RSS
Kõik Meelelahutus Filmid PÖFF 2013
The Fake (2013)
10
3 hindajat

55. The Fake (2013)
Sang-ho Yeon

Hüdroelektrijaama tammi vee alla jääv kolkaküla ning selle lihtsakoelised elanikud ootavad vaikides hetke, mil oma kodud maha jätta ning uude elukohta asuda olles kõik selle eest saanud arvestamisväärse kompensatsioonisumma. Kuid lootus, et oma kodu ei pea maha jätma ei sure ning seda hoiab hõõgumas karismaatiline usukuulutaja Choi, koos Seoulist saabunud noore pastori Sungiga, kes lubab Jumala abiga säästa nii külaelanike majapidamised, kuid ehitada ka annetuste abil Issanda teenimiseks sobiliku pühakoja. Hetkeks tundubki, et Jumal on ennast läbi uue pastori usklikele ilmutanud - tuberkuloosi käes vaevlev vanaproua näitab peale püha vett juues ervenemise märke ning ratastooli aheldatu saab kõndima ning kirikusse voorib aina rohkem ja rohkem elanikke usupaari sõnumit kuulama ning annetusi tooma. Ainuke, kes ümbritsevat meeleparandust kriitilisena võtab on jõhkardist vanamees Min-Chul, kes igasuguse südametunnistuspiinata joob maha tütre kooliõpingute säästud ning pekstes toda ning oma abikaasat millal tahes. Vanamehele hakkab aina enam tunduma, et kirikumees Choi pole päris see, kes too väidab ennast olevat ning baaritülist kuraasi saanud Min Chul otsustab omakohtu eesmärgil platsi puhtaks luua teadmata, et lükkab käima traagiliste sündmuste jada. Juba kriitikute poolt paljukiidetud debüütfilmiga “SIGADE KUNINGAS” ennast hetkega märkimisväärsete animarežissööride hulka kinnitatud Yeon Sango-ho teine täispikk mängufilm on võimsalt kriipiv sotsiaalne thriller sellest, kui lihtsalt on võimalik tõega manipuleerides kontrollida ühiskonna lihtsauskseid ja äratõugatuid, eriti, kui mängus on usk. Suurepärase stsenaariumi ning samavõrd detailirikka maailmaga film täiskasvanutele on ühtmoodi elamuseks vaatajale, kes peab lugu nii anima- kui mängufilmist küsides kumb on ausam - kas hea südamega inimene kes valetab või valeliku südamega inimene, kes räägib tõtt?


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Marina (2013)
10
2 hindajat

56. Marina (2013)
Stijn Coninx

„Marina, Marina, Marina ...” peaks olema kõigile tuttav lauluviis. Kuid kui paljud teavad üldse selle laulu saamisloost? Siinkohal saabki appi võtta klassikalise eluloofilmi „Marina”, mis annab ülevaate noore itaalia immigrandi tähelennust muusikataevasse ja hetkest, mil sarmika akordionisti hitt, esialgse pealkirjaga „Manuela”, vallutas muusikaedetabelid nii Euroopas kui ka Ameerikas. Laulu müüdi kiiresti üle miljoni koopia ning selle edukust kinnitab ka fakt, et oma kaverid on sellele loonud kuulsused nagu Marino Marini, Dalida ja Louis Armstrong. Film ise on ajastutruu jutustus Rocco Grenata poisikesepõlvest ja hilisemast noorukieast, mille keskme moodustab keerukas isa-poja vaheline suhe. Grenata perekond oli sunnitud emigreeruma soojast Lõuna-Itaaliast (sotsiaalselt) külma Belgiasse, kui muusikahuviline Rocco oli vaid kümneaastane. Ehkki unistused paremast elust ei täitunud kohe, maitses lõpuks saavutatud edu seda magusamalt. Julgus unistada ning oma unelmale kartmatult järgneda ongi ju ainus võidu võti. Katriin Kütt


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Regret! (2013)
9.5
2 hindajat

57. Regret! (2013)
Dave Schram

Igale teole järgneb tagajärg, aga kui tihti me sellele mõtleme? Kõik teevad vigu, tegelevad tagajärgedega, paluvad vabandust, kahetsevad ning teevad vigu uuesti. Kuid sageli ei piisa ainult kahetsusest. On vigu, mida ei saa heastada ning on asju, mida ei andestata. Inimest on võimatu terviklikult hoomata, läbi ja lõhki tunda. Igaühel on piirid, mida teised ei tunneta ning millal kellegi piir ületatud saab, on pea võimatu ette aimata.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Frances Ha (2013)
9.5
2 hindajat

58. Frances Ha (2013)
Noah Baumbach

Frances on 27aastane New Yorgis elav noor tantsija, kes püüab oma karjäärile jalgu alla saada. Seda paraku tulutult. Parim sõbranna, hingesugulane ja ühtlasi ka korterikaaslane Sophie on oma eluga edasi liikumas ja Frances leiab end järsku tänavalt. See paneb ta elu ja suhete üle järele mõtlema. Frances jääb oma unistustele kindlaks, kuid leiab end korduvalt olukordadest ja vestlustest, kuhu ta hästi ei sobitu. See on naljakas, kohati talle endale ka. Frances oskab sellest kõigest üle olla ja õnnelik olla. See woodyallenlik mustvalgelt üles võetud humoorikas lugu New Yorgi hipsteritest on olnud publiku lemmik festivalidel üle maailma. Filmis teeb suurepärase rolli noor ameerika indie-täht Greta Gerwigin („Armastusega Rooma”, „Damsels in Distress”), kelle jaoks on see roll nagu loodud. Taustamuusikaks Delerue, Bowie, Dean Warehamilt ja Britta Phillips ning teised klassikud. Vitamiin igal juhul. Heili Jõe


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Paradjanov (2013)
9.5
2 hindajat

59. Paradjanov (2013)
Serge Avedikian, Olena Fetisova

Sergei Paradjanov oli 20. saj filmisuurkujusid, vaatamata sellele, tema filmid „Unustatud esivanemate varjud” ja „Granaatõuna värv” muutusid toonases NSV Liidus legendideks ja mõjutasid paljusid filmitegijaid mitte ainult idas. Paradjanovi üks suuremaid sõpru oli näiteks P. P. Pasolini. 1924. a Gruusias armeenia perekonnas sündinud ja põhiliselt Ukrainas filme teinud, evis ta hämmastavat võimet tunnetada sügavuti kõiki kolme rahvust, kelle keskel ta elas. Paradjanov oli poeet ja väga andekas kunstnik, kelle filmid mõjusid kui poeesia, kus filmilindile olid püütud sügavalt rahvuslikud kujundid. Eraelus aga oli ta ekstsentrik ja sattus õige kiiresti vastuollu võimudega, kes pidasid paremaks ta isoleerida aastateks vanglasse, kus ta aga leiutas uued väljendusvahendid. Tema mosaiigid, kübarad, kostüümid, maalid on hunnitud ja kaunistavad tema majamuuseume nii Jerevanis, Thbilisis kui ka Kiievis. „Paradjanov” on eluloofilm, mida teatavasti on väga raske teha nii, et see mõjuks usutavalt ja köitvalt võrdselt nendele, kes tundsid peakangelast, ja nendele, kes temast vaid kuulnud olid. See on ilmselgelt õnnestunud, rahuldades mõlemaid pooli. Kindlasti pakub film nauditavat elamust, kes on vähegi tuttavad Paradjanovi eluloo ja filmidega, noortele aga annab see hea pildi ajastust ja on lobedasti jälgitav, kuna armeenia päritolu prantsuse näitleja Serge Avedikian mängib Paradjanovit ilmse mõnuga ja teeb seda hästi. Tiina Lokk


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus
Still Life (2013)
9.4
7 hindajat

60. Still Life (2013)
Uberto Pasolini

See mõjuv Briti film on teretulnud vaheldus neile, kes on harjunud liialdusi täis peavoolu kinoga. Kasutades ära rahulikkust ja tühjust, kajastab „Vaikelu” üksindust ning ideed hästi elatud elust. Eddie Marsan – kinnitades oma staatust ühe parima näitlejana tänapäeva Suurbritannia kinos – mängib John Mayd, linnaametnikku, kelle töö on üles leida üksi surnud inimeste lähisugulased. May on üksildane ja üksik mees, kes, avastades, et järgmine töö jääb talle koondamise tõttu viimaseks, hakkab oma elule tagasi vaatama. Viimane juhtum saab talle kinnisideeks ja May üritab surnud alkohooliku Billy Stoke’i elu kohta kõike teada saada. Aga kui May leiab üles Stoke’i tütre, muutub ka tema enda elu. See on väga tõsine ja reserveeritud film, mille detailiderohkus on voorus. Segades vaevu hoomatavat ja sünget huumorit mõtisklusega elu üle (sarnaselt Loachi ja Leigh’ filmidega), on „Vaikelul” kindel koht Briti kinotraditsioonis, lisades sellele veidi fantastilisust. Kui liita Marsani hüpnootiline rollisooritus (ja võrdväärselt tasemel Joanne Froggatt Stoke’i tütrena), saame rikkaliku, delikaatse ja emotsionaalse linaloo. Laurence Boyce


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
Kirjuta arvustus

Kuum teema

Folderit dokumendihaldus

Veebipõhine dokumendihaldussüsteem.

Loe arvustusi
http://www.folderit.com/et Folderit dokumendihaldus

Viimati lisatud

Tootegrupid

Uued arvustused

  1. 1Hapsal Dietrich: Ebameeldiv tunne
  2. 2Laulasmaa Spa: #puhkaeestis Hestia Hotel Laulasmaa Spa
  3. 3Vorwerk Kobold VR300: vr200
  4. 4SÜSI Grill & Chill: KOHUTAV
  5. 5Home4you: Kvaliteet

Nõuanded ja soovitused

Sisuturundus