- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
25.
Prints ja kerjus
Andres Puustusmaa
Mark Twaini põneva noortejutustuse ainetel loodud ooper räägib kahe poisi uskumatutest seiklustest. Ühel ja samal päeval sündinud Walesi troonipärija Edward Tudor ja Londoni kerjuspoiss Tom Canty on sarnased nagu kaks tilka vett! Edward unistab vaheldusrikkast elust vabaduses, kus keegi teda ei käsuta ning Tom tahaks üle kõige maailmas nautida külluslikku eluviisi, kus pole puudust maiustustest ega kuninglikust meelelahutusest. Nad kohtuvad juhuslikult ja vahetavad riided ning… ka elud? Karmis tegelikkuses, kus ähvardavad Londoni pimedatel tänavatel varitsevad mõrtsukad ja keerubid ning lossis, kus petturite pea kohal ripub halastamatult timuka kirves, õpitakse tundma üksteise elude pahupoolt. Pöörased seiklused, milles kummagi poisi elu ripub sageli juuksekarva otsas, viivad Tomi ja Edwardi taas kokku ning nende saatuse otsustab küsimus, mille vastust võib teada ainult päris prints… Estonia laval kehastavad peategelasi Tallinna Linnateatri noored näitlejad, kaksikud Märt ja Priit Pius. Priit Pajusaar / Mark Twaini jutustuse ainetel Aapo Ilvese libreto ja dramatiseering Maailmaesietendus Rahvusooper Estonias 26. jaanuaril 2013 Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Lavastaja: Andres Puustusmaa Koreograaf: Elo Unt (Eesti Tantsuagentuur) Kunstnik: Ingrid Proos Valguskunstnik: Anton Kulagin Orkestreering: Tõnis Kõrvits / Rasmus Puur Koreograafi assistent: Üüve-Lydia Toompere
Lisas Marge-Elin Roose 08.01.2013
“Mark Twaini jutustus „Prints ja kerjus“ või selle ainetel tehtud filmid meenutavad paljudele nende lapsepõlve, nii ka mulle. Seetõttu läksin huviga meie edukate Eurovisiooni-laulude kirjutajate poolt noortele (alates 10. eluaastast) loodud muusikali vaatama. Ilmselt ei mõju Mark Twaini nimi tänastele teismelistele sellise magnetina kui omal ajal minule, Priit Pajusaare-Aapo Ilvese nimi toob aga täna saalid täis.
Kavalehel ja reklaamidel on teost nimetatud küll ooperiks, kuid selline žanrimäärang pole just kõige õigem, termin 'muusikal' iseloomustab seda tunduvalt paremini.
Lavastaja Andres Puustusmaa on osanud tüki lavale tuua just teismelistele arusaadavas võtmes, actionit jätkub kuni etenduse lõpuni, veidi kisub tempot maha vaid teise vaatuse vanglastseen. Lava on enamuse ajast tegelastega täidetud, mulje ülerahvastaatud Londoni agulist ja priiskavast-sagivast õukonnast on üsna tõesed. Kunstnik Ingrid Proos on loonud kergesti muudetava ja selgelt mõjuva lavakujunduse, mis sekundiga võib muutuda prügihoovist kuningalossiks ja vastupidi. Pilkupüüdvad on kuninga õukonna kostüümid, kunstnik on neid luues lähtunud ajaloolistest rõivastiilidest segades neid kaasaja mallide ja materjalidega. Punkti panevad neile kõrged rokokoo-parukad fantaasiarikaste kaunistustega.
Lavastuse vaieldamatuteks staarideks on Priit ja Märt Pius (kerjuspoiss Tom ja prints Edward), kes vaatamata oma tagasihoidlikule lauluoskusele oskavad laval oma näitlejasarmi eksponeerida ja end publiku lemmikuks mängida. Õnneks on helilooja sellega arvestanud ja muusikaliselt keerulisemad partiid kirjutanud professionaalsetele lauljatele. Puudust jäin tundma meeldejäävast meloodiast, hitist, mida peale etendust koduteel olles ümiseda oleks võinud ja ehk raadio Elmar oma reperturaari valiks.
Kaksikute fenomen töötab täiega ja ega kindlale veendumusele, kes on kerjus ja kes prints, kumb on Priit ja kumb Märt, on publikul raske jõuda.
Oma osa etenduse õnnestumisel on kindlasti ka Aapo Ilvese vaimukatel tekstidel, mida küll aeg-ajalt tuleb lava kohal olevalt tabloolt lugeda (ehk aitaks helipuldi oskuslikum kasutamine). Toredate osatäitmistega jäävad meelde Jassi Zahharov kerjuspoisi isa ja kuningana, Juuli Lill Tomi emana ja Märt Jakobson kereka lordprotektorina. Kõige ilusamad viisid on helilooja kirjutanud Janne Ševtšenkole (Jane), kes neid ka meisterlikult ja silmapaistva naudinguga esitab.
Etenduse lõppedes saab lisaks Piusi-poistele suurimate ovatsioonide osaliseks ka dirigent Risto Joost, mis on veidi üllatav seetõttu, et poleks osanud arvata peamiselt lastest koosneva publiku oskust hinnata dirgendi tööd.
Estonial on läinud korda tuua ooperiteatrisse saalitäite kaupa noori, loodetavasti leiavad neist paljud tee sellesse majja ka hiljem, siis juba mõnda päris ooperit vaatama. Seda asjaolu peangi kõige suuremaks õnnestumiseks.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
26.
Rapuntsel
Kadri Kalda
Vendade Grimmide muinasjutul põhinev lugu kaunist tüdrukust, kes kasvab üles suletuna üksildasse torni, millel puuduvad uksed ning trepp, on vaid üks kõrgel asetsev aken. Ainukeseks ühenduseks muu maailmaga on neiule tema muinasjutulised pikad juuksed… Lavastuse autorid on värskelt Turu Kunstiakadeemias nukukunstiõpingud lõpetanud noored näitlejad, kes jutustavad Rapuntsli ja printsi teineteise leidmise lugu nuku- ja varjuteatri kaudu.
Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
27.
Röövlitütar Ronja
Kalju Komissarov
Hetkest, mil Ronja maailma sünnib, külvatakse ta ema Loviisi, röövlipealikust isa Mattise ning viimase röövlijõugu poolt helluse ja hoolitsusega üle. Ronja armastab röövlilossi ning metsa selle ümber, kus elavad lisaks loomadele ka mardused, hall-vanakesed ja tötskääbused. Siis kohtab Ronja esimest korda omavanust last – Birki. Nagu peatselt selgub, on Birki isa Borka ja Ronja isa Mattis igivanad vaenlased, kes laste sõprusele hea pilguga ei vaata. Nii otsustavadki Ronja ja Birk oma väikesest turvalisest maailmast lahkuda ja ise hakkama saada. „Röövlitütar Ronja“ on lugu kahest lapsest, kellest saavad sõbrad kogu eluks, vanemate ja laste vahelistest suhetest, hirmust, suurekskasvamisest, oma südametunnistusele truuks jäämisest, andestamisest ja armastusest. Osades: Kaili Viidas, Priit Loog, Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Triin Lepik, Jaanus Mehikas, Sten Karpov, Ahti Puudersell, Jüri Vlassov, Liis Laigna, Johannes Seeman, Leonhard Sass Taalmaa, Erik Viik, Eric Nieman.
Lisas ksuurvali 09.05.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
28.
Sünnipäev
Merle Karusoo
Sünnipäev algab muidugimõista sünnipäevalauluga. Selle laulu peale ärkab üks Karu – lai õnnelik naeratus näol. Ta hakkab oma rõõmulaulukest jõmisema, aga märkab siis, et on tukkunud suure halli kasti nurgas. Ta kohkub vait ja vaatab pettunult-nukralt ringi. Teises nurgas särab väike ilus ämblikuvõrk. Põrand on mühklik ja künklik, täis ootamatuid auke kõikematva halli kanga all. Karu uurib ka ennast. Jalavedru on katki, käpakesed kulunud. Kui ta ennast korrastama tahab hakata, paiskub õhku terve pilvekene tolmu ja Karu väriseb tagasihoitud aevastuse käes. Rohkemaks ei jätku tal julgust ega energiat. Ettevaatlikult, et mitte tolmutada, uurib Karu riidealust ja kutsub oma sõpru. Kasti ääre peale ilmub Punsu pea ja keerleb kärsitult tegevust otsides ringi. Osades: Guido Kangur, Karl-Andreas Kalmet, Priit Strandberg, Jane Kruus.
Lisas winkwonk 17.02.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
29.
Tsuhh, tsuhh, tsuhh...
Helle Laas
VEDUR TEEB IKKA TSUHH, TSUHH, TSUHH. VAGUN JÄREL LIKAT-LOKAT. RONGI JUHIB PIILUPART. PEATUSED: KUKEKÜLA, SEAKÜLA, KASSIKÜLA, KOERAKÜLA, MESIKÜLA. MÕISTATUS LAPSEVANEMATELE – KAS KUKK LAULAB: KIKERIKII, KUKELEGUU, KUKEREKU VÕI ...? LEIDKE VASTUS JA PROOVIGE LAULDA. ÄRGE HÄBENEGE! TULE JA LUSTI!
Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
30.
Tuul pajuokstes
Oleg Titov
Maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluva šoti kirjaniku Kenneth Grahame'i loo tegelasteks on loomad - Vesirott, Mutt, Kärnkonn, Mäger ja teised. Nad käituvad kõik nagu inimesed ja neil on inimeste parimad iseloomuomadused - ausus, südamlikkus, abivalmidus, sõbralikkus. Aga neil ei puudu ka mõningad inimlikud pahed, näiteks Kärnkonna uhkeldav loomus ja ohjeldamatu seiklushimu viib kogu sõpruskonna sekeldustesse ja seiklustesse. Tegevus toimub jõe kaldal ja niitudel, kus elab Vesirott. Lastele ja peredele mõeldud vabaõhulavastus toimub samuti veekogu ääres, Viljandis, Männimäe külalistemaja ümbruses. Selles humoorikas ja õpetlikus loos on äratundmisrõõmu kogu perele väikestest suurteni. Osades: Janek Vadi, Lauri Kink, Aarne Soro, Peeter Jürgens, Andres Oja, Arvi Mägi, Carita Vaikjärv, Kata-Riina Luide, Luule Komissarov, Elmo Tsvetkov, Ando Loosaar.
Lisas ksuurvali 29.05.2012