalt kookose panna cottat (6€) ning see oli see koht, kus kelner tunnistas, et tal jooksis juhe kokku, sest ma uurisin, mida muud head on lisatud peale kookospiima. Selle peale tõttas ta kööki ja tuli tagasi paberiga, kus oli kõik detailselt kirja pandud :) Kookospiim, koor, piim, želatiin, suhkur, Malibu liköör ja peal mangotükikesed — nii lihtne ja ometi nii hea! Imemaitsev ja ideaalselt voolava konsistentsiga oli ka vana hea klassik — šokolaadi fondant (6€).

Üldiselt jättis Tai Boh väga meeldiva mulje, nii kiire ja efektiivse teeninduse kui toitude poolest. Tore oli näha köögipoolel toimetamas ehtsaid asiaate, mis lisab Aasia restoranidele väljaspool Aasiat kuidagi rohkem kredibiilsust ning autentsust.

Hindade osas oli minu jaoks kvaliteedi-meeldejääva kogemuse suhe paigas ja ei tundnud, et mind oleks röövitud. Minu jaoks pole roogade puhul esmatähtis nende keerukus, vaid vastupidi — lihtsus ja puhtad ning hästi kombineeritud maitsed. Tai Boh’s on see kõik mõnusasti tasakaalus. Kui vaadata juurde ja hingata sisse natuke interjööri, siis võibki täielikult unustada, et asume Eestis, mitte kuskil kuumas ja niiskes Aasia suurlinna šikis restoranis. ”

“Kuid sojapiimaga lattet teha ei osata :(”

“Käisime tähistamas poja lõpetamist Mustamäel pubis Haven ühe sõbra soovitusel.
Väga naljakas menüü ja hinnad olid väga taskukohased. Positiivne üllatus oli ka see, et teenindaja oli sõbralik ning road olid suured. Interjöör oli lihtne ja hubane.
Toitude maitse kohapealt ma ütlen selliselt, et kui kõik pubid teeks selliseid toite siis restodel läheks keeruliseks. Pole mõtet maksta kaks korda restos rohkem kui pubis saan sama kvaliteeti.
Olime kuuekesi ja arve tuli 88 koos kõikide jookidega.”

“Varem asus samades ruumides Jaapani toidule spetsialiseerunud Sakura, nüüd on samade omanike käe all sellest saanud kohvik Arukas, mis, muide on tagurpidi loetult Sakura. See selgitab kummalist nimevalikut pisut :)

Sees on kõik peaaegu samamoodi nagu oli eelmise toidukoha aegu ning ka toidunõud on samad. Tundsin ära taldriku, millelt olen sushit söönud.

Pean tunnistama, et mulle meeldis aga Sakura rohkem. Ei ole Aruka toidud nii head, et sinna hirmsasti tagasi kipuks, aga pole õnneks ka nii halvad, et seda kohta tingimata vältima peaks. Kodulehel lubatakse puhtaid maitseid, aga tegelikult on toidud isegi liiga maitseterikkad ning maitsekooslused pole alati parimad.

Pestopasta mereandidega oligi tõesti (väga permesanise) pestoga ning mereandidega, millesse kuulusid krevetid, lõhe, kalmaarirõngad... Ehk omavahel mitte väga hästi sobiv maitsebukett. Polnud paha, aga võib-olla natuke üle pingutatud.


Supis polnud maitseid samuti tasakaalu saadud. Seal olid justkui õiged komponendid, aga nende omavaheline suhe ei klappinud päris ideaalselt.


Naelapea pihta oli aga saadud šokolaadi fondantiga, mis maitses väga hea
”

“hubane koht- pärast pehmenduste paigaldamist kõvadele pinkidele veelgi parem!
Toiduportsud ülisuured ja üsna maitsvad.
Häirivad kondid kalasupi sees!
Proua teenindaja meeldib vähem...”