- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
121.
Nii meil jõulud tuppa toodi...
Liina Karron, Piret Õunapuu
Kas teadsite, kus ja millal kuulutati jõulud esimest korda ametlikult pühaks? kuidas tähistasid jõule vanad eestlased? millal joonistati esimene jõulukaart ja toodi tuppa esimene jõulupuu? mida sobib panna jõululauale? - neile ja paljudele teistele jõuludega seonduvatele küsimustele leiate vastuse sellest raamatust. Autorid juhivad lugeja haaravalt läbi jõulude ajaloo, lükkides jutustusse omaenda jõulumälestusi ja -elamusi. Ning otsekui täht jõulukuuse ladvas on raamatu lõpus kimbuke katsetamist väärivaid jõuluroogade retsepte.
Lisas Marge-Elin Roose 08.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
122.
Nikolai von Glehn. Mees, kes rajas Nõmme
Leho Lõhmus, Heldur Kajaste
Nõmme Heakorra Selts kuulutas 2008. aastal välja ausamba konkursi seltsi asutajaliikme ja Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni mälestuse jäädvustamiseks. Konkursi võitsid skulptor Aivar Simson ja arhitekt Kalev Lepik. Alates Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäevast seisab Mustamäe veerul pronksist mees, kel käed ja süda avatud Nõmmele ning rinnal kiri „Seie saagu lenn!” Glehni kuju vaatab Nõmme väravas linna ajaloolise keskuse poole: siinsamas on renoveeritud legendaarne turuhoone ja populaarne kultuurikeskus, mille elavat tegutsemist on lipuväljakult hea jälgida. Tallinna linna, Nõmme Linnaosa Valitsuse, Nõmme Muuseumi, Nõmme Heakorra Seltsi ja paljude nõmmekate mõttejõu ning annetuste toel sai võimalikuks teha tänukummardus linna rajaja sambale kirjutatud sõnadega: „Tänulikult Nõmmelt!”
Lisas Marge-Elin Roose 11.10.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
123.
Nimekaid laevu ja meremehi.Famous Ships and Seamen
Vello Mäss
„Vello Mäss ühendab oma isiku ja raamatutega kaks esmapilgul vastandlikku poolust ─ seikleja ja uurija. Tema kirjutistest saame alati teada palju ülipõnevaid juhtumusi ja detaile, mis pole aga kunagi juhuslikud luiskelood, vaid teadlase põhjalikkusega läbi uuritud faktid. Vello Mäss oskab merest kirjutada, sest ta armastab merd väga-väga. Kui ma kujutan ette vana meremeest, kes pajatab kamina ees lugusid suurtest laevadest ja väikestest paatidest, kes kõik tormise merega võitlevad, siis sel jutustajal on minu jaoks alati Vello Mässi muhe nägu.” Tiit Pruuli, jahtlaeva Lennuk madrus, Reisibüroo Go Travel juhataja Eesti meresõidu ajalugu on piisavalt pikk, valiku tegemine raske, laevadest ja meremeestest kirjutamine eeldab nii teadmisi kui vastutuse võtmist. Autor kirjutab seekord erilistest laevadest ja neil sõitnud eriliste iseloomuomadustega inimestest, kes on jätnud endast väärika jälje. • Jäämurdja Krassin ja selle kaptenid • Parklaev Rock City ja selle metskapten • Ekspeditsioonilaev Livonia Gröönimaal ja Loodeväila vetes • Ekspeditsioonilaev Livonia Lõuna-Atlandil ja Antarktikas • Ekspeditsioonilaev Vega Melville´i lahe põhjas • Väikseim ümbermaailmapurjetaja Eesti rahvuslipuga ahtris • Suurim ümber maailma sõitnud laev Eesti rahvuslipuga ahtris Põnevat avastusretke, merehuviline lugeja!
Lisas cantabile 14.06.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
124.
Nõukogude aeg ja Eesti inimene
Enno Tammer
„Mäletan riiki, kus suvekuudel ei antud sooja vett; kus ei teatud midagi hügieenisidemetest; kus suurem osa esmatarbekaupu oli pidevaks defitsiidiks ja müügilolev kaup oli kasutamiskõlbmatu praak.” Lisatud mälestuskild on üks tuhandetest, mis laekus üleskutse peale meenutada nõukogude aega. Liitnud kokku tuhanded mälestuskillud sündis 2004. aastal raamat „Nõukogude aeg ja inimene”, mille „kapsaks” loetud eksemplari märkasin raamatukogus kohtumisel lugejatega. See andiski kaheksa aastat hiljem kindlust teha uus, oluliselt täiendatud trükk, kuhu eraldi peatükina on lisatud kõikvõimalikud punapühad ja nende tähistamine.
Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
125.
Olnust olevatele. Martin Viirandi heliarhiivist
Martin Viirand
Olen valmis saanud raamatu pealkirjaga “Olnust olevatele. Martin Viirandi heliarhiivist.” Olen teinud Eesti Raadios (praegu Eesti Rahvusringhääling) kultuurisaateid rohkem kui neli aastakümmet ja nüüd olen ERRi heliarhiivist välja valinud minu poolsada raadiovestlust meie juhtivate kultuuriinimestega. Näiteks Lennart Meri, Jaan Kross, Hando Runnel, Doris Kareva, Heinz Valk, Valter Ojakäär, Jüri Kuuskemaa jt. Iga jutuajamise juures foto. Näiteks Georg Meri meenutab tsaariaegset Tallinna Reaalkooli, Valter Ojakäär oma pikka eluteed ja sõprust Raimond Valgrega. Helmi Puur ja Heino Kiik heidavad pilgu käidud teele. Veljo Tormis ja Hirvo Surva räägivad loo ühest Ameerika üliõpilaste koorist, kes tänu nende õhutusele hakkas õppima eesti keelt ja laulma eesti laule. Heinz Valk kõneleb karikaturist Gorist, Enn Vetemaa Gustav Naanist jne. Või nagu on öeldud raamatu eessõnas, on kõik oma valdkonna esimese rea tegijad. Mõned nimed veel: Rein Taagepera, Peeter Olesk, Vahur Linnuste, Vello Salo, Enn Sarv, Asta Põldmäe, Gustav Ernesaks, Voldemar Miller, Hellar Grabbi ja paljud teised. Martin Viirand
Lisas Marge-Elin Roose 16.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
126.
Olümpia
David Goldblatt, Johnny Acton
Olümpiamängud on suurim ja vaieldamatult kõige populaarsem spordisündmus maailmas. Ometi – kuigi nii lihtne on võistlejaid telerist jälgida, teavad vaid vähesed meist päriselt, mida täpselt jälgida, mis ühes või teises spordialas täpselt võidu toob, millised on reeglid, millised on spordirõivastuse reeglid jne. Õnneks on David Goldblatt ja Johnny Acton pannud kokku põhjaliku ja samas lõbusa käsiraamatu olümpiamängude reeglitest, võidustrateegiatest ja iga spordiala lühiajaloost. Detailseid, kuid lihtsaid seletusi saadavad joonised. Kõik see kokku muudab käsipalli, vibulaskmise, maadluse, vehklemise palju põnevamaks ja mõistetavamaks.
Lisas Marge-Elin Roose 07.08.2012