Elulood ja memuaarid - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

109. Murtud muusika
Sting

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

110. Mürka. Pea jagu üle
Mart Soidro

Elulooraamat meie läbi aegade ühe parima korvpalluri Martin Müürsepa värvikast elust. Ausa otsekohesusega on kirjeldatud esimesena NBA-sse jõudnud tippkorvpalluri karjääri, peatudes ka seikadel, mis tavapärastesse elulooraamatutesse ei jõua. 36-aastase sportlase 480-lehejüljeline, 600-nimelise isikuregistri ja 430 artiklile viidatud elulooraamat on meie oludes pretsedenditu. Autoril õnnestus ettevalmistusperioodil vestelda pea kõigi Müürsepa jaoks oluliste inimestega, alates Martini emast ja lõpetades kultustreener Dušan Ivkovićiga.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

111. Nõgesed ja nartsissid
Heljo Mänd

Heljo Männi päevikulaadses mälestusteraamatus oma kaasaegsetest saame teada nii mõndagi isiklikku ja isikupärast eesti kirjanikest, heliloojatest, näitlejatest, kultuuritegelastest. Lühikesed mälupildid vahelduvad fotodega ning annavad erakordselt huvitava terviku loomisest ja loomevõimalustest, tööst ja elust ajal, mida aasta-aastalt üha vähemad mäletavad. Seda väärtuslikumad on Heljo Männi poolt kirjasõnasse talletatud lood. Lihtsad ja keerulised, naljakad ja kurvapoolsed. Nõgesed ja nartsissid – kõrvetavad ja siravad. Kujundanud: Angelika Schneider.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

112. Olümpiahõbe Martin Klein
Endel Priidel

Eesti maadlejatest tõusid maailmameistriks 1897 Georg Lurich (1876–1920), 1898 Georg Hackenschmidt (1877–1968) ja 1901 Aleksander Aberg (1881–1920). V olümpiamängudel Stockholmis astus olümpiastaadionil matile suurel areenil tundmatu maadleja ja tegi seal 14. juulil 1912 imet. Martin Kleini ja Alpo Asikaineni vaheline matš, mis kestis 11 tundi 40 minutit on maailma maadlusajaloos ainulaadne. Võidu hinnaks oli hõbemedal – aga see on Eesti esimene olümpiamedal.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

113. Omade juures vangis. Richard Majaku mälestused vangilaagritest
Richard Majak

Pea igas Eesti peres on pidanud keegi Siberi vangilaagrite õuduseid üle elama. Me oleme lugenud ja kuulnud lugusid kümnetest ja sadadest süütutest inimestest, kes Stalini repressiivaparaadi hammasrataste vahele vangi jäid. Kommunistlik režiim ei halastanud aga mitte ainult teise maailmavaatega inimeste peale, vaid oli armutu ka omade suhtes. Nende omade suhtes, kelle idealistlik utoopia parimast elust ei mahtunud kuidagi Nõukogude võimu karmi reaalsusse. Me pole tahtnud neist siiani rääkida, oleme neist mööda vaadanud ja proovinud neid unustada. Ajalugu ei saa aga olla valiv ja seega oleme otsustanud jutustada loo mehest, kes uskus oma ideaalidesse ning seeläbi paremasse tulevikku. Vaatamata sellele, et tema paljud kamraadid hukkusid „omade“ käe läbi ning talle endale sai osaks „omade“ poolt aastakümnete pikkune kannatusterada, jäi ta ikka enda valitud teele, ausalt ja uhkelt. See on lugu mehest, kellel ka Stalini ajal Stalini nime kuuldes paha hakkas. Te hoiate käes rohkem kui veerand sajandit lauasahtlis peidus olnud Richard Majaku (Anslaud, 1884-1984) mälestusi vangilaagris ja asumisel veedetud ajast. Kahel korral Siberisse saadetud ideelist kommunisti Majakut süüdistati paljudes režiimivastastes kuritegudes, millest markantsem oli Ždanovi tapmiskatse. Neid ridu kirjutades ei uskunud Majak, et need kunagi ilmavalgust näevad. Liiga karm ja realistlik oli läbielatu kirjeldus. Pigem oli see mõeldud mälestustena vaid lähedastele: tütrele ja lapselastele. Ricahar Majak on pidanud oma elu jooksul mitut väärikat ametit, kuid ilmselgelt võime me kõige väärikamaks pidada õpetajakutset. Sestap uurisime ka Majaku kunagistelt õpilastelt, kuidas nemad neil keerulistel aastatel oma õpetajat mäletavad. Õpilased meenutasid, et tegemist oli esimese õpetajaga, kes tõstis veidi eesriiet tegeliku ja pealesurutud ajaloo vahel. Inimesega, kes rääkis läbielatud õudustest kartmata taas „omade poolt vangistatud olla“. Tuntud südamearst Toomas-Andres Sulling meenutab Majakut viiekümnendatest: „Me polnud kuulnud midagi Stalini terrorist ja Siberi vangilaagritest. Õpetaja Majak rääkis meile ettevaatlikult, samas üsna teravalt Stalini ajal tehtud suurtest hirmutegudest. Ta rääkis meile 1917. aasta revolutsioonist, mida nägi oma silmaga. Ta rääkis klassidevahelisest vihast, tuues ühe näite, kuidas kasakas otse perroonil teise inimese puruks raius. Veel panin tähele, et kui kooli aktusel või mõnel muul üritusel Stalinist head räägiti, siis lahkus õpetaja Majak vaikselt ruumist. Alles hiljem sain aru, et tal hakkas Stalini nime kuuldes paha.“ Rischard Majaku lapselaps Andres Anvelt ütleb oma vanaisa kohta: „Ta pidas end kommunistiks ja uskus, et utoopia on võimalik ilma vägivalla ja surveta, inimeste vabal tahtel. Isegi vangilaagrid polnud suutnud teda sellest idealismist võõrutada. Vanaisa ei uhkustanud kunagi ega pannud rinda neid kuldseid kulinaid, mida nõukogude võim oli talle lepituseks andnud. Sest ta ei uskunud sellesse, et see, kuidas maailm tema elu jooksul muutus, oli õige ja õiglane. Ta ei võtnud sellist pealesurutud käsitlust ja ka võimu lepitust kunagi omaks. „ Head ajarändamist ning arusaamist, et maailm ei ole must-valge.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

114. Onu Bella - Ma võtsin viina
Igor Maasik

Seda võib nimetada autobiograafiaks, memuaarteoseks, ilukirjanduslike sugemetega ajalooks. Neil intiimsetel lehekülgedel avab autor oma tundliku hinge. Bella jutustab ajast ja elust, pildistab inimesi ja sündmusi, analüüsib impulsse, mis inspireerinud tema loomingut. Tekstid pakuvad rikkalikult äratundmis- ja avastamisrõõmu ning suurt lugemismõnu. Nii muusikas kui kirjatöös on Bella trump stiil. Ajal, mil Eesti kirjandus kubiseb nilbustest, eriti seksist, jääb Onu Bella maitsekaks ning väljapeetuks: ta räägib mõndagi keppimisest, nikkumisest, nussimisest ja tahapanemisest, kuid seksist – mitte sõnagi.