- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
61.
Minu Pariis
Urmas Väljaots
Petrone Print, 2009
Lisas kirju 10.03.2010
“Kuna mulle meeldib Pariis ja Prantsusmaa, siis loomulikult ostsin selle raamatu. Lugemine mingit suurmat süvenemist ei nõua, selline lihtne ja lahe. Siiski pani mõtlema, kas sellise kvaliteediga tekstil on siiski õigustus ilmuda paberkandjal? Blogina saaks see kõrgema hinnangu, sest blogile pole ootused nii kõrged just keele ilu ja teksti voolavuse mõttes.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
62.
Minu Prantsusmaa. Elu nagu sirelivein
Eia Uus
Võta üks imekaunis, ent hüsteeriline prantsuse naine, lisa tema sihikindel mees, nende kaks väikelast, maamaja ja vastutustundetu kulutamine, ning raputa abielulahutuseni. Lisa valge part, Ida-Euroopa lapsehoidjad, törts lavendlilikööri ja gramm safranit, sada meetrit saia ja tuhat liitrit veini ning jäta hauduma. Sega hulka lahkunud kirjanikke-kunstnikke, randevuud šarmantse fotograafi ja näitlejaga, võilillemoos, talisuplus endise kihlatuga ja punases kampsunis krahv. Lisa üks palverännak, vanaisa viimased pulmad, ülbed kelnerid, põsesuudlused ja tervistav seks. Klopi hulka meesstripparitega kodukanad, flambeeritud banaan, hõrk hobuseliha ning lase käärida. Viimaks lisa mitu peatäit pisaraid, kaks karmi kõhugrippi, mõned märtrid ja okassiga, vanad gaasiarved ja kaaviar, ning küpseta, kuni koorik on kuldne. Raputa peale perenaise armukesed ja mõni pohmell, tuvide tulistamine ja Riviera sumedad ööd. Kaunista elu armastusega ja, voilà! Eia Uus
Lisas cantabile 20.05.2013
“"Minu Prantsusmaa" jääb Minu-sarja raamatutes positiivse poole sisse, aga Eia Uuelt oleks -vaatamata ta noorusele - midagi kaalukamat oodanud. Ambitsioonikust selles raamatus nagu on (teadmisi ja vihjeid loetule-nähtule-õpitule puistab autor siiski talutaval määral), aga üldmulje on hõre. Nagu oleks Eia Uus vaadanud, et arveid on vaja maksta ja reisile tahaks ka ning täitnud kiiruga tellimuse, et nende jaoks raha saada.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
63.
Minu Sitsiilia
Mae Merusk
Sitsiilia võlub oma värvide, lõhnade ja maitsetega. Sitsiilia hirmutab oma maffiajuttude, suure tööpuuduse ja kohatise minnalaskmisega. Kui aga panna siinne hea ja halb kaalukausile, siis head on kindlasti tunduvalt rohkem. Ja kui päike särab, meri sillerdab ning kusagilt pisikesest pagaripoest kannab soe tuul sinuni äsja küpsetatud saia magusat lõhna, siis tundub, et kõik halb kaoks nagu hoopiski… Sitsiilia ja selle pealinn Palermo oma muretu elurütmi ja südamlike inimestega võlusid mind nii, et jäingi siia. Minust ei saa kunagi päris sitsiillast, küll aga on kohalikud mõjutused teinud minust parema ja rõõmsameelsema inimese. // Mae Merusk.
Lisas fellow 27.03.2012
“Küpse naise pilguheit Sitsiiliale! Lisaks leidsid tähelepanu erinevad vaatenurgad. Ja giiditöö on kahtlemata juba iseenesest tänuväärne aines:)”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
64.
Minu Taani: tuuline teekond keelatud maal
Mae Lender
Kaheksa aasta eest poleks mulle pähegi tulnud võimalus valida elukohaks Taani. Masendav kliima, õudne keel, kummalised inimesed…ja ämblikest ma siis veel ei teadnudki. Ent mõni kuu hiljem ma just siia jõudsingi – praktiliselt üleöö, mitte enam esimeses nooruses, illegaalina, konkreetse töökohata. Lisaks sattusin oma ebakindlas staatuses elama Saksamaa-Taani piirile nii lähedale, et piirivalvurite autod ja vormiriietus vilksatasid silme eest mööda mitu korda päevas. Minu Taani ei ole Kopenhaagen, ei ole üliõpilaslinnakud koos metsikute pidudega, ei ole ilmatukuulus Roskilde festival, ei ole lustimine Tivolis, Legolandis või BonBonLandis. Minu Taani on üks pisike nurgake Lõuna-Jüütimaal, mille süda tuksub omas rütmis ja kus kõike vana on rohkem kui uut. Siin on metsikud hobused, ekstsentrilised vanaprouad-härrad, lõputu seltsielu, lossid ja prints Joachim ning loomulikult Jakob oma koleerilise õe Helgaga. Siin olen ma leidnud armastuse selle tusase tuulisevõitu maa, tema rahulike pikatoimeliste inimeste… ja võib-olla iseendagi vastu.
Lisas Kristi 26.08.2010
“Sageli on sarja raamatud ootuspärased - moepealinnast kirjutab moeajakirjanik, Bollywoodist tuleb filmilik lugu, Islandist kirjutab muusikaõpetaja. Sama mustri järgi oleks oodanud, et Taanist kirjutab mõni tudeng, kuid seda meeldivam oli üllatus teistsugusest autorist ja loost. Hakkasin isegi idüllilist maaelu igatsema:)”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
65.
Minu Tai
Mai Loog
Mai Loog kolis Taisse 11 aastat tagasi. Internetis kohatud inglasest kallimaga otsustasid nad naeratava lõunamaa kasuks. Nüüd on Mai taas vallaline, kuid elab ja töötab siiani Bangkokis. Troopilise Tai erootilis-eksootiline õhkkond on avanud temas küljed, mida nii mõnedki Eesti lapsepõlvesõbrannad alguses veidraks pidasid. Miks teeb Mai muusikavideosid, kus oma jutustatud loo juurde tantsib ringi kalli pitspesu väel või sädelevates bikiinides? Kuidas sobivad Mai jänkukõrvad kokku doktorikraadi ning Tai poliitilise situatsiooni analüüsimisega Eesti meedias? „Ma olen kaasaegne naine, ma olen seks-subjekt, ja ma naudin seda,” ütleb Mai ning selgitab oma raamatus seda lähemalt.
Lisas marias 17.06.2010
“Vahva tädi ja lustimemm! Ja miks peakski üks temaealine naisterahvas kuivikuelu elama? Kui talle sobib, siis laski käia. Siis vähemalt on, mille kallal konservatiivsed eestlased jälle võtta saavad:)”
Kristi on seda arvustust muutnud: 26.08.2010 12:15
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
66.
Minu Tšiili
Liis Lõo
Ma olin 16, kui läksin aastaks vahetusõpilaseks. 16 aastaselt on inimene enda arvates kõige targem – pole veel kujunenud ma-peaksin-mõtteviisi, täiesti alles on aga ma-tahan-suhtumine. Eestis tundus, et keegi ei saa minust aru. Kuid alles Tšiilis, võõras keele- ja kultuuriruumis, sain tõeliselt teada, mida tähendab, kui keegi ei saa aru ühestki sinu sõnast ega mõista ka sinu käitumist. Sain endale uue pere rahulikus Tšiili linnakeses, kus kõik mitte ainult ei tea kõiki, vaid on omavahel ka suguluses. Oma vahetuspere kaudu ma muutusin. Muutusin nendega sarnasemaks, õppisin nende väärtusi ja tegin need enda omaks. Õppisin, et kõik võib olla teistmoodi ja see ei olegi halb. Liisi Lõo
Lisas Aff 26.10.2011
“Ei olnud päris minu maitsele, kuid põhjus võib olla ka vanusevahes - samas oma sihtrühm on kindlasti olemas ja see ongi peamine.”