Tallinna söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“Gotsu on hea lõunasöögi koht, kui tahaks midagi eksootilist ja pole kiiret. Kuigi lõuna ajal on tellimiseks eraldi lõunamenüü ning tavalisest menüüst tellida ei saagi, läks tellimuse võtmisest kuni söögi toomiseni üle 20 minuti. Ootamine tasus end igatahes ära.



Minibibimbap tuunikalaga (3.50) kujutas endast aurutatud riisi peal tuunikala, riivitud porgandit, salatit ning idusid, keskel kõige kaunistuseks veel praetud vutimuna. Muide tuunikala peale puistatud seesamiseemned on tõeliselt hea maitsekombinatsioon
Nii riisipadja peal kui ümber kausi kaunistuseks oli paras kogus tšillikastet, nii et ise sai iga suutäie soovi järgi vürtsiseks tuunida.
Nimeks on söögil küll mini-bibimbap, kuid kõhu saab sellest täis küll. Ja maitseelamus missugune. Soovitan.”

“Suuri erinevusi Subway restoranidega mujal maailma silma ei hakanud. Minu mälu järgi on isegi järjekord neis kõigis alati olnud selline, et mõtlen, kas viitsin ikka oodata. Seega ei ole kindel, et see Tallinna Subway järjekord üldse ära kaobki...
No sändvitsid on ju maitsvad küll.”

“Täiesti läbikukkunud õhtusöök, tahtsime tähistada kooliaasta algust... Lisaks kohutavale teenindusele ka kallis ja mõttetu toit. Saan ju aru,et õpilase seisuses teenindajal juhtub vigu, aga mingi tase peaks siiski olema - menüü võiks tuttavgi olla, mitte et IGA tellitud toitu peab
menüüs ette näitama ja ka seletama. Lisaks veel
unustatud söögiriistad, praadide serveerimine koos magustoiduga, supi juurde kahvli ja noa
toomine, jne. Mereannisupp-hõre puljong koos pooliku kreveti (NB! Hiidkreveti peapoolne osa) ja 4-5 sinimerekarbiga. Kammkarbi õrna maitse tappis porgandikreemi jõulisus, mis suutis peita ka apelsini ja sidruni kastme.French toasti serveeriti koos veisetartariga salatikausis.Magustoidust nimega Eton mess ei leidnudki beseed üles, kuigi järelepärimisele vastati, et see on kindlasti seal sees. Ju oli siis serveerimisjärjekorda oodates ära sulanud ja ühtlasi ka magususe kaotanud, sõime hapukaid maasikaid kergelt magusa vahukoorega. Sokolaadikook oli hea lapse väitel, ainult et pidin teda aitama selle tükeldamisel, mitte kuidagi ei murdnud lusikas koogi põhjast läbi.
Enam ma sinna ei lähe , sest vilets toit koos viletsa teenindusega jättis mõru maigu suhu.”

“Sai käidud Leivas kolmekäigulisel õhtusöögil ja võib täie kindlusega öelda, et tegemist on mõnusa õhkkonnaga paigaga, kus on imelised eelroad, Tallinna keskmist fine dining'u taset veidi ületavad pearoad ning asjatundlik ja viisakas teenindus. 10 punktist jäi üks punkt puudu, sest teenindajad kaotasid laua koristamise ja veini juurdekallamise vastu huvi pärast arve võtmist. Aga, etteruttavalt, see jääb ka ainukeseks miinuseks!

Leiva kõige mõnusamad tunduvad olevat kohad n-ö tänavatasandil ehk siis peasaalist vasakul korrus allpool. Piisavalt hubane ja intiimne, mitte nii kõigi silme all kui ehk peasaalis. Seega romantikutest toidunautlejad - vasakule ja trepist alla. :)

Hinnaklass on Tallinna sama taseme söögikohtadega (!) võrreldes täiesti mõistlik ja veinikaart vägev. Ei mina mõista, mis ülehinnatuses siin seda paika süüdistatakse. Vaadake võrdlusbaasi.

Restoran pidavat menüüd muutma paari-kolme kuu tagant, nii et ega pearoogade väljatoomisel pikemas plaanis suurt tähtsust pole. Aga üldise tooni saab nendega ikka ära kirjeldada.

Kindlasti peaks algatuseks võtma eelroad, mitte piirduma tavapärase pearoa-magusaga, sest eelroogade maitsenüansid olid pearoogadest säravamad, eksperimentaalsust oli enam. Tundub, et tehtud valik - kitsepiimajuustukreem punasõstra-peedisalati ja kaeraõhikuga (väga hea kooskõla, mäng magusa-soolase piiril, imeline) ning vinnutatud pardifilee aniisiga marineeritud peedi ja karulaugukastmega (nii hõrku ja suus sulavat parti annab ausalt öeldes otsida) - on kindla peale minek.

Pearoogadest jäi sõelale kaks liha: pikalt küpsetatud seapõsk karulaugu-kartulipüree ja tummise köögiviljahautisega ning Liivimaa lihaveise antrekoot juurselleri-röstküüslaugukreemi ja vürtsitatud punase kapsaga (küpsusaste medium). Seapõsk oli selle õhtu ainukene "pettumus", ja seda väga proosalisel põhjusel. Ülejäänud road olid lihtsalt nii mitmekülgsed ja üllatavad, et see kahvli all kergesti taltuv suitsukas mahlane liha tundus nende kõrval tavaline. Antrekoot aga viis keele alla. Vapustav!

Magusa poolelt pole Leivas ka varem pettuda tulnud (suvel on terrass muide väga mõnus lihtsalt kohvi-koogi tellimiseks). Brüleekreem musta leivaga oli tavapärases headuses. (Ehk võinuks põhjas veidi enam soola olla leivapuru vahel? Selline kerge üllatussirakas?) Šokolaadikreem keefirijäätise ja karamellikastmega aga tõeline meistriteos. Tavaliselt kipub jäätis magustoidu juures olema risustav, röövib peaosatäitjalt maitset ning on mingi maitseavariilise maiguga, kuid seekord ... kõik paigas. Ega see tegelikult suur üllatus ei olnud, nad teavad, mida teevad.

Ahjaa, leiba tuuakse nüüd juba enne eelroogade saabumist ning varusid täiendatakse omaalgatuslikult ja rikkalikult. ;)”

“Toit oli väga maitsev. Töötajad olid sõbralikud ja lahked. Koht on omapärase sisekujundusega.”