PÖFF 2013 - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

61. Still Life (2013)
Uberto Pasolini

See mõjuv Briti film on teretulnud vaheldus neile, kes on harjunud liialdusi täis peavoolu kinoga. Kasutades ära rahulikkust ja tühjust, kajastab „Vaikelu” üksindust ning ideed hästi elatud elust. Eddie Marsan – kinnitades oma staatust ühe parima näitlejana tänapäeva Suurbritannia kinos – mängib John Mayd, linnaametnikku, kelle töö on üles leida üksi surnud inimeste lähisugulased. May on üksildane ja üksik mees, kes, avastades, et järgmine töö jääb talle koondamise tõttu viimaseks, hakkab oma elule tagasi vaatama. Viimane juhtum saab talle kinnisideeks ja May üritab surnud alkohooliku Billy Stoke’i elu kohta kõike teada saada. Aga kui May leiab üles Stoke’i tütre, muutub ka tema enda elu. See on väga tõsine ja reserveeritud film, mille detailiderohkus on voorus. Segades vaevu hoomatavat ja sünget huumorit mõtisklusega elu üle (sarnaselt Loachi ja Leigh’ filmidega), on „Vaikelul” kindel koht Briti kinotraditsioonis, lisades sellele veidi fantastilisust. Kui liita Marsani hüpnootiline rollisooritus (ja võrdväärselt tasemel Joanne Froggatt Stoke’i tütrena), saame rikkaliku, delikaatse ja emotsionaalse linaloo. Laurence Boyce

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

62. The Suicide Shop (2012)
Patrice Leconte

Prantuse kuulus füüsik ja filosoof Balise Pascal öelnud, et nimene on kõigest pilliroog – tema elu on õhuke ja habras ning kui maailm ja universum seda soovivad, võib ta inimese hetkega hävitada. Film “Enesetapupood” on irooniline ja julge film. Pood, kus müüakse kõike, mida läheb vaja selleks, et teha enesetappu. Säärane omamoodi äri läheb tänapäeval hästi, poe klientideks on nii ilusad ja rikkad, vaesed, elus pettunud naised ja mehed, kui ka segaduses lapsed ja noored.

Tänu sellele poele on inimeste elu tehtud “lihtsaks”, kellele sobivad paremini karmid meetoid, kellele leebed jne. Igaühele midagi. Poe kliendid ei arvesta aga ühega: inimese elu on küll habras, kuid samas tugev nagu kivi. Elujõud on midagi nii suurt ja müstilist, et peab tihitlugu vastu ka kõige karmimatele katsumustele.

Patrice Leconte film võib esmapilgul tunduda kurb ja masendav, kuid lahates ensetappu ja eksistentsiprobleeme ja -küsimusi, mida inimesed endalt aeg-ajalt küsivad: miks inimene elab? mis on inimese eesmärk?, jõuab ta postiivsele ja elujaatavale järeldusele.

Meisterlikult tehtud film, oma rikkaliku pildikeelega ja võimsate metafooridega on kindlasti üks eelmise aasta parimaid täispikki animafilme.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

63. Ways to live forever
Gustavo Ron

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

64. In Bloom (2013)
Nana Ekvtimishvili, Simon Groß

Gruusia poolt sel aastal võõrkeelsele Oscarile nimetatud film on paljudel (siiani 11 auhinda) Euroopa filmifestivalidel auhinnatud täiskasvanuks saamise lugu, mille tegevus toimub pöördelistel 1990. algusaastatel, kui arutu kodusõda Gruusiat räsib. Iseseisvumiseufooria on asendunud vägivalla ja majanduse kokkukukkumisega. On tunda traditsioonide mõranemist ja loomulikku vastuhakku liigmaskuliinsele maailmale. Ümbritsev kaos ja segased perekonnasuhted ei sega aga noori õitseeas hingi unistamast ega lootmast. Thbilisis püüavad igapäevase eluga hakkama saada teismeeas Eka (Lika Babluani) ja Natia (Mariam Bokeria). Noortele omaselt ei pööra Eka ja Natia ümbritsevale viletsusele liigset tähelepanu. Olulisem on klassikaaslastega kihistada, salaja suitsetada ja oma tärkava seksuaalsusega tegeleda. Viimane ei jää loomulikult ka vastassugupoolel märkamata. Eka kui klassikalisem iludus jääb silma temast vanemale macho’st noormehele, kes neiu mägilaste traditsioonide kohaselt ka röövib – päise päeva ajal ja otse leivasabast. Kuid Eka südames on koht ka teisel, vaatajale kindlasti tunduvalt sümpaatsemal noormehel. Nii need asjad aga Gruusias jääda ei saa. Kättemaks on valus ja siiani Eka varju jäänud tagasihoidlik Natia näitab, mis puust on Gruusia naised. Filmi stsenarist ja režissöör Nana Ekvtimishvili toetub enda noorpõlvekogemusele tolleaegses keskkonnas, tehes seda ausalt ja valusmagusa nostalgiaga, maalides Oleg Mutu kaameratöö abil Thbilisist justkui juba kergelt kolletama kippuva postkaardi. Dagmar Raudam

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

65. Mandariinid (2013)
Zaza Urushadze

Abhaasia sügis on imeilus. Mandariinide küpsemise aeg. Iga üksik mandariin on nagu lõõmav päike, täiusest pungil. 1992. aasta aga läheb ajalukku kui Abhaasia vabadussõda, aastakümneid hõõgunud vaen grusiinide vastu, mis nüüd on küpsenud vabadussõjaks.

Kahe sõdiva poole vahele on jäänud seal põliselt paiknevad Eesti külad. Valdav osa eestlasi on oma maad ja majad maha jätnud ja läinud tagasi kas ajaloolisele kodumaale või mujale. Järele on jäänud kaks vanameest Ivo (Lembit Ulfsak) ja tema naaber Markus (Elmo Nüganen), kes on otsustanud korjata puudelt küpse mandaarinisaagi.

Sõda jõuab lõpuks ka nende õuele ja võitlema hakkavad kirjutatud ja kirjutamata seadused, ajaloolised traditsioonid, inimlikkus ja ebainimlikkus. Lembit Ulfsak ja Elmo Nüganen teevad suurepärased rollid ja grusiinist režissööril Zaza Urushadzel on õnnestunud tekitada fenomen: tegu on pesuehtsa gruusia filmiga, aga sellest voolab välja väga hõrku eestimeelsust ja eesti atmosfääri. Õnnestunud on tabada midagi väga olemuslikku mõlemale rahvale.

Tiina Lokk

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

66. Anina (2013)
Alfredo Soderguit

Anina Yatay Salas on mõtlik punapea, kellele kohe üldse ei meeldi oma nimi. Tema nime iga osa on palindroom, mis tähenab, et seda saab lugeda nii päri- kui ka tagurpidi. Anina koolikaaslased kiusavad teda sellepärast kogu aeg, eriti Anina vihavaenlane Yisel. Kui tüdrukud üks päev mänguväljakul riidu lähevad, saadetakse nad kooli direktori juurde, kes annab neile närvesööva karistuse: neile mõlemale antakse kinnine must ümbrik, mida nad ei tohi terve nädala jooksul avada. Aninat hakkavad piinama luupainajad ning päevad venivad tema jaoks kui teod. Ta üritab oma uudishimuliku parima sõbraga igal võimalikul viisil teada saada, mis on ümbriku sees. Vähehaaval mõistab Anina aga, et tema saatusekaaslasel Yiselil on märksa tõsisemad mured kui salapärane must ümbrik. Tasapisi õpivadki rivaalid teineteist paremini tundma. Film toob vaatajateni terve Anina tunnetemaailma – tema mured, hirmud, rõõmud ja tärkava esimese armumise.