Dvigatel - Arvustus.com arvustused

“Olen igapäevane klient ja mulle meeldib väga. Söögid on alati head, ausaltöelda ei mäletagi, et kunagi miski oleks mitte maitsenud. Võibolla üks sampinjonisupp, kus oli liiga palku seeni, aga muidu vesine. Võibolla see oli vegan, ehk siis pidigi selline olema. Lihakraam on alati väga hea.

Kuna praegu grill on suvepuhkusel, siis sinna ei ole ammu sattunud, aga väga ei hooli ka. Jah liha on värske, aga minu jaoks jääb väheks ja järjekorras tuleb kaua seista. Bistroo on kiire ja iga päev on vähemalt kaks liha valikut.

Nõude ise ära viimine on tõesti teistest söögikohtadest erinev, ei saa lihtsalt kandikuga kuskile riiulisse tõsta, vaid söögijäägid tuleb eraldi auku lükata, paber eraldi… taldrik, kahvel-nuga eraldi korvi.

Hommikusöögi-kohvikus võiks olla värskeid võileibu, ainult rännumees ja juustupanini on natuke nõrk valik.”

“Jõudsin Dvigateli (või DV1G4TELi kui prooviks moodne olla) vahetult peale avamist kell 11, nii et suurt tunglemist veel ei olnud. Silt väljas näitas, et kohvikuosa on avatud juba 8st, kuid lõunasöögiosa 11-14. Minuga samal ajal oli seal veel umbes paarkümmend varajast näljast, kuid kuna koht on nii suur, tundus saal peaaegu inimtühi.



Igatahes sain toidu kätte väga kiiresti. Rohkem läks aega menüüde uurimisega, sest ma ei märganud kusagil seina peal mingit suurt menüüd. Toitu jagatakse leti taga neljas kohas, igas kohas oma temaatika ja oma menüü A4 paberil. Toite oli küll igas menüüs ainult üks. Tänase päeva teema oli selgelt kala (on ju neljapäev), aga valisin hoopis paneeritud karbonaadi.



Täiesti pädev päevapraad. Ise sai valida lisandi, valikus riis, köögiviljatamp ja tatar ning eraldi juurde võtta ka salati. Leib ja või on tasuta, samuti kraanivesi.

Teenindaja leti taga oli rõõmsameelne ja naeratav ning naeratas isegi siis, kui ma poole söömise ajal käisin riisile kastet juurde küsimas. Koht ise on igati viisakas ja kuigi inimtühjana veidi kõledavõitu, siis ilmselt päris lõuna ajal on õhkkond teine.
Päevapakkumised võiksid olla ka suurelt kuskil seinal, siis teaks kohe, millise leti juurde sammud seada.”

“Ohoo. Saared ja jogurtiletid läinud, koht näeb kohe palju loogilisem välja.

Viimati kui umbes eelmisel talvel Lõõtsa tänava sööklas söömas käisin, olid seal veel keset saali ümmargused bufee-letid; mul on selle kohaga ainult ebameeldivad mälestused. Külastajaid ei olnudki kunagi palju, aga toiduvalik oli suur ja halvasti paigutatud ja tänu sellele olid järjekorrad pikad ja aeglased ja ümmarguse leti ümber ei saanud õieti aru, kust järjekord algab või lõppeb ja kui lõpuks ühest letist sain sobiva lihatüki, teisest kartuli, kolmandast salati, siis veel kassasaba ja oligi toit juba külm. Nimeks oli sel kohal siis City Platz, need saared ja muu sisustuse sai see aga päranduseks veel varasemast Mercado restoranist. Mercado oli siis Imre Kose majandusbuumi-tipu-aegne projekt, tehtud lootuses, et kõik kohalikud kõrgepalgalised on meelsasti nõus pool teenitust lõunatamise ja gurmee peale kulutama. Ei olnud. Järgmisena katsetas Lauri Laubre City Platz’i nime all, aga järjest rohkem Ülemistes töötavaid inimesi hakkas mujal lõunatamas käima või üldse kodust kaasavõetud toitu sööma.



Kohalike üritajate asemel on nüüd operaatoriks maailma kontorirottide lõunasöögiekspert Sodexo ja muutused on ka silmaga näha. Esiteks on plats puhtaks löödud, vanast gurmee-teemast ei ole midagi alles. Kohe sissepääsu kõrval on Bistroo, kust tööinimene saab kiirelt söögi kätte. Valik ei püüa enam Lido’le sarnaneda, vaid on ainult 3 päevasööki, umbes et liha, kala ja taimetoit. Kõik bistroo toidud maksavad 4,45€ ja see sisaldab ka kartulit/riisi/tatart, kuid mitte salatit (50 senti), nii et viiekas läheb ikka ära. Võtsin põrsaribid BBQ kastmega ja praekartuliga. Maitses hästi.



Saali teises otsas asuvad Grill ja Pasta&Pizza osakonnad ja pubi-stiilis kohvik, aga sinna ma ei jõudnud.
Istumiskohti on mitmeid erinevaid, väikseid laudu ja suuri laudu.



Ja neid inimesi, kes laudadelt kandikuid ja nõusid ära nendele ratastega riiulitele viisid, ka ei ole enam. Ega ka neid ratastega riiuleid. Sest igaüks viib ise oma nõud ära ja enamgi veel. Saali Maksuameti-poolses otsas asub tõsine jäätmejaam, kus eraldi tuleb valada biojäätmed ja salvrätid ning sorteerida nõud. Kui toiduga mäkerdada ei meeldi, siis tasub taldrik tühjaks süüa.



Aga samas saab ka tasuks kommi.



Kokkuvõtteks: toidu saab kiirelt kätte, teenindus on meeldiv, koht viisakas. Tõenäoliselt käin edaspidi Ülemistes olles pigem Dvigatelis söömas kui R-kioskis.”