- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
103.
Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming
Andrei Krasnoglazov
Andrei Krasnoglazovi „Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming” on dokumentaalne biograafia, milles autor keskendub lugeja seisukohast kõige huvitavamatele asjaoludele, mis heidavad valgust Suure Ühekäelise (nii kutsuvad Cervantest hispaanlased ise) ühe või teise teose saamisloole. Autor annab ühtlasi ka ülevaate Cervantese elu ja loomingu uurimisest läbi aegade.
Lisas Marge-Elin Roose 07.08.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
104.
Minu elu Rameto-s ehk kuidas me meelt jahutasime
Toivo Tootsen
1960. aastate keskel lubati Nõukogude Liidus taas nalja teha. Veel enam – naljatamist suisa soositi. Ja nii loodi meelelahutussaadete toimetus RAMETO, mille esimene saade läks eetrisse 1965. aasta lõpus. See raamat on raadio- ja teleajakirjanik Toivo Tootseni meenutus RAMETO-st. Subjektiivne, fragmentaarne, üksikutest mälupiltidest koosnev. Ja et meeles on ikka rohkem see, mis saadete tegemisega kaasas kais, tuleb enamasti juttu mitte niipalju saadetest kui just nende tegijatest.
Lisas Marge-Elin Roose 23.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
105.
Minu isa Gunnar Aarma
Maria Tilk
Gunnar Aarma sai tuntuks peamiselt oma ravimeetodite ja tarkade nõuannete poolest, kuid vähem tähelepanu ei vääri tema huvitavad reisid ja enne suurt ilmasõda aset leidnud kohtumised, millest ei osanuks tavaline Eesti lihtsurelik unistadagi. Hemingway, Franco abikaasa ja Hitler, kui mainida ära mõned kuulsamad tegelased, kellega tal õnnestus silmast silma suhelda. Kaasakiskuvad, kohati lausa südantlõhestavad on Maria Tilga mälestused ja kirjeldused Aarma ja tema pere kannatustest Venemaal, heitlused nälja, külma ja huntidega, tähendab surmaga.
Lisas Bernhold 25.02.2011
“Südamlikult ja isiklikust perspektiivist kirjutatud raamat paljudele südamesse läinud mehest, Gunnar Aarmast.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
106.
Minu suguvõsa lugu. Hispaania päevik aastad 1975-2010
Mall Jaakson
Mall (Lena Helgi) Jaakson kirjutab raamatu esimeses osas oma suurest eesti suguvõsast ja enda käekäigust kolmel kodumaal – Eestis, Rootsis ja Hispaanias. Käsikiri on valminud eesti keeles. Raamatu teine osa, „Hispaania päevik. Aastad 1975–2010” käsitleb Franco-järgset aega Hispaanias, demokraatia vaevalist arengut ja elu Alicantes ja selle maalilises ümbruses. See on kokku pandud autori kahest varasemast raamatust, rootsikeelsest „Pärast diktaatori surma” (Efter diktatorns död, 1985, Norstedts, Stockholm) ja hispaaniakeelsest „Õnnelikkudel aegadel ei ole ajalugu” (Los tiempos felices no tienen historia, 2006 Huerga y Fierro, Madrid). „Hispaania päeviku” tõlkis rootsi keelest Allar Sooneste. Hea inimesetundjana maalib Jaakson lugeja ette karakterid ja olukorrad, milles on melanhooliat „kadunud aegade” üle, kuid kõige rohkem siiski armastust elu, inimeste, kunsti, lillede, õitsvate aedade, mandlipuude, mägede, kasside, maailma käekäigu vastu. Mall Jaaksonilt on Lena Jacksoni nime all varem eesti keeles ilmunud „Päikeseratta all” (Loomingu Raamatukogu, 2003). Rikkalikult illustreeritud, sh ka autori maalide reprod.
Lisas Marge-Elin Roose 12.09.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
107.
Minu võitlus
Tiit Madisson
Radikaalist vastupanuvõitleja avameelsed mälestused „õnnelikust sotsialismiparadiisist“, nõukogude GULAGist, pagulaseesti ühiskonnast, taasiseseisvumisest ja „rahademokraatlikust vabariigist“. Selle mälestusraamatu eesmärk on kirjeldada, „kuidas kõik teostus“, anda läbielatu põhjal pilt protsessidest, milles mul oli „õnn ja rõõm“ osaleda. Panna selleks võimeline lugeja mõtlema, kas akadeemik Gustav Naanil oli 1990. aastate alguses tõesti vääramatult õigus, kui ta väitis, et eestlased on igal ajal eeskujulikud võõraste valitsejate käsutäitjad olnud ja oma riiki me valitseda ei suuda? Sarnast mõtet on pisut teise nurga alt arendanud rahvuslasest etnograaf Oskar Loorits paguluses viibides: eestlastel on tugev kultuuriline identiteet, kuid kuna meil puudub poliitilise mõtlemise võime, siis ei suudeta omale valida väärikaid ja idealistlikke juhte. Olen varem kirjutanud ühiskonna tähelepanu pälvinud sündmustest raamatutes „Riigipööraja märkmik“, „Lihula õppetund“ ja „Aprillimässu lugu“, kuid tingituna lühikesest ajavahest, mis eraldas sündmusi kirjapandust, pole saanud olla päris avameelne ega välja tuua täit tõde. Julgen siin tunnistada, et olen mõnegi asja maha vaikinud. Nendes avameelsetes mälestustes siin, ei pea ma enam kartma ajakirjanduse tähelepanu ega karistuseks kohtuasja algatamist. Need sündmused on karistusseadustiku mõttes ammu aegunud ja ajalehtedes kirjutatust ei ole ma hoolinud kunagi. Seega panen avameelselt paberile, kuidas kõik teostus ja toon nimeliselt välja need, kes on toimunut oma otsustega ühes või teises suunas mõjutanud. Ka selle, mis põhjustel ja kuidas kujunes siinkirjutajast välja isiksus, keda peavoolumeedia tohib märkida vaid kui „äärmuslast“ ja seda nii nõukogude okupatsiooni ajal kui ka veel üsna hiljaaegu vabas Eestis; miks pole mind rahule jäetud ka siin, Hispaanias, sünnimaast kaugel viibides. Püüan välja tuua põhjused, miks vähemusse kuuluvast iseseisva mõtlemisega radikaalist saab valitsejate peksupoiss, kelle kallal rakendatavaid repressioone rahva enamus ehk massiinimesed oma vaikimisega heaks kiidavad ja sel moel pikemas perspektiivis tahtmatult oma rumaluse ja võimu ees lömitamisega aitavad kaevata hauda tervele rahvusele.
Lisas sipsik 27.03.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
108.
Moemaja
Maimu Berg
Ühel päeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus välja – tal olevat tähtis ettepanek. Olime koos Bettiga töötanud kunagi 1970.– 80. aastatel Tallinna Moemajas, nüüd oli Bettil tärganud mõte oma mälestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks. Töö Eesti ainsa ja kogu Nõukogude Liidu ühe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed teekaaslased on mulle südamesse jäänud, nii et võtsin pakkumise vastu. Mood liikus toona peamiselt Moskva vahet ja tiirutas natuke ka teistes tolleaegse suure kodumaa linnades, teinekord, kui hästi läks, oma nina üle piiri lükates, millest siin ka juttu tehakse. Absurdi pakkus see aeg kuhjaga ja kus on absurd, ega sealt naligi kaugel ole. Inimesed omas ajas, paljudel on nad veel meeles, mõnele tuttavad, mõni neist legendiks saanud, ongi selle raamatu peategelased, kuigi jah, kõik nad ei esine siin oma nime all … „Milline võrratu kunstnik on aeg! Kuidas ta kõike ümber teeb ja kõike muudab!“ on üks kirjanik öelnud. Maimu Berg
Lisas Marge-Elin Roose 22.10.2012